Biz auyldy nebir talanttardyng týlep úshqan altyn besigi dep bilemiz. Auyl jaghdayy týzelse, eng aldymen, elding jaghdayy jaqsarghany, auyl mәdeniyeti órken jaysa, býkil qazaqtyng mәdeniyeti sharyqtau ýstinde dep týsinetinimiz sondyqtan. Osy ólen-jyrdyn, ónerding ortasyna ainalyp otyruy tiyis qara shanyraq – auyldyq mәdeniyet ýileri men klubtartardyng býgingi jaghdayyna mәn bergen Oblystyq mәdeniyet, múraghattar jәne qújattama basqarmasy men Halyq shygharmashylyghy ortalyghy auyl-aymaqtardyng ónerge degen yqylasyn, últ mәdeniyetine degen iltipatyn bayqatatyn «Eng ýzdik auyldyq mәdeniyet ýii-klub – 2014» oblystyq bayqauyn bastady. Ata-babalarymyzdan bastau alghan ónegeli ónerimizdi, qazaq halqynyng tereng oily shygharmashylyghyn pash etip, tanylmay jýrgen talanttardy anyqtau maqsatynda ótkiziletin búl shara Talas audandyq Sәdu Shәkirov auyldyq mәdeniyet ýiinen bastaldy.

Belgili satira sanlaghy Shona Smahanúlynyng 90 jasqa toluyna oray úiymdastyrylghan «Shoq tildi Shona» atty әdebiy-sazdy kesh «Gýlder» biyshiler tobynyng myng búralghan biyimen ashyldy. Búdan keyin Shona Smahanúlyna arnalghan beynesujet kórsetilip, aqyndy tughan halqynyng esine taghy bir salyp ótti. Kesh barysynda Erjan Baygharaúly «Shonagha arnauyn» oryndasa, mektep oqushylary Samal Sergey aqynnyng «Qúlaghyna altyn syrgha jigitter», Symbat Amangeldi «Týlki dostyq», Jansaya Esirkep «Janarsyz jannyng sózi», Baljan Baqytjan «Erke bolsan, erke bol» atty tuyndylaryn mәnerlep oqydy. Sonymen qatar Sh.Smahanúly atyndaghy orta mektepting 6-synyp oqushysy Balnúr Ábdimomyn aqynnyng sózine jazylghan «Jambylym qanday tamasha!» әnin, sonday-aq Anar Aydaraliyeva, Gýljahan Jetenova sekildi auyl ónerpazdary «Ájemning әldiyi», «Mektep valisi» atty әnderdi tyndarmandargha tartu etti. Óz kezeginde audandyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining basshysy Pernebek Ospanov, Qazaqstan jazushylar Odaghynyng mýshesi, aqyn Ýmit Biytenova, Taraz qalalyq «Jambyl – Taraz» gazeti bas redaktorynyng orynbasary Erman Ábdiyev sóz alyp, Shona aqynnyng әdebiyettegi oryny, onyng shygharmalary men ómiri jayly әngime qozghady. Osylaysha, talastyng topyraghynan jaratylghan tarpang aqyngha degen talastyqtardyng qúrmeti erekshe ekendigin kórsetti.

Talas topyraghynan shyqqan taghy bir daryndy aqyn  Serik Tomanov. Ol ózining qyryq jeti jyldyq nayzaghayly ghúmyrynda kóptegen shygharmalardy dýniyege әkeldi. Osy audannyng Aqqúm auyldyq mәdeniyet ýii «Qús qanat mening ghúmyrym» atty Serik Tomanovty eske alugha arnalghan әdebiy-sazdy kesh ótkizdi. Aldymen aqynnyng ómirbayany, әdeby tuyndylarynyng dýniyege kelu tarihy jayly bayandaldy. Búdan keyin aqynnyng jary Biybigýl Orazbaeva sahnagha kóterilip, aqyn Serik Tomanov jayly estelikter aitty.

Búdan keyin Barbol Toqtyqoja atyndaghy mektep oqushylary aqynnyng shygharmalaryn mәnerlep oqydy. Al, Núrdәulet Sәrsenbiyev aqynnyng sózine jazylghan Sәrsenbek Bәkirding «Sezimdi qaytem tulaghan», «Soghady sen dep jýregim» әnderin jәne tanymal әnshi Meyrambek Bespaevtyng oryndauyndaghy Erbol Spanaliyevting «Qús qanat mening ghúmyrym» atty әnin bayanmen oryndady. Odan keyin kópshilik Serik Japarúlyn bir minut ýnsizdikpen eske aldy.

- Býgin, mine, auyldyq mәdeniyet ýileri men klubtardy aralaghan arnayy top, tórt audannyng segiz auylyna at basyn tiredi. Ár auyl әdebiy-sazdy keshter úiymdastyryp, úsyndy. Nebir tolayghay talanttardyng osy auyldardan shyqqanynyng taghy bir kuәsi boldyq. Osy shara arqyly biz naghyz talantty tanyp, qoldau kórsetuge mýmkindigimiz bolady. Mening oiymsha, últtyq ónerimizdi damytuda bizding ónirimizding alar orny әrdayym erekshe. Bizding ónir әrdayym salt-dәstýrdi dәriptep, qazaqy bolmysymyzdyng ainasy bolyp kelgen.  Ónerlerin pash etken әrbir újym qazylar alqasynyng kónilinen shygha aldy. Bastysy, bizding ónir әu bastan-aq әdet-ghúryp, salt-dәstýrimizge erekshe yqylaspen qarap, kýndelikti qoldanysqa engizgen song bolar, býgingi bayqau shynayy bolyp ótude,- dedi oblystyq mәdeniyet, múraghattar jәne qújattama basqarmasynyng bastyghy Dýisen Byqybaev.

Múnan son, Jualy audandyq Kóktóbe auyly aqyn Bauyrjan Ýsenovting shygharmashylyghyna arnalghan, Sarysu audandyq Saudakent auyly «Án men jyrdyng Keneni» atty teatrlandyrylghan әdeby sazdy keshterin úsyndy. Eng keremeti, әn aitqan kýmis kómeyler әnderin dombyranyng sýiemeldeuimen jandy dauysta oryndady. Auyldyng alty auyzdary osylaysha qazylar alqasyn tәnti etti. 

- Auyl mәdeniyeti – últtyq qúndylyqtarymyzdyng altyn ózegi. Búl mәdeniyet oshaqtary mektep oqushylary men auyl jastarynyng bos uaqyttaryn tiyimdi ótkizu jolynda týrli mәdeny sharalardy túraqty úiymdastyryp otyratyn oryn boluy kerek. Mәdeniyet ýileri janynan óner men әdebiyet, mәdeniyetke qatysty ýiirmeler men birlestikter júmys jasauy qajet. Klub mekemelerining túrghyndargha úsynatyn mәdeniy-qyzmet týrlerining mazmúnyn osylaysha arttyrsa ghana, talapqa say ýlgili qyzmet kórsete alady. Ásirese, olar kóshten qalyp qoymay jana iydeyalar men innovasiyany da paydalanu kerek. Biz osy maqsatty kózdep otyrmyz,- deydi oblystyq Halyq shygharmashylyghy ortalyghynyng bastyghy Ghany Sadyrbaev.

Bayqau negizinen osyghan deyin әr audannyng ózderinde ótkizilip, tek jenimpazdary ghana oblystyq bayqaugha joldama alghan. Ár audannan iriktelip alynghan eki auyldyq mәdeniyet ýii men klubtary erejege sәikes mekemening estetikalyq talghammen bezendirilui, materialdyq-tehnikalyq bazasynyng jaghdayy, ozyq tehnologiyamen jabdyqtalyp, internetke qosyluy, ótkizilgen is-sharalardyng jýieli josparlary boyynsha jan-jaqty syngha alynuda.

Órkeniyetke óz ózegimizden ajyramay, óz mәdeniyetimizdi ógeysitpey ilesu mindet ekeni dausyz. Últtyq qúndylyqtarymyzdyng bastauy, negizgi tini auylda ekenin esten shygharmaudy qúnttaghan shara әli de jalghasyn tabuda.