Bizdin Qostanay oblysynyng әkimi Núraly Sәduaqasov tilshiler qauymyn onsha qasyna tarta bermeydi. Tek ózining audan men qalalardy aralaghan saparynda nóker retinde ertip jýruge ghana rúqsat etedi. Onda da budjetten nәpaqa tauyn jýrgen baspasózding ózin gazetting birinshi betinen týsirmey, býkil oblysta danghaza etip maqtau ýshin ghana. Osy qasiyetinen de shyghar. Núraly Mústafaúly ónirimizding biyligin qolyna alghan ýsh jyldyng ishinde jurnalistermen bir emin-erkin shýiirkelese qoymapty. Mýmkin, múnyng ózi  kezinde myqtap túryp  mektebinen ótken, syrt kózge syr bermeytin búrynghy әkimimiz Kulagin myrzadan júqqan shyghar. Kezinde Sergey Vitalievich te baspasóz ataulydan syrtanqyrap jýrdi.

     Sóitken әkimimiz jaqynda «keremet demokratiyalyq» minez tanytty. Dýisenbi kýngi ózining apparatynyng otyrysynan keyin osy mәjiliske shaqyrylghan jurnalister qauymyn jedel jinap alyp, jedeldetip baspasóz mәslihat ótkizsin. Tilshiler qauymy abdyrap qalghan, bayaghy «Men de an-tan, apam da an-tannyn» kýiin keship otyr. Bir jaghynan «oblys әkimi ónirimizde qordalanyp qalghan problemalardy aityp, bir ashyq-jarqyn әngimelesetin shyghar» degen ýmitte edi.

  «Baqsaq, baqa eken» degendey, sóitsek әkimimizding oiy mýldem basqada eken. Oblystyng qadau-qadau mәselelerin emes, jeke basynyng renishin aitudy jón sanapty. Salghannan-aq «Keybireuler sizderding menen óz saualdarynyzgha jauap ala almaydy degendi aitady,--dep bastady bismillәsin.—Minekey aldarynyzda túrmyn ghoy, súray berinizder»--dep taghy da «myrzalyq» tanytyp jaty. Beyne bir aldyn-ala josparlanghan arnayy baspasóz mәslihatyn ótkizuge kelgendey. Sirә, әkimimiz búl «jýzdesudin» әlgi jinalystyng jalghasy ekendigin mýldem úmytyp ketse kerek.

    Eshkimge sóz bermey, ózi sóilegen әkimimizding renishi bir týiege jýk bolghanday kórinedi. Býkil eldi shulatqan Qamysty audany әkimining orynbasary Dәuletbay Qúlmanovtyng Astanagha baryp 1,5 million tengege meyramhanada bireulerdi toyghyzghandyghy jayly (múny kezine osy saytta jazghanbyz) aitqany tipti qyzyq shyqty. Astanagha sapargha shyqqan shyghyn demeushilerding aqshasy eken. Budjettiki emes. Sondyqtan da múnda túrghan eshtene joq. Úsaq-týiek mәsele ghoy. Ákimning orynbasary kinәli bolyp shyqty, sol ýshin qyzmetinen ketti. Yaghny is bitti, qu ketti degenge sayady. Al sol Qúlmanovtyng jalghyz ózining әreketi oblysymyzdaghy barlyq memlekettik qyzmetkerlerining bedeline núqsan keltirdi-au degen oidy estimedik. Sonda qalay, әkimder men onyng orynbasarlary demeushilerding belgili bir mәseleni sheshuge bergen qarjylaryn ondy-soldy shasha beruine bola ma eken?

     Jaqynda oblysymyzdy ghana emes, býkil elimizdi shulatqan taghy bir jayt-- әkimning su jana djip satyp alyp, oghan búrynghy kóligining nómirin taghyp alyp, yn-shynsyz jýrgendigi edi. Múnda da ol kisining eshbir kinәsi joq bolyp shyqty. Bәrin býldirgen osy oblystyq әkimdikke qyzmet kórsetetin «Sharuashylyq» dep atalatyn seriktestik diyrektory kórinedi. Búl eshteneni bilmey qalypty. Mine, búghan da jauaby әzir.

     Kezinde respublikalyq basylymdar qayta-qayta jazghan osyndaghy Qarabalyq qús fabrikasynyng mýshkil haline de búl kisining qatysy shamaly. Milliardtaghan qarjy qúiylsa da bir kýn de júmys istemegen  búl qús fabrikasynyng bankrotqa úshyrauy sondaghy menedjmentting olqylyghynan. Al sol tústa oblys әkimining orynbasary retinde dәl osy kәsiporynnyng júmysyna tikeley jauapty qazirgi әkimimiz tym sharasyz bolyp qalypty.

    Al әkimimizding eng basty renishi jurnalister búl kisining enbegin baghalamaytyn kórinedi. Keyingi kezderi ózi turaly baspasózde materialdar tym kóp jazylatyny bayqalady. Búl kisining isine tilshiler qauymy tym ýnilip ketipti. Nege ekenin ózi de týsinbey dal. Oblys әkimderining ishinde ózining reytingisining tym tómen ekendigi de әdiletsiz degen oida. Ózi eshkimnen de olqy týspeydi eken. Al reytingi kóterilmeydi.

   Minekey, ayaq astynan ótkizilgen «lezdemeden» estigenimiz osy. Jurnalister kóp súraq qoyghan joq. Tek osyndaghy ózin tәuelsiz sezinetin «Nasha gazeta» aptalyghynyng tilshisi ghana ótkir mәselelerdi kóterdi. Al budjetten mol qarjy alyp, nәpaqasyn aiyryp otyrghan memlekettik tildegisi de, orys tildegisi de tym belsendilik tanyta qoymady. Olar sirә «Ash qúlaqtan tynysh qúlaq» degen shyghar.

Múratbek Dәurenúly.

Qostanay.

Abai.kz