«Shyghys» jýrdek poyyzy Almatydan kelip jetti

Alghash ret jolgha shyqqan «Almaty-2 – Óskemen» baghy­­tyndaghy «Shyghys» jýrdek poyyzy Óskemenge kelip jetti. Oblys ortalyghyndaghy «Óskemen-1» (búrynghy «Zashita») vokzalynda «Túlpar-Taligo» vagondarynan qúralghan jolaushylar poyyzyn shyghysqazaqstandyqtar zor qoshemetpen kýtip aldy. Vokzal perronynda ýrmeli aspaptar orkestri oinaghan marshtyq әuen, qolyna qyzyldy-jasyldy shar ústaghan oqushylar jәne jolaushylardy qarsy alugha asyqqan qalyng júrtshylyq atalghan sharanyng saltanatyn asyra týsti.

Mine, saghat tili 16.00-di kór­­set­kende әdemi әri jap-jana jýrdek poyyz da jetti. Vagonnan týsken alghashqy jolaushylardyng biri, qazaqtyng shapany men qalpaghyn kiygen Saylauhan Auhadiyev nys­py­ly óskemendik jolaushyny sóz­ge tarttyq. Almatydan jol jýrip kele jatqan qart jana poyyz­­dyng jaylylyghy men jýrdek­tigi erekshe únaghanyn jetkizdi.

Saltanatty shara­da poyyz bastyghy Raushan Pathol­lina Almatydan Óskemenge qaty­naytyn №69 jýrdek poyyzdyng al­ghashqy sapary aqausyz, bekitilgen kes­tege sәikes oryndalghanyn atap ótti. Onyng aituynsha, atalghan poyyz 23 vagonnan túrady. Yaghni, 2 «Grand», 2 «Biznes», 14 «Turist» vagondarynan qúralghan. Sonday-aq, meyramhana men bargha arnalghan 2 vagon jәne 3 tehnikalyq vagon da jolaushylardyng sharshamay-shaldyqpay jetuine qyzmet kórsetedi. 278 jolaushy syyatyn «Almaty – Óskemen» jýrdek poyy­zy alghashqy saparynda 50 jolau­shyny dittegen jerine jetkizgen eken.

– Kólik infraqúrylymynyng damuy memleket pen halyq ýshin óte manyzdy. Býgin túnghysh ret «Shyghys» jýrdek poyyzyn qarsy alyp otyrmyz. Osyghan deyin múnday zamanauy poyyzdar elimizding birqatar ónirlerinde paydalanugha berilgen bolatyn. Endi shyghysqazaqstandyqtar men ónirimizge keletin qonaqtar da jýrdek poyyzdyng iygiligin kóredi. Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha, keleshekte barlyq baghytta jýrdek poyyzdar qatynaydy. Tәuelsizdik alghan 20 jyldyng ishinde 3 mynnan astam shaqyrymdyq temirjol paydalanugha berildi. Juyrda Jezqazghan – Beyneu temirjoly iske qosyldy. Múnyng bәri eli­mizding kýnnen kýnge órkendep, damyp kele jatqanynyng jarqyn aighaghy, – dedi ónir basshysy Berdibek Saparbaev.

Oblys әkimi jýrdek poyyzdyng iske qosyluymen qúttyqtap, atalghan poyyz arqyly Almaty men Óskemenning arasyna qatynay­tyn jolaushylar 10 saghat úta­tynyn atap ótti. Osyghan deyin jolaushylar Óskemenge deyin 27 saghat jýretin bolsa, jana jýrdek poyyz 17 saghatta keledi.

Al «Jolaushylar tasymaly» AQ preziydenti Ermek Tólegenov «Almaty – Óskemen» jýrdek poyyzynyng vagondary Asta­nadaghy vagon qúrastyru zauytynda shygharylghanyn jetkizdi. E.Tólegenovting aituynsha, jyl sonyna deyin otandyq vagondardan qúralghan taghy eki jýrdek poyyz paydalanugha beriledi. Onyng biri Astanadan Qyzylordagha qatynasa, ekinshisi Óskemen ba­ghytynda jýredi. Kompaniya basshysy «Túlpar-Taligo» poyyzyna jol jýru biyletin merziminen búryn satyp alushylargha arnalghan jenildik jýiesi bar ekenin aityp ótti. Onda 35 payyzdan 15 payyzgha deyin jenildikter qarastyrylghan.

Duman ANASh

Jolaushylar kóligining jauapkershiligi mol

Oqyrmandardyng esinde shyghar, naryqtyq zamangha bet búrar tústa, búl naryq bәrin ózdiginen rettep otyrady degen týsinik ýstem týsip jatushy edi. Rasynda da, solay boldy ma? Búl saualgha jauap qaytaru ýshin biz býgingi әngimeni Oral óniri mysalynda jolaushylar kóligi qyzmetine qatysty órbitkimiz keledi. Osy materialgha derekter izdestiru barysynda búl mәselening negizinen rettelgeni, sonymen birge, naqty sheshimin taba almay kele jatqan keybir iyirimderi de bar ekenine kóz jetkizdik.

Aldymen aitarymyz, elimizde kólik infraqúrylymyn damytu jәne integrasiyalau jóninde arnayy memlekettik baghdarlama qabyldanghany belgili. Onyng tolyq jýzege asyrylu merzimi 2020 jylgha deyin eseptelgen. Osy baghdarlamanyng jolaushylar kóligine qatysty tústary da jetkilikti. Atap aitqanda, soghan say oblys audandarynda eki avtostansa jәne jeti jolaushylargha qyzmet kórsetu qosyndaryn salu kózdelgen bolatyn.

Býgingi kýn biyiginen kóz tastaghanda, búl mәselening qazirding ózinde ong sheshimin taba alghany sýisinerlik jayt. Aytalyq, Oral – Saratov baghytyndaghy halyqaralyq avtojoldyng boyynda ornalasqan Tasqala kentinde jeke kәsipker Serik Júbanshәliyev ótken jyly janghyrtylghan avtostansany iske qosty. Sonymen birge, kenshiler qalasy – Aqsayda da «Aqsaystroyserviys» JShS jana avtostansa qúrylysyn ayaqtady. Osy jyldyng ayaghyna deyin ony memlekettik komissiya qabyldap alady dep kýtilude.

Qazirgi tanda ónirdegi 12 audannyng ortalyghy men Oral qalasynyng aralyghyna qatynaytyn avtobus baghyttarynyng qyzmeti ong jolgha qoyylghan. Búlardyng bәri de әleumettik mәni men manyzy joghary baghyttar qatarynan oryn alyp otyr. Búghan deyin gazetimizding betinde mәsele kótergenimizdey, Oral ónirining shalghay audandaryna qara jamylghy jol tóselmelgen. Sondyqtan da, búr avtojoldar rentabeldiligi tómen, shyghyny kóp baghyttar qatarynda qalyp keledi. Dәl osy sebepten de, Batys Qazaqstan oblysynyng jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary basqarmasy ótkizgen tenderlerde shalghay audandargha jolaushylar tasymaldaugha bel buatyndar siyrek kezdesedi. Óitkeni, olardyng eshqaysysy shyghynmen júmys istegisi kelmeydi.

Búl mәseleni ong sheshu túrghy­synda oblystyq mәslihattyng 2012 jyldyng 1 mausymdaghy sheshimine sәikes әleumettik baghyttaghy avtobus baghyttaryn subsidiyalau baghdarlamasy jýzege asyryluda. Osy maqsatta biylghy jyly oblystyq budjetten 30 million tenge qarajat bólingen. Býginde alystaghy auyl túrghyndary esimi elge belgili kәsipker Quan Taushanbaev jetekshilik jasaytyn «Qazaqstan – elim» JShS-ning qyzmetine dәn riza. Sonday-aq, múnday ong baghany Oral – Shynghyrlau aralyghyndaghy avtobus qatynasyn jýieli jolgha qoya bilgen kәsipker Yuriy Ábu­bәkirovting qyzmetine qatysty beruge de bolady.

– Qazir ne kóp әrtýrli jol-kólik oqighalary kóp. Bizding basty maqsatymyz sony boldyrmaugha baghyttalghan. Búl ýshin alys audandargha jýretin jolaushylar kóligi iyeleri medisinalyq jәne tehnikalyq tekseristerden ótedi. Óitkeni, jolaushylar ómirining qauipsizdigi biz ýshin basty ólshem, – deydi bizben әngimesinde jogharyda atalghan basqarma basshysynyng orynbasary Qazbek Meneev.

IYә, qalay degende de, múnday kelensiz kórinisterding oryn alyp jatatyny ras. Búl, jolaushylardy dem almastan zansyz týrde tasymaldaytyn jeke menshik taksiyshiler tarapynan kezdesude. Olar qazynagha tiyisti salyq ta týsirmeydi. Tek jeke óz qal­talaryna júmys isteydi. Osy túrghyda salyq organdarynyng olargha jolaushylar tasymaldau qúqyn beretin patent beru tәrtibin de qúptau qiyn deydi jolaushylar kóligin úiymdastyru mәselelerining basy-qasynda jýrgen jergilikti memlekettik mekeme mamandary. Sóz joq, búl pikirlerding de qisyny bar ekeni anyq.

Taghy bir aitarymyz, bý­ginde oblystyng auyldyq aimaq­taryndaghy eldi mekenderdi avtobus qyzmetimen qamtu dengeyi de әzirge tómen kýiinde qalyp keledi. Búl kórsetkish 51 payyzdyng tónireginde ghana. Áriyne, múnyng birqatar obektivti sebepteri bar. Sonyn, eng bastysy, jergilikti manyzy bar jol infraqúrylymynyng nasharlyghy deuge bolady. Mine, osy aitylghandardyng bәri jolaushylar kóligi qyzmetining әzirge rettelip ýlgermegen tústary ekeni kәmil.

Al tútastay alghanda qazir ónirde jolaushylar kóligin jýrgizumen shúghyl­danatyn jergilikti vedomstvolar ózde­rine jýktelgen jauapkershilikti tolyqtay sezinip jýrgenine kýmәn keltire almaymyz.

Temir QÚSAYYN

Standarttau tauar sapasyn arttyrady 

Europalyq ekonomikalyq odaqtyng qúryluy memleketter arasyndaghy qarym-qatynasty nyghaytyp, tauar ainalymyn arttyra týsti. Qazaqstandyqtar endi búrynghyday emes, kýndelikti túrmysta otandyq búiymdarmen qatar, shetelden kelgen tauarlardy da kóptep paydalanugha kóshti.

Bәrimizge belgili, import tauarlary bizding elding túty­nushysyna jetkenge deyin talay joldy basyp ótedi. Al, búl jaghday tauar sapasyna keri әserin tiygizui mýmkin. Sondyqtan, әr memleket ózderining últtyq zannamasyna jәne normativtik qújattaryna halyqaralyq standarttardy engize otyryp, óz elining azamattaryn sapaly tauarlarmen qam­tamasyz etudi qolgha aldy. Múnday el­der­­ding qatarynda bizding Qazaqstan da bar.

«Qazaqstan standarttau jә­ne sertifikattau instituty» RMK Batys Qazaqstan filia­lynyng diyrektory Ayman Udiy­shevanyng sózinshe, standarttau naryqtyq ekonomika jaghdayynda ómir sýrip jatqan elderding damuyna, olardyng ózara baylanysynyng kýshengine yqpal etedi. Halyqaralyq standarttar orta jәne shaghyn biznes ýshin sertifikattaudy jenildetedi. Ónimderi standarttalghan әri sәi­kestik sertifikatyna ie bolghan kәsiporyndar ózge kompaniyalarmen bәsekege týsu arqyly tauarlaryn әlemning kez kelgen elderine ótkizuge mýmkindik alady. Bizding elimizde tauarlargha sәikestik sertifikaty men deklarasiya aludyng ózindik tәrtibi bar. Múnday sertifikatty әr aimaqta ashylghan «Ónimderdi sertifikattau ortalyghy» JShS beredi.

Álemdik qauymdastyq standartynda Qazaqstan standartynyng ózindik orny bar. 2014 jyldyng 1 mausymynan bastap memleketimiz standarttau, sonyng ishinde elektrotehnika ónimderin standarttau boyynsha Europalyq komiytetting tolyqqandy mýshesi. Osynyng nәtiyjesinde otandyq ónerkәsip ókilderi europalyq standarttau ýderisin jasaqtau júmysyna qatysugha mýmkindik aldy. Qazirgi tanda Qazaqstan ISO-nyng 16 tehnikalyq komiytetining mýshesi jәne 15 tehnikalyq komiytetining baqylaushy mýshesi bolyp tabylady. Býginde Keden odaghy ayasynda 34 tehnikalyq reglament qabyldanyp, sonyng 31-i kýshine endi. Taghy ýsheui 2015 jyly kýshine enedi dep kýtilude. 9 tehnikalyq reglament memleketaralyq kelisimge jiberilse, 8-i kópshilikting talqy­lanuynda.

Ayman Maqsotqyzynyng aituynsha, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq turaly sharttyng 2015 jyldyng 1 qantarynan bastap kýshine enuine baylanysty tehnikalyq retteu salasynda qabyldanghan sanitarlyq, veterinarlyq jәne fitosanitarlyq sharalardy qoldanu turaly Keden odaghy ayasynda qabyldanghan 7 kelisim denonsirlanatyn bolady. Olar mynalar: «Tehnikalyq retteu, sanitarlyq jәne fitosanitarlyq sharalar salasynda kelisilgen sayasatty ótkizu turaly kelisim» (2008 j. 25.01. Mәskeu q.), «Sertifikattau (sәikestikti baghalau (rastau) boyynsha organdardy jәne sәikestikti baghalau (rastau) boyynsha júmystardy atqaratyn synaq zerthanalaryn akkreditteudi ózara tanu turaly kelisim» (2009 j.11.12. Sankt-Peterburg q.), «Keden odaghynyng keden aumaghynda sәikestikti mindetti baghalaugha (rastau) jatatyn ónimderding ainalymy turaly kelisim» (2009 j. 11.12. Sankt-Peterburg q.), «Sanitarlyq sharalar boyynsha Keden odaghynyng kelisimi» (2009 j.11.12.Sankt-Peterburg qalasy)», «Veterinarlyq-sanitarlyq sharalar boyynsha Keden odaghy turaly kelisim» (2009 j.11.12.Sankt-Peterburg qalasy), «Keden odaghynyng ósimdikterdi zalalsyzdandyru sharalary turaly kelisimi» (2009 j.11.12.Sankt-Peterburg qalasy), «Belarusi Respublikasy, Qazaqstan Respub­likasy jәne Resey Federa­siyasynyng tehnikalyq retteuding birynghay prinsipteri men erejeleri turaly kelisimi». Osy kelisimderde qarastyrylghan sharalar aldaghy uaqytta Euraziyalyq ekonomikalyq odaq turaly shartta kózdelgen tәrtip boyynsha rettelip, jýzege asyrylmaq.

Jalpy, standarttaudyng qoghamgha asa paydaly ekenin jogharyda aityp óttik. Al endi osy standarttaudyng ýkimettik emes týri de (nepraviytelistvennyy standart) bar. Ýkimettik emes standart, negizinen otandyq biznesti qorghaugha arnalghan. Standarttaudyng búl týri otan­dyq ónimderding shetelge shygharyluyn qamtamasyz ete otyryp, salanyng industriyalyq-innovasiyalyq damuyn tezdetedi. Ýkimettik emes standartty damytu isi AQSh pen Japoniyada keninen taralghan. Ýkimettik emes standart talaby últtyq standarttan kem bolmauy tiyis. Standarttaudyng búl týri býginde kommersiyalyq úiymdarmen jәne salalyq qauymdastyqpen qara­lyp, bekitilude. Bolashaqta ýkimet­tik emes standart otandyq ónim ón­di­rushilerdi qoldau jәne olar­dyng tauaryna súranysty arttyru maqsatynda memlekettik satyp alu isinde qoldanyluy mýmkin. Odan әri ýkimettik emes standarttau últtyq standarttau mәrtebesine auystyryluy mýmkin. Búl jaghday otandyq ónimning sapasyn kóteruge óz yqpalyn tiygizedi dep kýtilude.

Aysha ÓTEBÁLI.

Abai.kz