Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7773 0 pikir 29 Qyrkýiek, 2014 saghat 15:01

QÚRBAN AYT - IYGILIK PEN MEYIRIMDILIK MEREKESI

Serikbay qajy ORAZ,

naib mýfti, «Áziret Súltan» meshitining bas imamy

 

Asa qamqor erekshe meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn!

IYsi músylman balasynyng eng úlyq merekesine aidan aman, jyldan esen jetkizgen Alla Taghalagha sansyz shýkirler bolsyn. Tatulyq pen yntamaqta ómir sýrip jatqan halqymyz biyl da mereyli merekeni quanyshpen qarsy aluda. Últtar men úlystardy birlik pen berekege bastaghan asyl dinimizding janashyry Elbasy Qúrban aittyng qúrmetine búl kýndi resmy týrde atap ótuge pәrmen berip, aituly meyram jyl sayyn halyqtyq merekege ainaldy. Allagha shýkir, tynyshtyq ornaghan qoghamda osylaysha din de órkendeydi.

Qúrbandyq – ýlken tariyh, úlyq ghibadat. Ol sonau Ibrahim (gh.s.) payghambar zamanynan bastau alady. Qúrban shalu – payghambarlar atasy sanalghan Ibrahimning (gh.s.) sýnneti. Múhammed ýmbetine de qúrbandyq dәstýr múra bolyp jetti. Sebebi Adam (gh.s.) atadan bastap, Alla elshisi Múhammedke (s.gh.s.) deyin barlyq payghambarlar dini haniyf, yaghny bir Allagha qúlshylyq dini boldy. Áz payghambarymyz (s.gh.s.) búl turaly:

«Payghambarlar analary bólek, biraq әkesi bir bauyrlar sekildi», – dep elshi-payghambarlar dini (aqidasy, senimi) bir, al sharighaty zamanyna say ózgeshe bolghandyghyn jetkizgen. Sol sebepti Ibrahimning (gh.s.) sýnneti bizge de jat emes. Shyn mәninde, Ibrahim (gh.s.) payghambargha bizder, músylmandar jaqynyraqpyz. Qasiyetti Qúran Kәrimde:

«Aqiqatynda, adamdardan Ibrahimge say, eng jaqyny – oghan ergender әri osy payghambar (Múhammed) jәne imandylar (músylmandar). Al, Alla – imandylardyng Qamqorshysy», – dep bayandalghan (Ály Imran sýresi, 68-ayat).

 

Jan mәn tәn tazalyghynyng ýilesimi

Zýlhidjә aiynyng 9-y – Arapa. Búl kýndi qajylar arapa jazyghynda kýn batqansha qúlshylyq etumen jәne dúgha-tilek jasaumen ótkizedi. Al, qajylyqqa shyqpaghan músylmandargha arapa kýni oraza tútuy – sýnnet. Ábu Qatada (r.a.):

«Arapa kýnining orazasy ótken jәne keler jyldardyng kýnәlaryna kәfәrat bolady...» – dep riuayat etken.

Búl hadisten arapa orazasy ótken jyl jasalghan qate-kemshilikterding keshiriluine sebepshi bolatynyn aiqyn angharamyz. Sonymen qatar, auyz bekitken pende men onyng keler jyldyng qate-kemshilikteri arasynda tosqauyl bolady degendi bildiredi. Bara bin Azib (r.a.):

«Búl kýni biz eng әueli namaz oqudan bastaymyz. Sosyn (ýige) qaytyp, qúrbandyq shalamyz. Kimde-kim osylay etse, bizding sýnnetimizge say amal etkeni. Al, kimde-kim (namazdan) aldyn qúrbandyq shalsa, ol bala-shaghasyna arnap soyghan mal eti bolyp, qúlshylyqqa (qúrbandyqqa) jatpaydy», – degen riuayat jetkizgen.

Demek, Qúrban aitty, yaghny mereke kýnin eng әueli ait namazyn oqumen bastaymyz. Ayt namazyn oqu payghambarymyz (s.gh.s.) Madina qalasyna kóship barghan jyly uәjip etilgen. Alla elshisining (s.gh.s.) kómekshisi Anastan (r.a.) mynaday riuayat jetkizilgen: «Payghambar Madinagha kelgende qala túrghyndarynyng oiyn-sauyq qúratyn eki kýni bolatyn. Payghambar (s.gh.s.): «Búl qanday kýnder?» – dep súraghanda, madinalyqtar: «Biz jahiliyet (nadandyq) dәuirinde búl kýnderi oiyn-sauyq qúratynbyz», – dep jauap berdi. Búghan Alla elshisi (s.gh.s.): «Rasynda Alla osy eki kýndi, búlardan da qayyrly (jaqsy) qúrbandyq jәne oraza (ayt) kýnderimen auystyrdy», –degen.

Fakih bin Sad (r.a.): «Alla elshisi (s.gh.s.) oraza, qúrban ait jәne arapa kýnderi ghúsyl qúiynatyn», – dese, al Hasan bin Ály (r.a.): «Bizge Alla elshisi (s.gh.s.) ait kýni eng jaqsy iyissudy sebudi búiyrghan edi», – deydi. Búl hadister kýlli músylmandy ait kýnderi jan men tәn tazalyghynyng ýilesimdi boluyna ýndeydi. Óitkeni, búl – mereke kýni. Meyramnyng nyshany sezilip  túruy tiyis.

Adam qúrbandyqty óz qolymen bauyzdaghany abzal. Óitkeni, búl – qúlshylyq amal. Sondyqtan qúrbandyq ghibadatyn kisi ózi oryndaghany jaqsy.

Jabir (r.a.) mynaday riuayat jetkizgen: «Men Qúrban ait kýni payghambarmen (s.gh.s.) birge boldym. Ol kisi (qúrban ait) qútpasyn aityp bolghan son, minberden týsti. Onyng aldyna bir qoshqar әkelindi. Payghambar maldy óz qolymen bauyzdap: «Bismillahi, Allahu Akbar! Búl mening jәne mening ýmbetimnen qúrbandyq ete almaghandardyng atynan», – dep qúrban shaldy».

Mal bauyzday almaghan jaghdayda qasapshynyng janynda túryp, óz kózimen kórgeni dúrys. Sebebi, payghambarymyz (s.gh.s.) qyzy Fatimagha (r.a.):

«Qúrbandyghyna kuә bol. Óitkeni, qúrbandyqtyng eng alghash tamghan qanymen barlyq qate-kemshilik keshiriledi», – degen eken.

Qúrbandyqqa týie, siyr jәne qoy (eshki de) jaraydy. Búdan basqa mal týrleri qúrbandyqqa jaraytyndyghy jayly payghambarymyzdan (s.gh.s.) jәne sahabalardan (r.a.) jetken habar joq. Qúrbandyqqa jaraytyn maldyng sipaty jayly Bara bin Azib (r.a.): «Alla elshisi (s.gh.s.) bizding aramyzda túryp:

«Tórt nәrse qúrbandyqqa jaramaydy: soqyrlyghy anyq mәlim soqyr mal, auru ekeni anyq kórinip túrghan mal, aqsaq-toqsaq mal jәne jilik mayy tym az aryq mal», – degen eken.

 

Qúrban ait – mal soi nauqany emes

 

Ayt kýnderi músylman balasy júrtpen birgen qúrbandyq shalyp, sauap alugha niyet etip jatady. Qazan asyp, merekelik dastarhan jayyp, aittyq bergisi keledi. Alayda, mal bazarda qúrbandyqqa shalynatyn týlik týrining baghasy qymbattap ketetin jaghday jii kezdesedi.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly Qúrban ait qarsanynda halyqty qúttyqtauynda barlyq otandastyrymyzdy mereyli mereke kýni iygi amaldar men sauapty sharalargha atsalysugha shaqyrdy. Biz de óz tarapymyzdan qútty merekening qútyn qashyrmay, mal baghasyn qalypty ústau sauap ekenin aitqymyz keledi.  

Qúrbandyq – mal soi nauqandyq sharasy emes. Búl – halyqtyng yntymaghyn nyghaytyp, elding auyzbirshiligin kýsheyte týsetin aituly mereke. Búl Alla Taghalanyng bizge tartu etken merekesi. 

Músylman balasynyng qúlshylyq amaldary jamaghatpen jәne auyzbirshilikpen atqarylady. Qúrban ait sonyng ýlken aighaghy. Búl mereke iysi músylmannyng birligi men berekesin taghy da pash ete týsedi. «Birlik bar jerde tirlik bar» degendey, yntymaghy jarasqan elding almaytyn asuy bolmaydy. «Bólingendi bóri jeydi» degen qaghidagha tars bekingen halqymyz adamdar arasyndaghy alauyzdyqqa jol bermeudi ósiyet etken. Biz «әhly sýnna ual jamaghat», yaghny payghambarymyzdyng jәne sahabalardyng (kópshiliktin) jolyn ústanushy ýmbetpiz. Qajylyq, qúrbandyq, jamaghatpen oqylatyn namazdar, t.b. iygi amaldar músylmandardy birlikke tәrbiyeleydi. Ábu Zarr (r.a.) riuayat etken ósiyetti sózinde payghambarymyz (s.gh.s.):

«Kimde-kim kópshilikten bir sýiemdey bolsa da ajyrasa, moynyndaghy Islam jibin sheship tastaghany», – dep, kópshilikpen boludyng manyzdylyghyn aitqan. Asyl dinnen quat alghan halqymyz: «Kóppen kórgen úly toy», – dep, úrpaqty úiymshyldyqqa tәrbiyelegen. 

Músylmanshylyq – adam qalasa isteytin, nәpsige auyr kelse, tastay salatyn saudagerding zaty emes. Músylman degen atyna jarasa din әmirin tolyghymen moyyndap, shamasy kelgenshe oryndau shart. Hazireti Omar (r.a.) hútpa oqyp túryp, sózining arasynda Alla elshisining (s.gh.s.):

«...Jamaghatpen bolyndar! Bólinuden saqtanyndar! Álbette shaytan jalghyz jýrgenmen birge, shaytan ekeuden alshaqtau jýredi. Kimde-kim jәnnattyng tórin qalasa, jamaghattan ajyramasyn...», – degen sózin minberde túryp qadap aitqan.

 

«Mening ýmbetim adasushylyqqa bas qospaydy»

 

Qúrban ait aghayyn arasyn jaqyndata týsetin, kórshilerdi, syrqau adamdardy ziyarat etuge, keshirimshil bolugha shaqyratyn, birlik pen berekege bastaytyn mýbәrak mereke. Áz-payghambar Múhammed (s.gh.s.):

«Aqiqatynda, mening ýmbetim adasushylyqqa bas qospaydy. Eger qarama-qayshylyq bayqasandar, qaraqúrym halyqpen birge bolyndar», – degen sózi birligimizge bekem bolugha shaqyrady.

Qúrmetti bauyrlar! Kele jatqan qúrban ait mýbәrak bolsyn!

Alla Taghala birlik pen tatulyqty basty tiregi etken halqymyzdy aittan aitqa, qúlshylyq-ghibadatpen, molshylyq-berekette jete beruge jazsyn! Tәuelsiz elimizding egemendigi bayandy, múratymyz asyl, dúghamyz qabyl bolghay!   

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443