Qyzylorda abyr-sabyr. Jaqynda ótetin kezekti qala kýnine dayyndyq qauyrt. Biraq ótken ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Aqmeshitti astana etken Qojanovtyng enbegin eske týsiretin eshtene jasalyp jatpaghandyghy kónilge qayau týsiredi. Biyl tughanyna 120 jyl tolyp otyrghan qayratkerding dariya jaghasyndaghy shaghyn shahardy el baytaghy etken enbegin ne úmyttyq?!

«Qazaqtyng astanasy orystyng tuy tigilgen qalada emes,   qazaqtyng kiyiz auylynda bolsa da, qazaq últy júrtshylyghyna juyq boluy kerek!»

 El ortalyghyn orys qalasy Orynbordan qazaq shahary Qyzylordagha kóshiru ainalasynda tartys-talas órship túrghan sәtte Alash ardaghy Súltanbek Qojanov osynday pikir aitqan eken.  

AQMEShITTI ASTANA ETKEN QOJANOV

  Kenestik Qazaqstannyng túnghysh astanasy Orynbor qalasy  bolghan tarihtan belgili. Últ mәselesin údayy talqylap otyrghan biylik Býkilreseylik júmysshy-sharua qyzylarmiya deputattarynyng HII siezinde respublikanyng ortalyq qalasyn qazaq jerining ishki aimaqtaryna auystyru mәselesin kótergen-di. Astanany anyqtau jóninde qúrylghan arnauly komissiya Qazaq Avtonomiyaly Kenestik Respublikasynyng astanasy bolugha layyq qalalar qatarynda Aqmola, Áulieata, Shymkent, Aqtóbe, Aqmeshit qalalary ataldy. Birinshi Syrdariya guberniyalyq partiya konferensiyasynda Qazaqstannyng astanasy últtyng ejelgi qonysy - Tashkent qalasy bolsyn degen úsynystar da delegattar tarapynan kóp aityldy. Osynyng bәrine qaramastan, 1924 jylghy 27 qarashada Qazobkomnyn, al 1925 jylghy 19 aqpanda Qazólkekomnyng jauapty hatshysy (respublikadaghy ekinshi dәrejeli lauazym) bolyp taghayyndalghan Súltanbek Qojanov  astanany Aqmeshitke kóshiru niyetinen ainymady. Ol Týrkistan ortalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp túrghan uaqytynda – 1922 jylghy 12 sәuirde arnayy qauly shygharyp, ózi tarihy atauyn qaytaryp bergen Aqmeshit qalasyn el kindigi etuge kýsh saldy. “Qazaqtyng astanasy orystyng tuy tigilgen qalada emes, qalasy joqtyqtan, qazaqtyng kiyiz auylynda bolsa da, qazaq últy júrtshylyghyna juyq boluy kerek. Qazaq últ memleketshiligine әdemi qala, ynghayly ýiler kerek emes, jaman da bolsa óz ordasy boluy kerek. Orynbordan kóshpey, qazaq últynyng ishki tirshiligi ondalyp, qazaq enbekshilerining kópshiligining qamyna kerekti sharalar is jýzinde istelui qiyn”, – dep jazdy. Ol óz zamany ýshin eng tiyimdi kóringen osy oilaryn mәjilis minbelerinen sóilegen sózderinde de, baspasóz betterinde de qayta-qayta qozghady.

 Súltanbekting búl pikiri qylp etkendi qaghyp týser tar zaman qalybyna syimas ýlken erlik edi.  Astana Aqmeshitke auysty. Syr jaghalauynda boy kótergen qala osylaysha Qazaq elining astanasy atandy.

Astanany Syr boyyna kóshiruding tarihy negizi de boldy. Ejelden  qazaq últy ýshin Sarysu men Shu ózenderining atyraby, Syrdariyanyng orta jәne tómengi aghasy boyy ata qonys, órkeniyet oshaghy bolyp kelgen-di. Ortaghasyrlardaghy oghyz memleketining astanasy – Jankent, Aq Orda memleketining ortalyghy Syghanaq ta osy ólkede oryn tepken. Jibek joly boyymen jýrip ótetin transúlttyq sauda keruen joldary da Syrdyng boyynda toghysatyn. Ári qaray sauda keruenderi Aqmeshit manynan Torghay, Oral, Embi ózenderi arqyly teriskey-batysqa jol tartsa, kelesi tarmaghy Tobyl men Ertisti boylay teriskeyge, Shu boyymen Balqash kólin basyp shyghys baghytta qaray ótetin. Eng basty sebep – tarihtyng kóne paraqtarynda tanbalanghan Aqmeshit qazaqylyqtyng qaymaghy búzylmaghan qút meken edi.

 QAYTA QAZAQ ATANDYQ

        Qyzylorda tarihyn zertteushiler arasynda búl kýnderi baqilyq bolghan belgili ghalym Mәdy Kereevti  bóle-jara aitugha tiyispiz. Eki ghasyrlyq tarihy bar kóne shahardyng әr kezenin jýielep, ghylymy ainalymgha týsirgen ghalym enbegi qala tarihyna qyzyghushylyq tanytqandar ýshin týrli derekterimen qúndy. Maqala bar ghúmyryn qala tarihyn týgendeuge arnaghan ghalym derekterining negizinde jazylyp otyr.   

       1925 jylghy 15-19 sәuir aralyghynda Qazaq kenesterining V sezi bolyp ótti. Oghan tóraghalyq etken Súltanbek Qojanúly kýn tәrtibine eki mәsele engizedi.  birinshiden, delegattardyng birauyzdy sheshimimen últymyzdyng “qazaq” degen tarihy atauy qaytaryldy. Osylaysha otarshylar tarapynan qyrghyz atanyp últ qaytdan qazaq atandy. Osy sezde Aqmeshit qalasynyng aty  Qyzylorda bolyp ózgertildi.

        Jana astananyng jer jaghdayy jan-jaqty zertteldi.  Qalanyng arhiytekturalyq josparyn jasau ýshin bilikti arhiytektor IY.V.Ryangin shaqyryldy. Bilikti maman jasaghan qala halqynyn  aldaghy 40 jylghy ósu boljamy qazirgi naqty mәlimettermen sәikes kelip túr.

Komissiyanyng tehnikalyq jaghyn qazaqtan shyqqan túnghysh temirjol injeneri Múhametjan Tynyshpaev basqardy. Shahardyng ortalyq bóligin sulandyru ýshin qazylghan Sarqyrama kanaly qúrylysyna jetekshilik etken onyng qazaq tarihyna qatysty da qúndy múra qaldyrghanyn aita ketkenimiz oryndy bolar. Alyp arna Alash qayratkerinen qalghan bir belgi retinde kýni býginge deyin qalany qaq jara sarqyray aghyp jatyr.

 Qyzylorda atty qalanyng jana atauy býkil júrtshylyq tarapynan qoldau tapty. Qyzylorda uezdik qalalyq Soveti atqaru komiyteti osy túrghyda jana qauly shygharyp ta ýlgerdi. Búl qaulygha sәikes barlyq memlekettik koorperativtik jәne taghy basqa úiymdar, óndiris oryndaryn, mekemeler basqa úiymdar, bir ay merzim ishinde barlyq shtamptar men mórlerin auystyrugha mindetteldi.

Alghashqy janalyqtardyng qatarynda әue qatynasy men baylanys jýiesi iske qosyldy. 1926 jyly  mausym aiynda aspangha túnghysh ret Qyzylordanyng qúmdy alanynan PO-úshaghy kóterilip Mәskeu qalasyna bet aldy. Búl úshaq Qazaq Respublikasynyng astanasy Qyzylordadan Mәskeuge әue jolyn ashty.  

      1925-1926 jyldary bilim beru instituty, kenes-partiya mektebi, mediy­sina, qarjy, kólik-mehanikalyq, geobotanikalyq sala mamandaryn dayyndaytyn tehnikumdar ashyldy. Túnghysh teatrmen qatar «Enbekshi qazaq». «Sovetskaya stepi» respublikalyq basylymdary shygha bastady. 

ASTANA ALMATYGhA NEGE KÓShTI?

    Áriyne, Mәskeudi Qazaqstandaghy múnday últtyq serpilis pen silkinis dereu eleng etkizdi. Múrtty kósem alashshyldardy auyzdyqtaugha әkki de qatygez basshy Filipp Isaevich Goloshekindi attandyrdy. 1925 jyldyng kýzinde respublikagha basshy bolyp kelgen ol ózine ә degennen únamaghan Qyzylordanyng oiran-botqasyn shygharyp, elge syily qazaq qayratkerlerinin, onyng ishinde Súltanbek Qojanúlynyng da sonyna shyraq alyp týsti. Onyng týpki maqsaty – Súltanbekti ortalyqtyng qarauyna jóneltu arqyly qazaq qoghamyndaghy “últshyldyq” tendensiyasyn túnshyqtyryp, sodan song ózine baghynyshty ólkede oiyndaghyday oiran salu edi. Jer-jerdegi bilikti kadrlardan «qútylu» ýshin Mәskeuge qyzmetke jiberu tәjiriybesinen habardar Qojanov búl әreketke qarsy taban tirep, qasarysyp baqty. 1924 jyly sóilegen sózderining birinde ol: “Nege ekenin qaydam, joldastarymyzdyng kóbi týptin-týbinde júmaqty Mәskeude ornalasqan dep oilaydy jәne bәrimiz sol júmaqqa jetuimiz qajet dep qate týsinedi”, - dep aitqan edi. Biraq ol osy qarsylyghyna qaramastan Mәskeuge jiberildi.   Onyng ornyna “37-ning oiranyn” úiymdastyrushy - Ejov otyrdy.  

        Alash qayratkerleri jana astanada qoghamdyq-sayasy hәm mәdeny orta qalyptastyrugha baryn saldy. Keyinirek aqyn Syrbay Mәulenovting Alashtyng Aqmeshiti jayly “Sәken bәtenkesining izi qalghan” dep jazatyny da osy kezeng oqighalary edi. Jalghyz Sәken emes, Beyimbet, Iliyas, Sәbit sekildi qalamgerlerding últ әdebiyetining qoryn bayytqan jauhar shygharmalarynyng negizi osy Syr boyynda qalandy. Bac-ayaghy 4 jyl ishinde jana ordada ýlken ruhany orta qalyptasty. 1926 jyly Qyzylordada Múhtar Áuezovting “Enlik-Kebek” piesasy túnghysh ret sahnalandy. Qazaqqa teatr ónerin túnghysh tanytqan Ámire, Qúrmanbek, Serkeler  uaqyt óte kele últ ruhaniyatynyng qabyrghaly qayratkerlerine ainaldy. Últtyq sanany qalyptastyruda 4 ghasyrgha bergisiz 4 jyl qisyq kósheli shaghyn shahargha ýlken ózgeris әkeldi.

Nesibesi kem últpyz dep aita almaspyz, biraq qolda bardyng qadirin kesh týsinetin el ekenimiz anyq. Songhy 10-15 jyl ishinde esiginde osy úlylar alaqanynyng taby qalghan talay tarihy ghimarat qiratyldy. Sol zamannan syr sherter songhy jәdigerlerding biri qazaq jyrynyng Qúlageri – Iliyas Jansýgirov túrghan ýidi bazar saudagerlerining qoymasyna ainaldyryp qor qyldyq. Ýkimet ýii bolghan tarihy ghimarat ayaq asty búzylyp, talapaygha týsti.  Barymyzy baghalay almaghan ózimizden basqa kimge ókpeleymiz?

Aqmeshit astana bolyp túrghandaghy Sovnarkom ýii  2000-jyldardyng basynda búzyldy. Biletinder búl ghimarattardy 6 ay jauyn jausa da syz tartpaytyn kirpishine bola búzdy desedi. Esi bar el túlghasynyng taban izin de saqtaydy. Al biz... Aytary joq, obal endi...

     Osy jyldary qala halqynyng sany 22 myngha jetipti. Biraq talay jandy oqqa baylap,obalyn arqalaghan Qujaq – Goloshekin endi el astanasyn qazaghy basym Qyzylordadan orysy kóp Almatygha kóshirudi qolgha alady. Beyqam elge býiidey tiygen ol ýshin Ortalyq Aziya men Qazaqstan arasyndaghy sayasi-ekonomikalyq, tarihy ara-jikting ajyrauy da izdegenge – súraghan bolyp shygha keldi.  Osylaysha 1927-jyldyng 29-sәuirinde Býkilodaqtyq Halyq Komissarlar Kenesi Qazaqstan astanasyn Qyzylordadan Almatygha kóshiru turaly Jalpyqazaqstandyq VI sezining sheshimin bekitip beredi. Sezd sheshimi 1929 jyldyng mamyr aiynda resmy týrde iske asyrylyp, Almaty astana mәrtebesin iyelendi.

    Qazaqtyng qút mekeni Qyzylorda Qazaly uezi jәne Syrdariya guberniyasyna qarasty Qarsaqpay  audanynyng basyn qosqan okrug ortalyghy bolyp qala berdi.

Múrat Aqynúly,

Qyzylorda oblysy

Abai.kz