Shynymdy aitsam, alghashynda maqalanyng taqyrybyn basqasha qoyghym kelgen. Alayda, Áben agha bir kezderi oqyghan ólenderding ishindegi osy  eki jol kónil týkpirine ornyghyp alyp,  til úshyna oraldy ta túrdy...

 

 Men Áben aghanyng kýige bar ynta-shyntasymen ghashyq ekenin jaqsy bilushi edim. Ony úly Aydynnyng dombyra ýirenip jýrgende әr kýige ólenmen bergen baghasynan-aq angharatynmyn.  Qazaqtyng kýileri jayly tolghau-poemalary bir tóbe. Dese de, osy  eki jol ólende Áben ózining taghdyry turaly aitty-au degen oy sanamdy shyrmap alyp, әldebir әlemge jeteley bergen...

Dombyramen dostaspaghan jyr terme,

Dodagha sap, týsirdi әbden qúr terge.

Talay kýishi tappay ketken siqyrly ýn,

Talay sausaq dóp baspaghan bir perne...

Bir qaraghanda әngime kýy turaly bolyp otyrghanday. Al, kelesi shumaqta aqyn:

Miynót sayyn my qabyghyn myng qajap,

Taghdyryna tartqyzatyn kýnde azap.

Qalt-qúlt etip kemem ketip barady,

Janarynda dýniyening bir ghajap, – dep tolghaydy. Tabylmaghan siqyrly ýn de, dóp basylmaghan bir perne de Áben aghanyng ózi degen týsinik týisigimde ornyghyp alghanyn ózim de angharmay qalyppyn.

Sebebi, qalt-qúlt etken keme aqynnyng óz taghdyryn dәl beynelese, ghajap dýnie onyng poeziyasy ekenine senimdi bolatynmyn.

   Bizding jastyq shaghymyzda kompiuter de, ghalamtor da bolghan joq. Úyaly telefon shyghady degen oy ýsh úiyqtasaq týsimizge kirmeytin. Kerek adamymyzdy at sabyltyp izdep baratyn edik. Janalyq, jaqsylyq ataulyny gazet-jurnaldardan oqyp, biletinbiz. Áben Dәurenbekovtyng shygharmashylyghymen de alghash osylay tanysqam. Útymdy úiqas, orayly oi, túshymdy tilmen jazylatyn ólenderi jan-jýregindi birden baurap alady eken. Tanysugha, tildesuge asyqtyq. Aqyry jolyghudyng sәti de týsken. Oghan sebep bolghan da bir jaysyz jaghday. Ábenning jary – Qaynijamal jenge qaytys bolyp, kónil aitugha bardyq. Ordash Kendirbaev, Jamau Búqarbaev, Toqtasyn Sýgirbekov, Jomart IYgiman syndy Jetisudyng óleng ólkesindegi tanymal túlghalar jol bastady. Aralaryndaghy eng jasy ózim ekenmin.

Dәstýr boyynsha kónil aitqannan keyin syrtqa shyghyp, bardy-joqty әngime etip túrghanbyz. Janymyzgha Ábenning ózi kele qaldy. Biz bәiek bolyp: «Agha, ne isteyik? Qanday júmys bar?» – dep jatyrmyz ghoy. Áben bolsa: «Jigitter bar sharuany keshe-aq rettep tastaghan.  Eshtenege әure bolmandar. Qazir týske qaray osynda biraz adam jinalady. Sol kezde sender ana bir jatqan otyndy jarghan bolyp jýrinder. Sonda olar: «Búl jigitter kimder?» – dep súramaydy ma. Sonda men: «Búlar Jetisudyng myqty aqyndary, mening inilerim...» – dep jauap beremin. Ghajap emes pe» – degen edi maqtanyshpen.

   Aqynnyng búl sózi meni alghashynda tandandyrghany ras. Qosaghy qaytyp, qayghy qonaqtap jatqanda qaydaghy bir maqtandy aitqany nesi dep oilaghanmyn. Búl onyng jasandy qylyghy emes, túrghan boyy tabighaty sol ekenin keyinnen baryp úqqan edim.

   Sol kýnnen bastap Áben aghamen etene aralasyp kettik. Syrtta jýrgende әldeqalay Taldyqorghangha jol týse qalsa Áben, Toqtasyn, Ordash aghalargha jolyqpay ketpeushi edik. Adal niyet, alghausyz kónildi men solardan sezindim. Bauyrlaryna tartty, bastaryna kóterdi, jetistigime quandy, jaqsylyqtaryn ayamady. At jalyn tartyp minip, azdy-kópti mýmkindikter payda bolghanda aghalardyng sol qamqorlyghyna jauap beruge tyrysqanymyz da sondyqtan.

   Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghangha kóshirilip, «Jetisu» gazetining qyzmetkeri qatarynda sonda qonys audarghanymyzda, mening pәterim Áben aghamen kórshiles bolyp shyqty. Keshkisin júmystan qaytyp kele jatqanymda ol meni aldymnan tosyp alady. «Quat, men bir әdemi shumaq jazyp qoydym. Alayda ony tyndau ýshin jaqsy kónil-kýy kerek...» – deydi ol qulana jymiyp. Men dýken jaqqa jýgire jónelemin. Otty susyn asqazangha barghannan keyin Áben agha qaghazdaryn alyp, ólenge kezek beredi. Dúrysy, bir ghana shumaghyn oqydy.

Qashqan oidy qaumalap, qúryqty sap,

Bir qoragha qamadym úryp, túsap.

Birikpegen bastary bәtshagharlar,

Bir-birimen sonda da qyryqpyshaq...

–       Mynauynyz ghajap óleng ghoy! Qaydaghy arhaizm sózderdi qaydan tauyp alasyz?! Aqynnyng oilaryn bas bilmegen asau jylqylargha teneu qalay sananyzgha kelip jýr?!– deymin aghagha jel berip, – Qane, әri qaray oqyp jiberinizshi?

–       Býginge osy jetedi. Kelesi shumaghyn erteng sen júmystan qaytqansha jazyp qoyarmyn.

Aldaghanyna mәz bolyp ol qalady, aldanghan bolyp men ketemin. Osy jaghday birer kýnnen keyin taghy qaytalanady. Apta ma, ay ma, ekulep jýrip alty shumaq ólendi aqyry jazyp bitirdik-au. Bir joly ólendi tolyq oqyp berdi:

...Juastauy,

bar әri úrynshaghy,

Bayaghynyng sekildi qynyr shaly.

Qúlatam dep qúr atty tepkilep túr,

Shyghyp túrghan bir baytal ynyrshaghy.

 

Shynymenen túr ma eken qúlatam dep,

Tóreligin aitsynshy bir atang kep.

Jylqy minez januar oilarymdy,

Ózgege de, ózime synatam kóp.

 

Tang aldynda shomylghan kók múnargha,

Qayran zaman!

Erkindik joq búlarda.

Sayyn dala, sayrandy shaghyn ansap,

Qara tappay jýr me әlde soqtyghargha.

 

Jaqsylyghy barma edi aldynda kóp,

Qúryq salyp, qualap, saldym ba әlek.

Birikpedi bastary,

ókinemin,

Obalyna bekerge qaldym ba dep.

 

Birikpese bastary, birikpesin,

Ózderinen ózderi ýrikpesin.

Jyn-shaytangha ainalghan januar-oy,

Shyghardy әbden janymnyng silikpesin.

Shygharmanyng tildik erekshelikterin aitpaghanda, Áben siyaqty júrt moyyndaghan aqynnyng «Sózding obalyna qaldym ba dep ókinui» meni tandandyrghan. Ólennin ayaqtalghanyn ózimshe atap óttik.

Birde aldymnan taghy da tosyp alyp, jana óleng jazghanyn aitty. Ádettegidey, tyndaudyng qamyn jasaghanmyn. Kónildi qalpyna keltirip alghannan keyin Áben agha tamaghyn qyrnap qoyyp:

–       Ólennin taqyryby «Qúsayyngha hat» – dedi.

Qúsayyn dep otyrghany Jәrkent qalasynda túratyn Ábekennin atalas aqyn inisi.

–  Qane, bastanyz?...

– Qúsayyn, hat jazbaymyn kýnde saghan,

Ózgemen de azyraq tildese alam.

Jalghyz qaldym,

jabyqtym,

jalyqtym dep,

Sen bolmasang múnymdy kimge shagham...

Sheke tamyrym bileulenip ketti bilem, «Ári qaray oqymay-aq qoyynyz!» – dedim ashugha bulyghyp.

– Ne bolyp qaldy?

–  Siz meni maqtamen bauyzdadynyz-au, – deymin men. – Azyraq tildese alatyn «ózgeleriniz» kýnde janynyzdan tabylyp, barlyq erkelikterinizdi kóterip jýrgen biz ekenbiz de, «múnynyzdy shaghatyn» jaqyn janynyz jylyna bir qarasyn kórsetpeytin, kórsete qalsa kele salyp tastay qashugha dayyn túratyn Qúsayyn eken ghoy. Onday bolsa sol bauyrynyzben bolynyz, bizge jolamay-aq qoysanyz da bolady...

Osylay dep jorta aittym. Azyraq ókpem bolsa da, aqyn kónilding bir sәttik búlqynysynan tughan óleng ekenin bilgen edim. Kónili baladay әppaq Áben agha ayaq astynan bәiekke týsip, typyrlady da qaldy:

– Quat, janym-au, osy jaghyn oilamappyn. Búl ólendi eshqashan jariyalamaymyn dep uәde bersem, keshiresing be?!

Osyghan bәtualasyp tarastyq. Arada az kýn ótkennen keyin Áben agham izdep kelip túr. Úsqyny birdeme býldirip qoyghan balagha úqsaydy. Qal-jaghday súrasqannan keyin:

– Áy, Quat, ótken jolghy óleng jazylyp qoyghan edi. Qaytalay oqysam, tәp-tәuir dýnie siyaqty. Tastaugha obalsynyp túrghanym... Eger renjimesen, sony jariyalaugha rúqsatyndy berseng qaytedi?

– Áben agha-au, sizge tiym salatyn men kimmin? Jәi, ini retinde erkelep ókpelegenim ghoy. Qalasanyz ózim-aq gazetke bastyryp bereyin,– dedim.

Gazetting әdebiyet jәne mәdeniyet bólimining mengerushisi bolghandyqtan bir top ólenderimen qosa Qúsayyngha arnalghan hatyn da jaryqqa dayyndap, shyghuyna yqpal etkenim ras. Keyin Qúsayynnyng jauap ólenin de oblystyq gazetke shyghardyq. Alayda búl óz aldyna bólek әngime.

 

   Jalghyzlikti er adamnyng jaghdayy qaybir jaqsy bolsyn. Aragha kýn salyp, redaksiyagha qatynap túrady. Birde maghan kirse, endi birde Ámire Áringe, Nýsipbay Ábdirahymgha, Júmatay Ámieevke sәlemdese keledi. Oblystyq әkimdikte qyzmet jasaytyn aqyn Ahmet Kendirbekúlyna qayny men jezde bolyp erkeleydi. Bәrimiz bala peyildi aghanyng kónilin aulap, qaltasyn qúr jibermeuge tyrysamyz.  Áben aghany bir quantqanymyzgha riza bolatynbyz.

Birde ertengisin júmys bólmeme kelsem, Áben agha ere kirdi.

– Áy, Quat, mynany aghannyn saghan qaytarghan qarymtasy dep qabylda. Ólennen basqa mening nem bar edi, moyynymda qaryz bolyp ketpesin! – dep bir bet qaghazdy stolyma qoyyp, shyghyp ketti. Alyp qarasam, maghan arnalghan óleng eken. Búghan deyin esh jerde jariyalanbaghandyqtan ony nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdim.

 

    Quatqa

Janylmaydy sazynan búlaqtarym,

Sazy emes ol bir aidyn, bir aptanyn.

Ol, jalghaghan ghasyrdan – ghasyrlargha,

Uaqyttyng syrghyghan synaptaryn.

 

Egiz emgen tól eding jyr – anany,

Búralany jyldardyng synalady.

Búlaqtardyng jýregi toqtamaydy,

Búlbúldardyng túrghanda búlaq әni.

 

Búlaqtardyng jýregi toqtamasyn,

Toqtamaydy,

oghan týk joq talasym.

Áldiylegen janymdy әdemi jyr,

Kýnnen-kýnge sýikimdi bop barasyn.

 

Jaghadaghy jayqaltyp qúraqtaryn,

Janasha bir sayraydy búlaqtaryn.

Men de sayrap kóreyin óz әlimshe,

Quat bershi janyma, Quatjanym!

Sóitken Áben agha da býgin aramyzda joq. Tek, jýrekti syzdatar saghynysh qana sananda sharq úrady. Sol saghynysh bir sәtte óleng bolyp órilip, janyndy jay taptyratynday. Endeshe osy bir jyr shumaqtaryn aqynnyng ruhyna baghyshtaghan qúranym dep qabyl alynyzdar.

Qashqan oilar,

qúryqtaugha kónbegen.

Óleng – dertin,

ón-boyyndy mendegen.

Andyp jýrip, aqyry alyp tynghan-dy,

Óldi deuge ózindi, Ábe, senbep em.

 

Syrly jýrek,

samghap úshar oy barda,

Sezimine sergeldeng múng boylar ma.

Toqtaghúl men jyrgha qostyng Jambyldy,

Ánindi aitpay tarqamaytyn toylar da.

 

Órge tartyp ólen-jyrdyng ólshemin,

Qayyspaushy eng qapelimde kelse mún.

Jaqyn tartqan, jay súrasqan jandargha,

«Mening atym Áben agha...» – deushi edin.

 

Erttep minip qara ólennin tor atyn,

Ári alasa,

әri atandyng zor aqyn.

Áben ketip bara jatsa kóshemen,

Óleng ketip baratqanday bolatyn.

 

Boyynda alau,

mazdaghanda zerende ot,

Ghúmyr-dәuren ketken edi óleng bop.

Áldeqaydan sybdyr qaqsa syrly saz,

Ózing be dep qaray berem elendep.

 

Qúighan eding jýrekterge sezim – núr,

Jadau jyrdan janymdy, agha, bezindir.

Áben ruhy óleng bolyp әli de,

Taldyqorghan kóshelerin kezip jýr!

 

Quat Qayranbaev,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn.

Abai.kz