Qúrandaghy 114 sýrening barlyghy da  «Madaq aityp, bas iyemiz Jaratushy Allagha, raqymy mol, meyirimi sheksiz sol ghana»(orys tilindegi núsqada - «Vo imya Allaha, Vsemilostivogo, Miloserdnogo» degen sózderden bastalatyny belgili.Qasiyetti Qúrannyng eng úzyn «Ál-Baqara»sýresi 286 ayattan túrady jәne  «Álip Lәm Miym» degen jeke-jeke әripterden bastalady.

Belgili tatar jazushysy Ravili Buharaevtyng alghysózimen 2007 j. jaryq kórgen (audarmashy Býkildýniyejýzilik Ahmediya músylmandar qauymdastyghynyng ókili Halid Ahmat) «Svyashennyy Koran» (arabskiy tekst s russkim perevodom) degen kitapta Qúrannyng ekinshi sýresindegi («Ál-Baqara»)Alif Lam Mim әripterining maghynasy jaqsha ishinde (Ya,Allah, Nayluchshiy Znayshiy) dep kórsetilgen. Al ýshinshi sýrede («Ál-Imran») dәl osy ýsh әrip jaqsha ishinde  (Ya,Allah, Luchshe Vseh ZnaIshiy) dep jazylghan jәne barlyq sózder bas әriptermen berilgen. Qazaq tilinde barlyghyn artyq bilushi degen osy úghymnyng maghynasy kóptegen kitaptarda «Maghynasy ayan jalghyz Allagha» dep aitylady.

Osy audarmada on ekinshi sýredegi («Jýsip»)  Alif Lam Ra degen әripter (Ya, Allah, nayluchshiy Vidyashiy), yaghny kórushi degen úghymdy bildiredi dep kórsetilgen. On ýshinshi sýredegi Alif Lam Mim Ra degen tórt әrip (Ya,Allah, Nayluchshiy Znayshiy, Nayluchshiy Vidyashiy) delingen, yaghny bilushi men kórushi qosylyp aitylghan.

Álip Lәm Mim – osy ýsh әrip basqa sýrelerde de jii qaytalanady.  Sonymen birge Ha jәne Mim degen eki әrip te kóp qoldanylady, onyng maghynasy maqtauly, danqy asqan (Dostohvalinyi, Preslavnyi) degen úghymdy bildiredi. Búl eki әrip 40-shy sýreden bastap 46-shy sýrege deyin әr sýrening ishinde qatarynan aitylady.

Múhambet payghambar (s.gh.s.): «Qúran Allagha degen jip әri ashyq núr!  Ony ústaghandardy ol qorghaydy, qútqarady. Búrystyqtan dúrystyqqa bastaydy. Onyng adam ómirine ghibraty sheksiz. Qayta – qayta oqumen eskirmeydi. Olay bolsa, ony oqynyzdar! Ony oqyghandargha on ese sauap beriledi. Álip, Lәm, Mim bir әrip emes, Álip ýshin on, Lәm ýshin on, Mim ýshin on sauap bar» - degen eken.

Arab oishyly Ibn Abbas  «Álip-Lәm-Miym» sózindegi  «Álip» Allany, «Lәm» – Jebireyildi, al «Miym» –Múhambetti  bildiredi degen boljam aitqan.

Álip desem – izgilikting bastauy,

Lәm desem – Qúdiretting qoshtauy,

Miym degenim – keleshekting jospary,

Maghynasy ayan jalghyz Allagha!

Bay men kedey, bәrinde bar til-kómey,

Tandap alghan tura jolmen jýr demey,

Túrghandar bar lәm-mim dep ýndemey,

Maghynasy ayan jalghyz Allagha!

Barlyq syrgha kelse týgel qanyqqyn,

Tabasyna qalmau ýshin tarihtyn,

Jón bolady artyn baqqan әliptin,

Maghynasy ayan jalghyz Allagha!

Osy jyrdy jazarda mening oiymda da osy qúpiya әripter túrdy. Búl әripterding sheshuin dәl tabu qiynnyng qiyny.«Álippenin» ózi «Álip» әrpinen bastalady. Bir degen san da (I) jalghyz syzyq, yaghny әlippen belgilenedi.Sondyqtan da әlpting maghynasy óte teren.

ADAM degen sózding ózi, adamzattyng atasy, alghashqy payghambardyn  esimi tórt әripten túrady (Aliyf, Dәl, Aliyf, Miym).

Aliyf –  Álipti aityp tik túrdym,

Dәl  –     Dәl  degende býgildim,

Alif  –  Álipti aityp tikteldim,

Mim  –   Mim degende iyildim.

Sәjde jasap Allagha,

ADAM boldym, sýiindim.

Shynynda da Adam sózining ózi osy tórt әrip arqyly Allagha jalbarynudy isharatpen týsindirip túrghan joq pa?!

Qúrandaghy әrbir sýre, әrbir ayat qana emes, әrbir әripting de qúpiyasy mol. Ár әripte sansyz sauap bar.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz