Elden elge, auyzdan auyzgha jetken әngimelerde Qorqyt ata jayyndaghy anyz-әpsanalar әrtýrli bolyp keledi. Bizge jetken derekterge sýiensek, Qorqyt – óz zamanynyng danyshpany, aqylgóii, әuliyesi, kóregeni bolghan. Ghalymdardyng shamalauynsha, baba Qorqyt 9-10-shy ghasyrlarda (Á.Marghúlannyn enbekterinde 7-8 ghasyrlarda) ómir sýrip, Syr ónirin mekendegen. Keybir derekterde onyng qay rudan shyqqany, qay rugha jiyen bolghany, әkesining aty kim ekeni bәri jazylady.

Bizge jetken anyzdargha sýiensek, Qorqyt ata mәngilik ómirdi, baqytty ghúmyrdy kóksep, jelmayagha minip dýniyening tórt búryshyn kezedi eken. Alayda, qayda barsa da aldynan kór qazyp jatqan kópshilik shyghady. Qorqyt «Kimning kórin qazyp jatyrsyndar?» dep súrasa, kór qazushylar «Qorqyttyng kóri!» dep jauap beredi eken. Osydan bastap mәngilik ómirdi kóksegen Qorqyttyng ajalmen arpalysy bastalady. Qay jaqty betke alsa da aldynan «Qorqyttyng kórin qazushylar» shyghady. Biraq, ne kerek, qansha qashsa da, Ázireyilding qúryghy bәribir úzyn, Qorqyt ajalyn dariyanyng ortasynda  әbjylannan tabady. Mine, bәrimizge jaqsy tanys anyzdyng jelisi qysqasha osylay.  

Qorqyt ata jayly anyzdy osylay estigendikten de biz ony ólimmen kýresushi, ajaldan qashushy dep tanimyz. Al aqiqatynda Qorqyt ólimnen qashqan ba? Ajalmen arpalysqan ba? Áuliye, danyshpan, aqylgói, abyz adamnyng ólimnen qashuy, mәngilik ómir sýremin dep ajalmen arpalysuy aqylgha qonymdy ma? Qart abyzgha búl jarasa ma? Búghan deyin eshkimning mәngi ómir sýrmegenin bilip, kórip kelgen qart Qorqyttyng kórge jaqyndaghanda ajaldan alasúryp qashuy abyzdyghyna syn emes pe?  Mine, bizdi osynday súraqtar mazalaydy. Múnda, biz bilmeytin, bizge jete qoymaghan basqa da hikmetter jatqan sekildi. Bizge Qorqyttyng anyzy jetse de, anyzynyng anysy jetpey qalghan sekildi. Endeshe sol hikmetting syryn ózimizshe izdep kóreyik dedik...

Qorqyt ata Islamgha qatysy bar túlgha...

Qorqyt atanyng ómir sýrgen kezenine qatysty týrli derekter bar. Keybir ghalymdar ony islam dinine esh qatysy joq túlgha dep joramaldaydy. Alayda, Qorqyt atanyng ómir sýrgen kezeni tura qazaq dalasyna islam dini keng etek jayyp kele kezenmen túspa-tús keledi. Tarihshy Álkey Marghúlan ózining jazbalarynda A.N.Samoylovichting múraghatynan bir derek keltiredi. Onda: «Qorqyt – arabtardyng Abbas halifasy zamanynda shyqqan kisi. Onyng әkesi Qara-Qoja – Ánkesh hannyng biri. Qorqyt 95 jyl jasaghan, ýsh hannyng uәziri bolghan. Solar Qaghannyng zamandasy, onyng halyq ortasyndaghy bedeli, yqpaly orasan kýshti bolghan», – delingen. «Týrki júrtyna ortaq bolghan Qorqyt atanyng Abbas halifasy zamanynda ómir sýrgendigin týrikmen әdebiyetshileri de tegisimen jaqtaydy», – deydi Álkey Marghúlan. Eger Abbas halifalyghynyng 8-13 ghasyrlarda saltanat qúrghandyghyn eskerer bolsaq, Qorqyt ata da Islam dinining týrik dalasyna enip, keng etek jayyp jatqan shaqta ómir sýrgenin angharamyz. Onyng ýstine Qorqyt ata jayly jaqsy zerttegen týrik ghalymy Orhan-Shayq Gokyay Qorqyt turaly arab, parsy, týrik tilderinde de mәlimetter tapqan eken. Demek, arab derekterinde kezdesetin Qorqyt ata Islam dinine de qatysy bar túlgha degen sóz. 

Qorqyt – Payghambar ýmbeti!..

Qorqyt atagha qatysty kóp ghalymdardyng sýienetin enbegi – «Qorqyt ata kitaby». Búl jazbagha Álkey Marghúlan: «Qorqyt әfsanasynyng eng tanghalarlyq ghajayyp núsqasy 14 ghasyrda aq qoyynly oghyzdar jyrlaghan, qaghazgha týsirilgen jazba týri», – dep bagha beredi. Búl núsqalar býginde Europanyng eki ýlken qalasynda saqtalyp keledi. Onyng biri Germaniyada Drezden kitaphanasynda. Múny akademik V.V.Bartolid orys tiline audarghan. Ekinshisi Italiyada, Vatikanda Arostolika kitaphanasynda. Onyng arab tilinde jazylghan mәtinin Italiya týrkologi Ettore Rossy bastyryp shygharghan eken.

Kitapqa ýnilseniz, Qorqyt ata jayly tyng derekterge kezigesiz. Ony Islam dinine qatysy bar túlgha bolghanyn da osy kitap aighaqtaydy. Akademik V.V.Bartolid búl kitaptaghy Qorqyttyng qazaq anyzyndaghy Qorqyt ekenin aitady. Ol: «Dede Korkut kitaby» turaly búryn jazghan oilarymda anyzda, poemada jyrlanatyn Qorqytty qazaqtyng qariya sózinde aitylatyn әulie Qorqytpen bir kisi dep bildim. Demek, Qorqyttyng beyiti Syrdariyanyng jaghasynda oghyzdardyng búrynghy astanasynyng qasynda әli kýnge deyin saqtalyp kelgen. Qorqyt Syr boyyndaghy tym ataqty, әri jyrau, әri kemenger qart», – deydi. Tarihshy-zertteushiler tarihta birneshe Qorqyttyng bolghandyghyn aitady. V.V.Bartolidtyng «Qorqyt ata kitabyndaghy» Qorqytty «qazaqtyng Qorqyty» deui de sol sebepti.

Týrikterding Múharrem Ergin esimdi ghalymy «Qorqyt ata kitabynyn» Vatikan men Drezden núsqalaryn birdey qamtyp bir kitap qylyp bastyryp shygharady. Kitap 1964 jyly Týrik mәdeniyetin zertteu instituty tarapynan jariyalanady. Kitapqa nazar audarsanyz tamasha dýniyeler kezdestiresiz. Kitap «Bismillәhir rahmanir rahiym» dep Allanyng esimimen bastalady. Sóitedi de kitap kirispesi: «Payghambar (s.a.u.) zamanyna jaqyn Bayat ruynan Qorqyt ata deytin er ótken. Ol kisi  Oghyzdyng kemengeri edi. Aytqany aiday keletin kóregeni edi. Haq Taghala kókeyine salghan song ghayyptan habar aitatyn», – dep jalghasady. Onyng halyqtyng múnyng múndar, joghyn joqtar jan bolghanyn, qay iste de halyq onymen aqyldasatynyn, ne búiyrsa, eki etpeytinin, sózin jerge tastamaytynyn jazady. Sol kitapta «Qorqyt ata bylay depti» dep Qorqyt atanyng auzynan shyqqan naqyl sózderi keltiriledi. Marjanday-marjanday naqyldaryna zer salyp oqysanyz, barlyghynyng negizinde Islam dinining qaghidalary, dinimizding ýgit-nasihattary jatqanyn kóresiz. Búl da bizge Qorqyt atanyng Islam dinining kórnekti ókili, nasihatshysy bolghandyghyn dәleldeydi.

Kitaptaghy naqyl sózderding keybireuin nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik:

• «Alla, Alla demeyinshe is onalmas, Qúdiretti Tәnir bermeyinshe, er bayymas».
• «Peshenesine jazylmasa qúlgha qaza kelmes, ajal kelip jetpeyinshe eshkim ólmes».
• «Ólgen adam tirilmeydi, shyqqan jan qayta kirmeydi».
• «Jigit tirisinde Qaratauday qylyp, kýni-týni tynym kórmey dýnie jiyady, bayidy. Biraq tiyesili nәsibinen artyq jemeydi».
• «Menmen, tәkappar adamdy Tәniri sýimeydi, kókiregin kergenge Tәniri dәulet bermeydi».
• Kýl tóbe bolmas, kýieubala úl bolmas.
• Qara esek qashyr bolmas jýgendegenmen, qara kýng hanym bolmas bezendirgenmen.
• Eski maqta bóz bolmas, eski dúshpan dos bolmas.
• Ana kórmegen qyz tәrbie kórmes, әke kórmegen úl as bermes.
• Memleketshil úl bolsa, oshaghynnyng qorghany.
• Úl qaytsin әke ólip, mal qalmasa, әke malynan ne payda basta biylik (memleket) bolmasa.

Qorqyt atanyng Payghambar ýmbeti ekenin kitaptaghy myna sózderinen de biluge bolady. Kitapta «Qorqyt ata bylay degen» dep myna joldar da jazylghan: «Auzymdy ashyp sóilesem, Tәnirim jaqsy, Tәnir dosy, din úlysy – Múhammed jaqsy. Múhammedting ong jaghynda namaz oqyghan, shynshyl bolghan Ábu Bәkir Syddyq jaqsy. Aqyrghy, otyzynshy jýzding basy bolghan «‘әmmә» jaqsy (Qúrannyng otyzynshy parasy (jýz) Nәbә sýresi «‘әmmә yәtәsә әluun» dep bastalatyndyqtan «‘әmmә» dep ataghan), mәnerlep dúrys oqysan, Yasin jaqsy. Qylyshyn suyryp, dindi jayghan erlerding shahy Ály jaqsy. Áliyding úldary, Payghambar nemereleri, Kerbala jazyghynda sheyit bolghan Hasan men Hýseyin – eki bauyr birge jaqsy. Jazylyp, hattalyp, kókten týsken Tәniri ilimi – Qúran jaqsy. Qúrandy jinaqtap, hattaghan, ghalymdar súltan Affan úly Osman jaqsy. Oipattan oryn tepken Tәnir ýii Mekke jaqsy. Ol Mekkege sau baryp, aman qaytqan qajylar jaqsy. Esep kýninde júma jaqsy. Júma kýni oqylghan qútpa jaqsy. Qúlaq salyp tyndaghan ýmbet jaqsy. Múnaradan azan shaqyrghan azanshy jaqsy. Tize býgip, bas iygen jar jaqsy. Samay shashy agharghan әke jaqsy. Úzaq jolgha shyqqanda qara atan týie jaqsy...». Osylaysha «ne jaqsy, ne jamandar» tizile beredi. Búl sózderge alyp-qosar artyq eshtene joq sekildi. Búl da Qorqyt atanyng Payghambarymyzdyng din nasihattaushy bir ýmbeti bolghanyn aighaqtaytyn dәlel.

Ólimnen qashudyng mýmkin emesin Qorqyt jaqsy bilgen

Endeshe aqyretke, ólimge iman keltirgen Islam dini ókilining ólimnen qashuy, ajalmen arpalysuy aqylgha әste syimas. Onyng ýstine jogharyda keltirgen «Peshenesine jazylmasa qúlgha qaza kelmes, ajal uaqyty jetpeyinshe eshkim ólmes», «Ólgen adam tirilmes, shyqqan jan qaytyp kelmes» degen sózderi de anyzdyng dúrys úghylmaghandyghyn, biz týsinbegen bir hikmeti baryna menzeydi.

«Qorqyt ólimnen qashqan» desek, onyng abyzdyghyna, kóregendigine, danalyghyna qayshy, әuliyeligine jaraspaydy. Sebebi, Qasiyetti Qúranda Alla Taghala: «Jan bitkenning bәri ólimning dәmin tatady», – deydi (Áli-Imran, 185, Ánbiya sýresi, 35-ayat, Ánkabut sýresi, 57-ayat). Demek, keudemizde janymyz bolghan son, ólim mindetti týrde keledi degen sóz. Meyli qash, meyli jasyryn, bәribir Alladan ýkim kelse, Ázireyil seni qaydan bolsyn tabady. Óitkeni, Alla Taghala: «Sender qabat-qabat, biyik-biyik myqty qorghannyn, qamaldyng ishine jasyrynsandar da ajal qaydan bolsyn bәribir tabady», – degen (Nisa sýresi, 78-ayat). Keybireuimiz qanday da bir qazanyng sebebinen jaqynymyzdan airylyp jatqanda asylyq sóilep: «Eger ol jolgha shyqpaghanda, bәlkim, tiri qalar ma edi?», «Eger ýide otyrghanda kólik qaghyp ketpes pe edi?», – dep jatatynymyz da bar. Oghan da Alla Payghambary (s.a.u.) arqyly bizge sәlemin joldap: «Sen olargha: «Eger taghdyryna ólim jazylsa, ol adam ýiinde otyrsa da (attay jelip) óletin jerine jeter edi», – dep ait», – deydi. Qorqyttyng sózi Qúrannyng sózinen tamyr tartady. Endeshe Qorqyttyng qayda barsa kórdi kóruindegi syr ne?

 «Qorqyttyng kórindegi» syr

Bizdinshe, Qorqyt atanyng qayda barsa aldynan qazuly kór shyghuynyng astarynda «ólimdi eske alu», «kórdi, qabirdi oilau», «ólimdi sezinu» filosofiyasy jatqan sekildi. Tipti, basqa bireu ýshin qazylyp jatqan kórdi kórse de ghibrat aluy ýshin ózining qabirin qazyp jatqanday sezinip, «Qayda barsam da Qorqyttyng kóri» degen boluy da mýmkin.

Islamda «Rabyta-iy-mәut» degen úghym bar. Yaghni, «ólimdi eske alu» dep atalady. Ólim, ólimdi eske alu – adamdy tәubesine keltiretin ýlken bir nasihatshy. Ólim – kóp asqandy bir tosatyn aqiqat. Payghambarymyz (s.a.u.): «Dýnie lәzzatynan aiyqtyratyn ólimdi eske alyndar», – deydi. Yaghni, ólimning jýrekten dýniyege degen mahabbatty suyryp alatyn kýshi bar degen sóz. Alla Elshisi (s.a.u.) taghy bir hadiysinde: «Eger jan-januar, hayuandar ólim jayynda adamzat bilgendi bilse, auyzdaryng semiz etke tiymes edi», – deydi. Yaghni, ólim jayynda biz bilgendi qoradaghy malymyz bilse, sony oilaudan, uayymdaudan, qayghyrudan qom jinay almay, soghymgha kóterem soyar edik. Sol sebepti, ólimdi eske alu adamdy qayghygha, uayymgha jeteleydi. Adam ólimdi úmytsa, uayymsyz salghyrttyqqa salynady. Al «uayymsyz salghyrttyq» Abay Qúnanbayúly aitpaqshy, «әueli – Qúdaydyn, ekinshi – halyqtyn, ýshinshi – dәulettin, tórtinshi – ghibrattyn, besinshi – aqyldyn, ardyn, bәrining dúshpany». Al «Qaryny toqtyq, uayymy joqtyq, azdyrar adam balasyn» (Abay). Sondyqtan da, Payghambarymyz (s.a.u.) aqyretting uayymyn jep, qamyn ishu ýshin ólimdi jii eske aludy kenes etken. Ólimdi kóp eske alatyn jandy Alla Rasuli (s.a.u.) «eng bay, eng qadirlige» tenegen. Adam ajaldy oilasa azghyndyqqa ayaq baspas, kýnәgha kóz salmas. Ólim jýrekterdi júmsartushy, kózderge jas ýiirushi nasihatshy. Sol sebepti de Payghambarymyz (s.a.u.): «Nasihatshy jәne eskertushi retinde ólim jetkilikti», – degen. Taghy bir hadiysinde Payghambarymyz (s.a.u.): «Qabirlerge ziyarat etinder. Óitkeni qabirlerdi ziyarat etu aqyretti esterinizge salady» deydi. Mine, Qorqyt ata da Payghambarymyzdyng jogharydaghy hadisterine amal etken dep bilemiz. El arasyna tarap ketken anyz osynday hikmetten shyqsa kerek. Islam tarihynda osyghan úqsas mysaldar kóp. Tarihta jýregi dýniyege auyp bara jatqanda, ózining qabirin qazyp alyp, ishinde týnep shyghatyn músylmandar da ótken. Ne bolmasa, shygharyp jatqan janazany kórse, ózining janazasyn shygharyp jatqanday sezinip, ghibrat alatyndar da bolghan. Endeshe Qorqyttyng «Qayda barsan, Qorqyttyng kóri» deuindegi syrdyn, hikmettik týiini osy jerde sheshiletin sekildi.

Asylynda Qorqyttyng búl ghibraty halyqqa ýlken nasihat. Yaghni, adam balasy әrdayym ólimdi eske alyp, sonynan Ázireyil erip kele jatqanday ne aldynan ajaly kýtip túrghanday sezinui tiyis. Qayda barsa da, ózining kóri qazylyp jatqanday týiisinui kerek. Búl aqyretke degen imanymyzdy shyndap, dýniyege degen mahabbatty joyady. Bizdinshe, Qorqyt atanyng aitpaghy osy edi...