Býginde shetel azamatynyng eteginen ústap, erip kete beretin qazaq qyzdary kóbeyip barady. Ony statistikalyq mәlimetter de rastap otyr. Qyz balanyng tәrbiyesine erekshe mәn berip, últ bolashaghyna qatysty qúndylyqtardy boyyna sinirsek te, býgingi ahualgha qanday bagha beruge bolady?

Sonymen «Qazaq qyzdary qayda ketip jatyr?» degen saualgha toqtalsaq, taghy da resmy mәlimetterge sýienemiz. Mamandardyng aituynsha, nekege túrghan otandastarymyzdyng teng jartysy Resey azamattarymen nekelesse, odan keyingi oryndarda týrik, arab, qytay azamattaryna túrmysqa shyqqandar kóbeygen. Tek 2011 jyldyng ózinde 874 qyz shetel azamatymen neke qidyrsa, býginde búl kórsetkish birneshe payyzgha artqany aqiqat. Osy rette shetel azamatynyng etegin ústaghan qyzdardyng taghdyryna bir sәt ýnilgendi jón kórdik.

Qarakózding qateligi

Elordalyq belgili psiholog Limana Qoyshevagha shetel asqan qazaq qyzdary jii habarlasyp, múnyn shaghady eken. Mәselen, osydan biraz uaqyt búryn kenes alugha Qarakóz esimdi qyz kelgen. Ol Niu-York qalasynda joghary bilim alyp, uniyversiytetti ayaqtaghannan keyin sondaghy iri kompaniyanyng birine qyzmetke túrghan. Jalaqysy da qomaqty. Qyzmeti bar, túrmysy da jaqsy. Biraq, Qarakóz soghan qaramastan, ózining boyyn bir mazasyzdyq biylep alghanyn aitypty. «Men Otanymdy, elimdi saghynamyn, búl jerde maghan jat, kóp jyl oqysam da ýirene alar emespin. Jaqynda aty әlemge әigili kompaniyanyng lauazymdy qyzmetkeri Uiliyamgha túrmysqa shyqtym. Syrttay qaraghanda bәri keremet siyaqty. Áytse de, meni ertengi kýnning mәselesi qatty oilandyrady. Balalarym ana tilinde sóilese, últymnyng tarihyn, mәdeniyetin, dәstýrin bilip ósse eken deymin» dep qayyrypty sóz basyn. «Oqudy bitirgen song elge kelip júmys isteuge bolmady ma?» degen psiholog saualyna:

– AQSh-qa barmay qalsam, osynda da júmys tabylar edi, biraq alatyn jalaqym sonshalyqty kóp bolmaytyny belgili. Men ata-anama kómek bergim keledi. Ata-anam, bauyrlarym eki bólmeli pәterdi jaldap túrady, tapqan-tayanghany eshteneden artylmaydy. Onyng ýstine әrqaysysynyng moynynda nesiyeleri bar. Sol sebepti, shetelge ketuge bel budym. Basqasha aitqanda, tuystarym ýshin ózimdi qúrban ettim. Qazir ondaghy jalaqymmen ata-anama, bauyrlaryma ýlken kottedj alyp bere alamyn. Eng bolmasa qartayghanda molshylyqta, uayymsyz ómir sýrse eken. Kýieuimmen baqyttymyn dep aita alamyn, barlyghy da jetkilikti, degenmen jalghyzdyqty sezinemin. Eldin, jerding iyisin saghynamyn, senesiz be?!. Balalarym balabaqshagha, ary qaray oqugha barady, uaqyt óte kele olardyng salt-sanasy, oiy amerikalyq retinde qalyptasatyny sózsiz, sonda men jalghyzdyqtyng zardabyn odan әri tartatyn bolamyn. Bala-shagham bolghannyng ózinde, jalghyz bolatynymdy oilasam, boyymdy qorqynysh biyleydi» dep jylapty.

Nemiske tiygen Sәule

Psiholog maman Limana Qoyshiyevanyng aituynsha, Germaniyanyng Kelin qalasynda bank salasyn mengergen kelesi bir keyipkerding de taghdyry oqyrmangha kәdimgidey oy salady. «Nemis jerine taban tiregen sәtte basqa ortagha ýirenise almadym. Nemisterde úyalu, qysylu degen atymen joq. Emin-erkin, ashyq-shashyq jýre beredi ghoy. Studentter jataqhanada jaghajayda jýrgendey, qalay bolsa, solay kiyinedi. Jergilikti halyq ýshin búl – ýirenshikti kórinis. Sol ortada ornymdy taba almay, kýizeliske týstim. Ata-anama «elge qaytamyn» dep talay habarlastym. Alayda, olar azarda-bezer boldy, «Pәlenshening qyzy Germaniyada oqy almay qaytyp kelipti degen sózge qalamyz» deydi. Ata-anamdy jek kórip kettim. Kóp úzamay Gans esimdi, bir mýshel jas ýlken er azamatpen tanystym. Jalghyzdyqtan qútylghym keldi. Bir-birimizdi únatyp, birge túrdyq. Mening kónilim shynayy edi, bolashaqqa degen josparym da bar-tyn... Elge qaytatyn uaqyt boldy, Gans jәy ghana «jaqsy», dep qoshtasyp kete bardy. Kónilim astan-kesten boldy. Ózim de sol elding dәstýrin «qabyldaghanymdy» kesh týsindim... Gansty qimay, ózime qol júmsamaqshy boldym. Songhy ret ata-anamnyng dauysyn estigim keldi... Anam habarlasty sol kýnderi: «býgin jaysyz týs kórdim, elge qayt, «biz seni saghyna kýtudemiz» dedi. Osy sózdi kýtkenime qansha uaqyt boldy desenizshi?!

«Senderge keregi shetelde oqydy» degen qaghaz bolsa, diplomdy qoldaryna ústatyp, elge barghan son, ómirimmen qoshtassam degen oigha keldim... Osylay әri-sәri kýy keship jýrgenimde jasym 28-ge de keldi. Ata-anam «shetelde oqyghan nemese bir qyzmetting basyn ústaghan, ózinmen terezesi teng jigitke túrmysqa shyghasyn» deydi. Mening jan-dýniyemmen sanasyp jatqan jan joq...» dep, әngimesin ayaqtapty ol.

Limana QÚTTYBEKQYZY, «Ruhany qogham әlemi» qoghamdyq qorynyng preziydenti, psiholog:

-Eki qyzdyng taghdyry úqsas, ekeuining de lauazymdy qyzmeti bar. Biri amerikalyq kompaniyada qyzmet etse, ekinshisi memlekettik iri qyzmette.

Biraq ekeuining de jalghyzdyq janyn jegidey jeydi. Ertenge degen ýmit, sol ýmit jeteginde aldanyshpen ómir sýrude.

Al, psiholog retinde mening týigenim:

Qarakóz «perzenttik, tuysqandyq paryzdy» óteu ýshin sheshim qabyldadym dep ózin aldausyratqanymen, ózin tolyqqandy emes ekenin sezedi. Atajúrttaghy auyrtpalyqtan alysqa qashyp qútylamyn degenimen, jatjúrttyq mәdeniyetke sinise almay, daghdarysqa úshyraghan jayy bar. Baylyqqa basyn baylaghanymen, tuysqandardyng materialdyq iygiligin sheshtim degenimen, aldamshy dýnie bәri. Olar baqytqa bastau bola almaydy. Jýrek senbegennen keyin, ornyqpaghannan keyin aldamshy senimning kýl-parshasy shyghady bir kýni. Sondyqtan jalghyzdyq sezimin bastan keshken jayy bar. Al Sәulening taghdyryna kelsek, «jalghan namys jargha jyghady». Ata-ananyng jalghan namysy boyjetkenning ýlken qatelikke boy aldyruyna әkeldi. Birinshiden, «shetelde oqugha mindettisin» degeni. Sәule sheteldegi ortagha beyimdelui ýshin jergilikti dәstýrding ynghayyna beyimdeldi. Biraq, aqyry sәtsiz ayaqtaldy. Ata-ananyng «jar tandaudaghy» kelesi talaby ony tyghyryqqa әbden tireui yqtimal. Óitkeni, ol Sәulege ghana qatysty mәsele emes. Balasynyng «baqytyn» oilaghan ýlkenderding egoizminen qyzynyng jalghyzdyqty bastan keship jatqandyghyn angharmay qaluy.

Asylbek ÁUEZHANÚLY, «Janúya jarasymy» kitabynyng avtory, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna qarasty «Hikmet» teleradiostudiyasynyng diyrektory:

–Er men әielding ekeui de músylman bolsa, nekelerin qiyp, shanyraq kóterulerine rúqsat. Alayda «rúqsat» degen sóz «júrttyng bәri solay jasau kerek» degen talap emes. Neke qiylyp, janúya qúrylghanda, erli-zayyptylardyng eki dýniyede bir-birimen júptary jazylmay, mәngi baqytty boluy maqsat etiledi. Búl maqsatqa jetu ýshin әr últtyng ókili óz últynyng adamymen otbasyn qúrghany abzal. Sebebi, ómirlik tәjiriybe, ainalamyzda bolyp jatqan oqighalar sony anyq kórsetip otyr.

Maqsatsyz qúryla salghan janúya niyetsiz amal sekildi. Onda bereke bolmaydy. Tek qana sezimge, qúmarlyqqa, qúry qiyalgha ghana qúrylghan otbasy әdemi bastalghanmen, bir kýni gýrs etip qúlauy mýmkin irgetasy solqyldaq ghimaratqa úqsaydy.Olay bolsa, baqytty shanyraqtyng irgetasy, aqyl men qisyn, salqynqandylyq pen parasattylyq jәne eng bastysy iman men din bolugha tiyis.

Eki týrli din, eki últ, eki mәdeniyet, eki mentaliytetting ókilderi ýilegenmen, ýilesip ketui óte qiyn. Jogharydaghy keyipkerlerding ekeui de baylyq tapqanymen, baqyt tauyp otyrghan joq. Ekeui qúsalyq kýy keship otyr. Tipti biri ózine qol júmsaugha az qalghan. Al ózine qol súghu – sharighat tyiym salghan óte auyr kýnә ekeni belgili.

Ókinishke qaray, býginde neke degen úghymgha jenil qarap, kezdesken kisimen qol ústasyp kete beretin jastar joq emes. «Únatyp qaldyq, túrmys qúrdyq» degen oidy jii estiytin boldyq. Shyndyghynda, otbasy degende ә degende, bәri jaqsy kóringenmen, biraz uaqyttan keyin nebir qiynshylyqtar shygha bastaydy.

Áriyne, býgingi jastar sharighat zandaryn manyzdy dep sanay ma, joq pa? Ol óz aldyna bólek әngime. Qúran ayattary, Payghambar hadisteri, sharighat zandary músylman ýshin myzghymas qaghida ekenin moyyndamaytyn qanshama adam bar. Onday týsiniktegi kisige músylmannyng mindetteri jayly mardymdy eshtene týsindire almasymyz anyq. Bir anyghy, nekening sharttary, ústanymdary, erli-zayyptygha birdey jýkteytin qúqyqtyq mindetteri bolady. Búl talaptar men mindetterdi oryndamay-aq baqytty bolamyn deu bos әureshilik qana. Jinaqtay kelgende, әr músylman óz últynyng ókilimen otbasyn qúryp, baqytty bolghany jón. Dúrysyn, Alla biledi.

P.S Ne desek te, qazaq qyzdarynyng shetel azamattaryna túrmysqa shyghuy alandatarlyq jaghday. «Jeti atasyn bilmegen – jetesiz» deydi halqymyz. Al, shetel azamatta­ryna kýieuge shyghyp ketken qyzdardyng balasy erteng jeti atasyn qalay aitady? Demek, múnday nekede túrghandar ýshin «jeti ata» degen úghym joq. Sondyqtan «Neke jәne otbasy» turaly kodekske qazaq qyzdarynyng sheteldikterge túrmysqa shyghuyna tos­qauyl qoyatyn talap engizilse dúrys bolar edi.

Gýlmira ShARHANQYZY

Bnews.kz