Beysenbi, 20 Qantar 2022
Qogham 8927 0 pikir 17 Qazan, 2014 saghat 16:06

DÁUREN QUAT. «ARGhY BET» PEN «BERGI BET»

(Jolsapar ocherk)

 

Ala baghananyng ar jaghynda qalghan Shyghys Týrkistandy búrynghylar «arghy bet» deytin. «Arghy bet»  qazaq jerining ontýstigi men ontýstik shyghysynda – Almaty oblysymen, shyghysynda – Semey, Óskemenning auyldarymen shektesip jatyr. «Shektesip jatyr» degenimiz memleketaralyq shekara mәselesinde qoldanghan sózimiz, әitpese, mysaly «Qorghas» keden beketinen ótkeninizben ózgere salatyn eshtene joq: sol jer, sol tau, sol shóp. Atynnan ainalayyn «arghy bet» «bergi betke» jete almay jautandap jýrgen jәudirkóz qazaqtyng dәl ózi siyaqty: Erenqabyrghanyng bauyryndaghy momaqan qonyr tóbeler Alatau deytin aghasyna jautan-jautang qarap túr.

 1845 jylghy Shәueshek kelisimi boyynsha qazaq jerinen resmy týrde qaq bólingen búl ólke qazirgi Qytay Halyq Respublikasynyng batys aimaghyna kiredi. Býgin ghoy QHR-dan habar alyp otyru asa qiyn emes, bәrin bolmasa da atalghan el nemen tynystap, ne istep jatqanyn eptep bilip jýremiz. Sauda-bazaryn qap arqalaghan Qatipashtar-aq qatyryp aityp keledi. Biraq «kóp estigennen bir kórgen artyq». Sóitip, qazannyng 10-y kýni tang bozynan jolgha shyqtyq. Betalysymyz – «Qorghas» keden beketi. Tórteumiz. Avtokólikting tizgininde «Qamshy.kz» saytynyng bas redaktory, qazaq jurnalistikasynyng qamshy saldyrmas qarakeri bolyp tanyla bastaghan – Bilәl Quanysh. Shygharmalaryn ózim jiti qadaghalap oqityn izetti ini-dos, jazushy, «Alash ainasy» elektrondy gazetinde bas redaktordyng orynbasary Darhan Beysenbek. «31-arnanyn» «Informburosyn» júrtqa әigili etip júldyzy janghan jurnalist qaryndastarymyzdyng biri Irina Sovetjanqyzy.

Kedennen kelgen bette-aq óttik. Qújattarymyz talapqa say eken. Kedenshiler ózgelerge qaydam, bizge asa kergy qoyghan joq. Tek Irinanyng tólqújatyna kóbirek ýnilgen keden qyzmetkeri «Nege Inju emes?» dep qaldy. «Injui nesi? Myna pәle bizden birdene dәmetip túr ma?» dep abdyrap ýlgergenimizshe bolghan joq, «Nege Irina? Nege Inju emes?» dedi ol. Sóitsek, әzili eken. Oryndy, әdemi әzil. Sodan biz de Irinany Injuge ainaldyryp aldyq.

 

ALMATY MA? QÚLJA MA? AYYRYM JOQ

2005 jyly «arghy betke» jalqy ret baryp qaytqanmyn. Ol kezde Qorghas many jalanash-ty. Jolaushylardy kýtken alypsatarlar, taksister, taghy basqalar jýretin jalaqtap. Tek qytaydyng joly ghana tәuir siyaqty kóringen. Sodan beri aradaghy uaqytqa toghyz jyl tolypty. Keremet. «Keremet» demeske әddim kem, qytaydyng «Qorghas» keden beketinen tayaq tastam jerden qyzyl shyrayly bir qala boy kóterip ýlgeripti. «Qorghas» qalasy. Qytaydyng qalasy. Qazirding ózinde atalghan qaladaghy jansany 200 mynnan asyp ketipti. Alqynyp túr. Beri qaray adymdap attap ketkeli túr. Kópqabatty biyik ýiler. Saltanatty ghimarattar. Qayshylasqan qaraqúrym halyq.

Ókimettik taksy bizdi Qúljagha qaray alyp jýrdi. Jýrgizushi úighyr azamaty eken, bizding Ýrimjige býgin bara beretinimizdi bilip «ózim jetkizip qoyayyn» dep jabysa ketti. Biz Qúlja qalasynda ayaldaytynymyzdy eskerttik. «Tym kesh shyqpandar. Kýn suyq. Jol tayghaq. Úzyn joldan eki ýlken mashina shyghyp ketip saqshylar kólikterdi jýrgizbey qoydy. Abaylandar», - dey berdi ol.

... Áytse de biz Qúljadan kesh attandyq. Qúlja qalasynda bizdi aqyn Bilisbek Ábdirazaq bastaghan bauyrlar kýtip otyrghan. Bilisbek ekeumiz jerlespiz. Jerles bolatyn sebebimiz – Bitay dostyng tuys-tumasy osy kýni Qapalda (Almaty oblysy, Aqsu audany) túrady. Bilisbekting «Súrasang mening auylym Qapalyda» degen órnekti óleni de bar. Mening Qapalymdy, Shoqan Uәlihanov shygharmalarynda erekshe atalatyn, Shoqannyng Sankpeterbory bolghan Qapaldy jyrlaghan aqyndy qaytip qiyp tastap ketesin; onyng ýstine aqyn, sazger Duman Bәziljanmen, «Ile keshi» gazetining redaktory, aqyn Núrbolat Ábdiqadyrmen, Múrat Áues deytin Qúlja qalasyndaghy telearnada jeke baghdarlama jýrgizetin talantty azamatpen, Esbol deytin jas aqyn bauyrymmen tanysudyng sәti týsip, eminip eljiresken, saghynysqan kól-kósir әngimege keneldik. Ondaghylar múndaghylar turaly bizden artyq biletinge úqsaydy. Aqyn deseng aqynyndy, jazushy deseng jazushyndy aityp sayray jóneledi. Sayastkerlerimizdi de, sayqymazaqtarymyzdy da beske bilip alypty. Osyny әbden úqqan Irina-Inju: «Men әli Almatyda siyaqtymyn. Shekara asyp kelgen adamgha ózimdi úqsata almay otyrmyn», - dep tauyp aitty.

«Qazaq qargha tamyrly» degen, mine, osy. Qazaqtyng qay qiyrda da birtútas qazaq ekendigining kelbeti de – osy. Meni Bilsbekterding ortasyndaghy tazalyq, ardalyq, Almatygha, ólen-jyrgha degen inkәrlik erekshe tolqytty. Anau Aqtau men anau Altayda da tap osynday jigitter Almatydaghy aqyn-jazushy aghalary men ataghy alysqa ketken qúrby-dostary turaly anqyldap әngime aityp jýr ghoy. Jandýniyesine jamandyq pen ayarlyqtyng japyraqtay jamauyn týsirmegen qayran, júrt-ay, sen aman bolshy.

Qúljadan jeti jýz shaqyrym qashyqtyqta jatqan Ýrimjige әbden kóz baylanyp, qas qarayghanda manday týzedik. Qaladan úzap shyqqan song biz qalyng túmannyng qúshaghyna endik...

 

QÚMShAGhYL... QÚDAY SAQTADY

Qytay – kóne Jibek jolyn janghyrtugha baryn salyp bastaghan el. Ol әreketi, әsirese, kýrejoldarynan erekshe bayqalady. Qytaydyng avtokólik joldary – týgeldey derlik betonbettengen avtoban joldar. Kóliginizding jýrgeni bilinbeydi. Tek syrghy beresiz. Sodan adamdy maujyraghan úiqy basady eken. Pәli, odanda ózimizding joldar jaqsy: mәshiynendi shoqalaqtatyp qoyyp ainalandy sholyp otyrasyng . Úiyqtau túrypty, qalghugha qam etu qiyn. Oidym joldyng jәne bir dúrysy: avtokólik iyeleri ýnemi tejegishti basyp otyrady (әzil). Al, avtobanda aqyryn jýru – azap. Arttaghylar qiqulatyp kep qughanda qalay anyrata jónelgenindi bilmey qalatyngha úqsaysyn. Bizding shopyr da soqyr túmanda aldy-artyna qaramay anyratyp úrghan, kenet sart ete týsti... Áyteuir tez es jiyp mashinanyng esigin ashyp shygha aldyq. Bizding sonymyzdaghy úly dýrmek te jyldam toqtap jatty. Biyik shaghyldyng ýstinde túrmyz. Jana ghana avtobanda aghyp kele jatqan edik qoy, búl qalay bolghany? Sóitsek, búl – Ýrimijige údyl (tóte) tartatyn jana jol eken. Áli tolyq ayaqtalmaghan. Ayaqtalmaghandyqtan joldyng ortasyna betondardan qorshau jasap qúm ýiip qoyghan. Qúm betondardy jauyp ózinshe qúmshaghyl siyaqtanypty. Mashinamyz  aqqan kýii sol shaghyldyng ýstine shyghyp ketken. «Su isherligimiz bar eken. Qúday saqtady» desip bas shayqastyq.

(Qúighytyp "shapqan" kóligimiz qúmshaghyldyng tóbesine ilinip qaldy)

Búny nege jazyp otyrmyz? Áriyne, bәri birdey bolmasa da, alys sapar shyqqan joluashynyng birli-jarymy osynday kezdeysoq kepke úshyrap qalady. Sony bildirgenimiz. Sony bildire kelip aitpaghymyz: Qytaygha saparlay qalsanyz ókimettik taksiyge mininiz. Bylayghyny júrt «qara taksiy» deydi. «Qara taksiydin»  súrauy joqqa par. Mysaly, biz jaldaghan «qara taksiyge» shaqyrtumen kelgen saqshylar qarap ta qoyghan joq. Jolaushylar jaraqat aldy ma, adam shyghyny boldy ma – onda sharualary az kórinedi. Keldi, jýrgiuzshige «joldaghy belgini nege kórmeysin?» - dep kijindi. Boldy, sodan song qoldy bir-aq siltedi de tayyp túrdy. Jolgha esh belgining qoyylmaghandyghyn jýrguzishiler úlarday shulap aitqanymen oghan qúlaq aspady. Bizdi әlgi «qúmtóbege» bayqausyzda kelip qalghan Qayrat esimdi bauyrymyz Ýrimjige alyp bardy. Tegin. Al, hanzular, jә, olardy qoyshy, ózimizding úighyr bauyrlar da dirildep-qaltyrap túrghanymyzgha qaramay qasymyzdan syrghyp óte berdi. Qayrat bolsa, jol boyy ystyq tamaq әperip, qas-qabaghymyzgha qarap óbek qaqty. Jigerlendirip, qayrat berdi. Mine, sening qazaghyn. Mine, sening jýregi ystyq bauyryn. Qosh-aman jýr, Qayrat. Myrzatay atang sayasat degen saytan arbagha jegilip, әbden qajyghan adam ghoy, aita beredi, Múnghylkýrede qalyp qoymay ýielmeninmen ýirilip babaqonysyna oral. Atajúrtyna qayt, azamatym.

Ýrimjide bizdi «Sen qazaq» saytynyng bas redaktory Aqytbek bauyrymyz kýtip aldy. Ýiine týsirip qonaq etti. Ýrimji qalasyndaghy 28 qabatty emhananyng zertteu ortalyghyna alyp baryp Irina-Injudi basynan baqayshaghyna deyin «teksertip» dәri-dәrmekpen jabdyqtady. Al, biz... biz: «Osy qyz aman bolsa boldy, bizding jan – saugha» destik.

Erteninde de del-saldyqtan ensemizdi tikteuge múrsha kelmegen, biraq «31-arnanyn» batyr qyzy namysymyzgha shapty: «Maghan osyndaghy aghayynmen jýzdesu kerek, kәsipkerlermen tildesu kerek. Atajúrtyna kóship barghysy keletin aghayyndy kóru kerek», - dedi ol. Tәiiri, biz de osy maqsatpen at aryltyp (arasynda avariyagha úshyrap degendey) kelgen joqpyz ba? Endeshe «úrysta ne túrys» bar?

 

TABYSKER TALGhAT

Ýrimjide Talghat Dýisenbi esimdi kәsipker azamatpen tanystyq. Resmy derekterge sýiensek, 4 millionnan astam halqy bar Ýrimjidegi isting kózin tauyp, «qoly jýrip túrghan» jigit osy jigit kórinedi. Tәkeng «ishki Qytay» men Ýrimjidegi kafeli shygharatyn zauyttarmen seriktes kәsiporynnyng iyesi. Zauyttargha tapsyrys beredi. Biz súraqty ýiip jatyrmyz.

-          Búl kәsipti qalay mengerdiniz?

-          Kafeliderding betine qazaqy ong-órnek salu iydeyasy basynyzgha qashan qondy?

-          Qansha adamgha júmys berip otyrsyz?

-          Sizder shygharatyn ónimge súranys joghary ma?

-          Kafeliderinizdi negizinen kimder alady?

-          Qazaqstanda osy kәsipti damytu oiynyzda joq pa?

Talghat Dýisenbining oqyp alghan mamandyghy dәriger eken. Auru-syrqaudy emdey jýrip epti jigit jeke kәsippen shúghyldanudy da oilaydy. Árqanday sharuamen ainalysady. Aytpaqshy, Jýngo memleketinde jeke kәsip kózin ashyp, júmys isteymin dep júlqynghan adamgha jol ashyq. Bizdegidey kóldeneng kedergiler ayaqtan shala bermeydi. Qytay kompartiyasynyng qazirgi tóraghasy Jang Zypyng joldas biylikke kelgeli ýkimet pen partiya basshylyghy «tórtke boy úsynyp», «halyqtyng rizashylyghy ýshin júmys jasap», «juastar jaghyna shyqqan» (QHR-daghy resmy aqparat tili). Talghat Dýisenbi «osy mýmkindikti paydalanyp qana jýrgen kópting birimin» deydi ózin.

 

Talghatqa eng aldymen bir audannyng basshysynan úsynys týsedi. Qytay kompaniyalary osy kýnderi elding batys aimaghynda eki týrli túrghyn ýy qúrylysyn jýrgizude. Birinshisi seysmologiyalyq apattargha tótep beretin kópqabatty ýiler de, ekinshisi túrghylyqty halyqtyng jerine salynatyn ýiler. Osylaysha qytay ýkimeti baytaq jerding bayyrghy túrghyndaryn jarylqau arqyly júmsaq sayasat ústanyp, olardy baspanamen qamtamasyz ete otyryp batys ólkege batpandap kire týsude. Janaghy sóz bolghan eki ýiding ishi-syrtyn qalay әrlep, qalay óndeseng de eriktisin. Sony jaqsy biletin audan basshysy ýkimet salyp bergen ýilerding bәrin qazaqylandyryp jiberuding qamyna kirisedi.

-          Basshydan úsynys týsken son  әjelerim ghasyrlar boyy kózmayyn tauysyp oighan oi men órnekti nege osy zamangha layyqtamasqa, nege býgingi túrmystyng sәn-saltanatyna ainaldyrmasqa degen oy keldi mening basyma, - deydi kafelshi Talghat.

Sóitip Talghat oi-órnegin, eskizderin alyp qytaydyng kafeli shygharatyn zauyttaryna barady, jobasyn kórsetedi. Biznes-josparyn dәleldey biledi. Degendey-aq, zauyt basshylary Talaghattyng úsynysyn maqúldap, óndiriske jiberedi.

Talghat qazir qytay zauyttaryna ýlken kólemde tapsyrys berushi әriptes. Shynjang aimaghynda Talaghattyng kafeli satatyn 35 sauda ýii bar. Tútynushylarynyng basym bóligi qazaqtar men úighyrlar, mongholdar.

-          Qazaqstannyng isker azamattarynyng tarapynan kafeliding dizaynine úsynys týsse, quana qabyldap, seriktes bolar edim, - deydi Talghat. Biraq kәsipkerding Qazaqstangha kelip, osy isti qolgha alugha qúlqy kem ekeni bayqaldy. Nege?

-          Nege? – dep súradyq biz Talghattan.

-          Sizderde adamgha júmys istetkizbeydi ghoy.

Áytse de biz Talaghatty elge shaqyryp, ýgittep baqtyq. Qiyndyqtyn, kedergilerding bar ekendigin de jasyrmadyq. Alayda, Qazaqstangha ótkenning bәri qarap jýrmegenin, qaysibirining tipti dәuleti artyp bayyp jatqanyn barynsha qadap aittyq. Qazaqstandy erteli-kesh jamanday beretinderding sózi birjaqty ekendigin de eskerttik. «Sen qorqyp qala ber, men bara bereyin» deytin ishi tar qulardyng sózi ótimdi keletindigin de qaperine saldyq.

-          Men Atajúrtqa jetsem, oiymdaghyday ispen ainalyssam, keminde 400-500 adamdy júmyspen qamatamsyz eter edim, - deydi Talghat.

 

TÝIEShI ASAY   

Tórt millionnan astam túrghyny bar Ýrimji qalasynyng ontýstik batys bóliginde tek qana qazaqtar túratyn «qazaq qystaq» ornalasqan. «Qazaq qystaq» Ýrimjidegi qaynaghan ómirden jyraq ózinshe bir búiyghy tirlik keshude. «Qazaq qystaqtyn» jadau túrmysy men jabyranqy jýzin syrt kózden jasyrghysy kelse kerek, jergilikti biylik onyng ainalysyn biyik qorghanmen qorshap tastaghan. Beynelep aitsaq, «qazaq qystauy» «qytay qorghanynyn» ishinde qalypty. Sol qorghannyng ishinde týieshi Asay jýr. Kәdimgi týieshi. On toghyzynshy ghasyrdaghy qazaq túrmysyn sәbettik iydeologiya túrghysynan surettegen qazaq jazushylarynyng keyipkerlerinen aumaydy. Mosqal kisi. Taramys. Óni kýnge әbden kýigen. Biz barghanda ol kelesin qorasyna qamap, әieline shúbattyng qalghan-qútqanyn satqyzyp túr eken. Esikting aldynda domalandap oinaghan bir úl, bir qyz bala kórindi.

(Qazaq qystaghy. Asaydyng týieleri)

Asaydyng jalghyz auyz tamyna (búnday ýidi óz basym Qúlja qalasynyng janyndaghy Shaylanzy auylynan kezdestirgenmin. Shatyrsyz toqal tam. Bir auyz. Kirgen bette tabaldyryqqa ayaq kiyimindi tastaysyn. Tórge biyikteu etip sәki qondyrghan. Sәkining ýstinde otyrasyn, tamaq ishesin, tósek te sol sәkining ýstine salynady. Sәkige tayau jerde múrjaly pesh túrady. Álgindey ýilerdi negizinen qazaqtar panalaydy) kirip tórge ozghan song mayly qoy shúbatty simire otyryp әngimege kiristik.

-          Ay, aghasy, neshe týieniz bar?

-          Jiyrmagha juyq bar endi...

-          Kýnde sauasyz ba?

-          Kýnde sauamyz.

-          Ótip túr ghoy, әiteuir.

-          Qysy-jazy ótedi.

-          Alushy kim?

-          Toptap әketetin sarttarymyz bar.

-          E-e, meyli. Tabys qansha?

-          Ayyna 3-4 myng úian shygharamyz.

-          Bay ekensizder ghoy. Atajúrtqa jetu oilarynyzda joq pa?

-          Ol jaqta qaryndasym túrady.

-          Qayda?

-          Taldyqorghanda.

-          Qalanyng ózinde me?

-          Solay bolsa kerek.

-          Óziniz kóshpeysiz be?

-          Kósher edim ol jaqta jaghday qiyn deydi ghoy.

-          Ne qiyn deydi?

-          Baspana joq, júmys joq. Zang oryssha. Orys oryssha bilmeseng kótenge teuip quady eken.

Asaymen búdan әri әngimelese almadyq. Sharua baqqan adamnyng ne estise soghan tastay qatyp jabysyp alatyn minezi bolady. Ony bir nәrsege ilandyryp, bir nәrsege sendire almaysyn. Alayda osy Asay aryp-ashyp, týie sauyp, ýiinde, basqa jerde emes, dәl ózining jalghyz auyz tamynda, qytaysha sóilep, qytaysha oilanatyn qytaydyng bolashaq eki  azamatyn baghyp jýrgenin bile me eken? Odanda Asay otaghasy bylay istese qayter edi? Asaydyng aiyna tabatyn 3-4 myng yuani bizding tengemen 100-200 myng tengeni qúraydy. Dollargha shaqsaq, myng dollardyng ar-jaq ber jaghy. Sonda Asaydyng jyl on eki aidaghy tabysy bizshe 10-12 myng dollargha jetip jyghylady. Al, 10-12 myng dollargha Qazaqstannyng kez-kelgen auylynan, tipti qalalargha tayau eldi-mekenderden 6-7 sotyq jerimen qosa  tәp-tәuir ýy satyp alugha bolady ghoy. Osyny qaytkende Asaylargha úqtyru lazym. Kóship keluge niyetti qazaqtardy osynday mýmkin jayttarmen qaytkende aqparattandyru kerek. Mysaly, Germaniyada memlekettik qoldaugha ie bolghan alman otbasy kóship kelgisi kelse, onyng qolyna qajetti mәlimetting bәri tiyedi. Izraylide de solay. Evreylerge arnalghan orystildi sayttar kerek deseniz qalay jar tandau qajet, әdet-ghúrypty qalay ústanghan abzal, tildi mengeru ýshin qaytpek jón degen saualdargha da jauap berip otyrady. Bizge de solay jasau qiyndyq tudyrmaydy. Alayda, ol ýshin   mәselening mәnisin naqty aqparat arqyly aiyratyn el ishinde mәdeniyet qalyptasuy kerek. Sondyqtan «arghy bettegi» oqyghan әr qazaqtyng balasy qazaq kóshin aqparattandyrugha, sauattandyrugha, aghartugha bilek týre kirisui kerek. Olargha myna jaqtan biz de bolysugha, jәrdem etuge tiyispiz. Qazaq kóshine qajetti mәlimetterdi, mәselenki, ýiding baghasy qansha, búl jaqta jeke kәsippen shúghyldanu ýshin ne isteu kerek degen siyaqty saualdardyng jauabyn tauyp berip otyrsaq, osynyng ózi kómekke esep.

 

«ÚRY» RUYNAN ÚSTALADY

      QHR-da 1 mln. 430 myn, key derekterde 1 mln. 700 myng qazaq ómir sýrude. Anyghy 1 millionnan artyq. Ýlken kýsh. Qalyng el. Qabyrghaly júrt. Halqynyng qarasyna alandauly Qazaqstan ýshin asyp-tógilgen baylyq. Óitkeni, Qazaqstan aragha jiyrma eki jyl salyp 1990 jyldardaghy halyq sanyna әreng jetti. Búl degen «Qazaqstannyng eli 22 jyldyng shiyreginde qara shybynday qyrylyp qalypty» degendi bildirmeydi. Stalinning aidauymen qazaq jerin panalaghan biraz júrt tughan otanyna kóshti. Dúrys qoy olardiki. Bizding aghayynnyng aldy kelip bastady. Ósimdi solar berdi. Ýsh-tórt jyldan beri toqyraghan kóshi qaytadan qozghalyp ketse, ósimining eseley týsui anyq. Inshalla. Biz «arghy bette» bes jýz otyz myng qazaqtyng qolyna QHR tólqújaty tiygenin estidik. Estigenimizdi kelegen bette әleumettik jeliler arqyly sýiinshilep te jiberdik. Sonda bireuler «sol bes jýz mynnyng jartysy úighyr bolyp jýrmesin» dep kýmәn bildirip jatty. Búny tolyqtay teriske shygharu qiyn. Sebebi tólqújattaryna «qazaq» dep jazdyryp alyp Ýrimjidegi Qazaqstangha viza ashatyn ortalyqtyng aldynda kóstendep jýrgender turaly aldymen biz jazghan edik. Jalpy qytayda óz últyndy jasyryp, basqa últtyng atynan tólqújat alugha eriktisin. Mәselen kez-kelgen hanzu Qazaqstanda túrghysy kelse, tólqújatyna «qazaq» dep jazdyryp alyp jýre beruine bolady. Osyny eskergen Qazaqstan jaghy eshqanday eskertusiz qytay azamattaryna viza bermeu tәrtibin engizipti.

-          Bizge tili jaqyn úighyr kisisi «qazaqpyn» dep kelip túrsa qaytesizder? – degendi súradyq Ýrimjidegi Qazaqstangha viza beru ortalyghynyng qyzmetkerinen. Aty-jónin atamaudy ótingen ol:

-          Biz ol adamgha eshqanday sebepsiz viza ashpaugha qaqylymyz, - dedi.

-          Ony ol adamnyng anyq basqa últtan ekendigin bilgen kezde qoldanatyn bolarsyzdar? Al, qazaqsha sayrap túrghandardy qaytesizder?

-          Qazaqtyng tarihyn, batyrlary men aqyndaryn súraymyz. Qala berdi ruyn súraymyz.

Biz riyasyz kýlip jiberdik.

-          Shynymen solay súraysyzdar ma?

-          IYә, kez-kelgen «úry»  ruyn tergey jónelgenimizde ústalady. Sodan song oghan viza jabyq.

Qazir QHR jaghynan elimizge jyl sayyn 100 myng adam kelip ketedi eken. Sonyng deni qazaq. 100 mynnyng 30 payyzy Qazaqstanda qalyp qoyyp jatyr.

Ýrimjidegi viza beru ortalyghy alda qabyldanuy mýmkin kóshi-qon zanyna oray Syrtqy ister ministrligine Qazaqstannyng azamaty bolugha súranatyn etnikalyq qazaqtardan qylmys jasamaghany turaly anyqtama talap etuding qajeti joq ekendigin aityp úsynys ta joldapty. – Sebebi, - deydi aty-jónin jariya etpeudi qyzmet baby boyynsha ótingen diplomat, - QHR-da qylymys jasaghan, zang búzghan adamgha tólqújat berilmeydi.

Qytaydaghy qazaqtardan qylmys ótkermegeni turaly talap etiletin anyqtama kóshi-qongha kedergi keltirip kele jatyr edi, biz «arghy bette» jýrgende Myrzatay Joldasbekov deytin aqsaqalymyz talapty tipti kýsheytip jiberipti. «Týgel kóship keludi dogharyndar» dep búiyrypty Myrzeken. M. Joldasbekov joldastyng uәjine sýiensek, jalghyz auyz ýide túryp, sauys-sauys bolyp týie sauyp jýrgen Asay men Asaydyng әieli naymandar biylegen «Segiz Oghyz» úlysynyng býgingi iyesi bizbiz dep qystaghynda qy jaghyp otyra berui kerek eken. Ua, Tәnir-ay, kelemin dep túrghan elin keudesinen keri iyteretin ýlkender bizde ghana ma, әlde ózge elderde de bar ma? Bar shyghar. Mysaly, orystyng keybir qutúyaq shaldary orystardyng Qazaq jerine qandaladay  qadalyp jýrgenin qalaydy. Sebebi qazirgi Qazaqstandy orystili súrap túr. Búnyng syrtynda qaytkende imperiyalyq yqpal etu pәrmeninen airylmaudy dittegen baylam bar. Orys shalynyng shatpaghy týsinikti. Al, sonda bizding qariyaniki ne? Qystaghynan qiya basyp shyghugha qorynatyn Asaylar bir kýni solqyldatyp Ýrimjining biyligin qolgha alady dep qiyalday ma? Osylay qiyaldansa, bizding qariyamyzdyng qiyaly tym qyrtystanyp ketken eken.

Qytaydaghy qazaqtardy mýmkindikting sheginde kóshirip almasaq airylamyz. Bir jarym million qazaqtan aidyng kýnning amanynda kóz jazyp qalamyz. «Arghy bettegi» agha buyn qazir dәrmensiz. Olardyng boyyndaghy últtyq gendik qor sarqylyp barady. Orta buyn endige qytaylana bastaghan. Ýrimjide biz kórgen orta buyn ókilderi ózara qytaysha sorghalay jóneledi. Qazaqshdana góri bir-birimen qytaysha qauqyldasqandy jenil sanaydy. Jas úrpaq qytay tilinde sabaq alyp, qytay dilinde tәrbiyelenude.

«Arghy bet» degenimiz mine osynday alaqúla tirshilikting ortasy. «Qazaghym» dep qaynap-jaynap jýrgenderi de bar. «Qazaqstangha barsam qaqayyp-sereyip qatyp qalmaymyn ba?» dep qauip oilaytyndary da tabylady. Biraq úrpaq qamyn oilaghan jalpy kópshiliktin  Atajúrtyna jetudi ansaytyny anyq angharylady. «Arghy bettegi» qazaqtyng osynau ishki quatyn «bergi bet» ózine tolyq audaryp almasa, keshikken qimyl bekerge shyghady.

(Jalghasy bar)

Almaty-Qúlja-Ýrimji.

Ýrimji-Qúlja-Almaty.

Abai.kz     

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5871
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7127