-Resey, qayda barasyn?

- Últshyldyqqa baramyn!

  Resey biyligining songhy kezderi jasaghan әreketterining barlyghy últtyq memlekettikti nyghaytugha baghyttalghan sayasat ekendigi angharylyp kele jatyr. Búghan dәlel retinde Putinning songhy kezende jasaghan mәlimdemelerin aitugha bolady. TMD memleketteri basshylarynyng kezdesui barysynda Putin ózining әriptesterinen Reseyding yqpal etu aimaghyn keneytuge mýddeli ekendigin jasyrmady. Ol tipti «europashyl» Moldova, Ukraina, Gruziya elderining basshylaryn qatang syngha aldy. Búl elder, Putinning oiy boyynsha, óz halqynyng qamyn oilamastan quatty ekonomikasy bar elderding qataryna qosyludy kókseydi eken. Tipti keybiri NATO úiymyna qosyludy armandaydy. Putin fransuz telekanaldaryna ózining bergen kezekti súhbatynda Reseyding Qyrymdy óz qúramynda qaldyratyndyghyn mәlimdedi. Múnyng negizgi sebebi retinde Ukrainanyng NATO-gha kiru mýmkindigi ekendigin jasyrmady. Tipti Putin Milanda ótken Europa-Aziya sammiytinde ózining europalyq әriptesterine Reseyding úly derjava retinde әlemdik sayasy arenagha qayta oraludy kózdep otyrghandyghyn da jasyrmady. Áriyne sammit barysynda talqylanghan negizgi mәsele Ukraina tónireginde daghdarys bolghanymen, Putin búl sammitti ózining derbestigi men quatyn kórsetu ýshin paydalanghany anyq. Sammitting barysynda josparlanghan kezdesulerge keshigu, әriptesterine salghyrt qarau, sammit qonaqtaryna arnalghan saltanatty keshke qatyspau Putinning búl sammitte «ekinshi skripka» retindegi rólimen kelispeytindigin aiqyndady. Tipti gazgha qatysty mәseleni talqylaudyng barysynda Ukrainanyng gaz boyynsha syrtqy qaryzdaryn tek Reseyding ghana emes, Batys elderining kepildigine de arqa sýiey otyryp tóleu kerektigine nazar audardy. Búl, birinshi kezekte, bauyrlas el degen Ukrainanyng ózine baghyttalghan teris әreket. Áriyne, Ukraina Reseyding yqpal etu aimaghynan betti Europagha qaray audardy. Degenmen, «bauyrlas» elding aty «bauyrlas el ghoy».

Ekinshi kezekte songhy uaqytta әlem júrtshylyghynyng nazaryn audaryp otyrghan mәsele - Reseyding әlemning shartarabyndaghy  «orys últynyng mýddesin qorghaushy» tújyrymdamasy. Áriyne, kez-kelgen memleket qandas bauyrlarynyng mýddesin qorghaudy ózining missiyasy dep qarastyrady. Degenmen, Resey ózge egemendi elding túrghyndarymen әreket etip jatqandyghyn úmytpaghandyghy jón. Sebebi, aitalyq, Ukrainadaghy orys últynyng ókilderi ózgeden búryn Ukraina azamattary. Azamat bolghandyqtan sol qogham men qauymdastyqtyng bir bóligi. Qazirgi Resey sayasaty Ukrainadaghy orys últynyng ókilderin oqshaulaugha baghyttalghan. Orys últy Resey imperiyasynyng ókili retinde qarastyrylady. Búl Qazaqstan, Belarusi sekildi Reseymen kórshiles elderge de qauipti qúbylys. Sebebi, Reseyding búl sayasaty kórshiles elderdegi túraqtylyq pen últaralyq tatulyqqa keri әserin tiygizbey qoymaydy. Tipti kóp jaghdayda osy aimaqta ornalasqan orys etnosynyng ókilderi ózin «Úly Reseydin» ókilderi retinde qarastyrugha ynta bildirip otyrghandyghyn bayqaugha bolady. Búl birinshi kezekte kórshi elderdegi «úly kórshige» qaraghanda «orys últyna» degen qorqynysh nemese seziktilik sezimin tudyratyndyghy anyq.

Ýshinshi mәsele, Reseyding ishindegi ózge últ ókilderining ózin erkin sezinbeui. Reseyding negizgi iydeologiyasy «memleket, últ, pravoslaviye» degen iydeologiyagha qayta oralyp kele jatyr. Osy ýsh negizgi bazisting tysynda qalghan toptar birtindep jetimsirey bastaytyndyghy songhy uaqytta aiqyn sezilude. Áriyne, Putin ózining bergen songhy súhbatynda «Men últshylmyn. Biraq shovinist emespin. Shovinizmge jol bermeymin» - degen bolatyn. Biraq, shovinistik kýshter búl tújyrymdamanyng alghashqy bóligin ghana qabyldaghan sekildi. Sebebi Reseyding ózinde songhy uaqytta ózge últtardy aitpaghanda, slavyan últtary bolyp esepteletin belorustar men ukraindargha qysym aiqyn angharyluda. Jaraydy, Ukraina qaqtyghys jaghdayynda ómir sýrude, al belorustardyng ne jazyghy bar? Osy saual Reseyding kórshilerimen boluy mýmkin daghdarystyng jana kezenge bet alghandyghyn kórsetedi.

Kez-kelgen jaghdayda Resey sayasatyndaghy últshyldyq elementter tek Reseyding ghana emes, tútastay bir aimaq kóleminde jәne ghalamdyq dengeydegi túraqsyzdyq pen senimsizdikting qaynar kózi bolyp otyr.

Abai.kz