Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 23204 0 pikir 19 Qyrkýiek, 2014 saghat 10:28

SEMEY YaDROLYQ POLIGONY TURALY NE BILEMIZ?

O jaqtan qaytqan eshkim joq,

Kimnen ony súrarsyn?

Omar Hayam.

 

        Biyl da enbek demalysynda Astanadan elge jettim. Osy 2014 jyldyng 29 tamyzynda Semeyde «Nevada-Semey» qozghalysyna 25 jyl toluyna arnalghan halyqaralyq konferensiya ótti, Ortalyq alanda ornalasqan enseli de әsem dramalyq teatr ghimaratynda. Teatrdyng zaly adamdargha lyqa toly. Antiyadrolyq qozghalys mýsheleri AQSh, Germaniya, Japoniya, Resey siyaqty shet memleketterden keldi. Saltanatty rәsimge kezdeysoq qatysyp otyryp múnly oilargha battym. «Nelikten poligon ai, kýnning amanynda san myng adamdy jalmady? Semey atom synaghyn kórgender azaydy,  jer betindegi eng iri poligonnyng qasiret kitaby kәne? Synaqtar qúpiyasy qashanghy jabuly qalmaq?» degen oilar sanany torlap, «bilgenindi ortagha sal, aqtar» dep túnghiyqqa tartty. Qoyshy, sodan әbigermin - búrynghy jighan-tergenderime keyingi bilgenderimdi qostym. Tómendegi ocherk materialdyng jayy osy.

          Men búrynghy Semey oblysynyng Besqaraghay audany Bódeneli auylynda tuyp-óstim. Bódeneli Orta Ertisting sol jaghasynda, Semey yadrolyq synaq poligonynyng ortalyghy Kurchatov qalashyghyna qonsy meken. Arasy 40 shaqyrymday ghana. Qariyalar ol kýnde «Konechnaya», qazirgi tanda «Kurchatov» dep atalatyn qalanyng irgesi 1946 jyldyng qara kýzinen-aq qalana bastady deydi. «Auyl janynan dýr-dýr etip ótip jatqan jýk tiyegen «studbekker» mashiynesinde esep bolmady. Qalashyq túsyndaghy jiyekte barjy degenderiniz iyin tiresedi, biri ketse, ekinshisi túra qalady. IYen dala tósine qala salu onay ma, bәrining tiyegeni týrli qúrylys materialdary bolatyn. Tónirektegi barlyq kolhozdar jabylady-mys degen әngime tughan. Jerdi tegis bosatyp alu kerek boldy. Abyroy bolghanda, búl qatal búiryq jartylay ghana oryndalyp, biz óz jerimizde qaldyq, әiteuir», - deydi olar.

         1946 jyldyng jazy. Amerika Qúrama Shtattary atom poligonyna adam balasy túrugha jaramsyz «Nevada» degen shól dalany (pustynya) tandap, alghash ret yadrolyq qaru synaghyn jýzege asyrghan. Tap sol tústa Mәskeuge jalghan aqparat jetken synayly. Degelen, Myrjyq aumaghy Nevada siyaqty túrugha jaramsyz iyen dala, qúla týz degen. Qaydaghy?! Syldyrlaghan ózen, búlaghy mol, kók kilemdey jaynaghan әzәldәn qúiqaly jer búl. Tútastay shýigin jayylym bolghandyqtan tauly aumaqtyng qoyny-qonyshy, say-salasy auyl-auyldargha toly edi. Tóbe-jotalar etekten kindikke biyiktep kóterile kele, qiya-qúzdy, jartasty, kórkem súnghaq tau bop bitedi. Degeleng tauy bizding Bódeneliden 90 shaqyrymday qashyqtyqta. Aua móldir, aspan ashyq sәtterde kógildir týske boyanyp kórinip te qalady.   

         Biz, mektep oqushylary, 1967 jyly jaz boyy Degeleng tauynyng naq ortasynda, shóp brigadasynda boldyq (jazghy demalysta ýlkendermen birge júmystan qalmau qadet edi ghoy ol kezde). Eski zirattar men qúdyq, qora-qonystardyng ornyn sonda kórgenbiz. Kolhoz bastyghy Tóken Múrtazin obkom komsomolda qyzmet istegen, kim kimning de tilin taba biletin ziyaly azamat edi. Poligon bastyghy, janylmasam, Vinogradov degen generaldyng qybyn tauyp, kelisimin alypty. Jorghalaghan tyshqan da óte almaytyn qúpiya aumaq Degelende shóp shauyp, kóstendep jýrgenimiz sol. Brigadiyrimiz Biygeldi Erghaliyúly Degelenning tumasy edi, bir joly tau ishine «ekskursiyagha» alyp shyqty. Marqúm Múhamediyar aghanyng kisi tasityn GAZ-51 markaly mәshiynesine lyqa  tolyp otyrdyq. Ana auyldyng orny әneki, myna júrtta pәlenshekender túrghan degen sayyn eleng etip, býkil Dengeleng aumaghyn armansyz araladyq. Beu, dýniye, bir kezderde adamdar shúrqyrasqan, ómir qazany búrq-sarq qaynaghan shúrayly tauly alqap búl kýnde jansyz, adam túrmaq, qús ta, ang da joq. Keshegi súlu da manghaz tau tolassyz silkinisten shókken, betin kәri kempirdey tereng әjimder aighyzdaghan. «Meni poligon molasy qylghan kim? Jazyghym ne?» dep ókpelegendey ýnsiz jatty.

 

* * *

         1945 jyly tamyzdyng 6-synda AQSh úshqyshy Tomas Fereby basqarghan B-29 markaly әskery úshaq Japoniyanyng Hirosima qalasyna әlemdegi eng birinshi atom bombasyn tastaghan. Mәskeuding Kremlinde jayghasqan әskery «qyrghilar»-gha qúday berdi, kókten izdegeni jerden tabylghanday, keremet kóringen jana qarudy jasaugha alaqandy ysqylay, bilek sybana kiristi.

         Keler 1946 jyly Ertis ónirine әskeriyler alghash ret taban tiregen, әuelde beybit sharuashylyq - qala qúrylysy, jol salumen әbiger bolghan. Qaghazdaghy jospar 3-4 jylda iske asqan. Estip-bilgenim, alghashynda yadrolyq zaryad synalady (jer betinde), onan song ghana sol zaryad negizinde samoletten tastaytyn jarylys kýshi әrtýrli bombalar jasalyp otyrghan.

         Sonymen, alghashqy atom bombasy (dúrysy zaryad) synalghan uaqyt - 1949 jyldyng 29 tamyzy, tura saghat tanghy jetide. Áskeriyler esteliginshe, zaryad 30 metr biyiktikte, beton baqan (stolp) ýstinde jarylghan. Kóz ilespes jyldamdyqpen úlghayghan otty dop jerge qadalyp, onan aspangha kóterilgen. Otty shardan jer qabyghyn ystyq kýlge ainaldyrghan súrapyl quat shyqqan.

         Yadrolyq qarudy «Aqyrzaman qaruy» («Orujie Sudnogo Dnya») depti bir bilgish. Kim de bolsa, dóp aitqan. Tayau jerge baylap qoyghan jylqy, taghy basqa maldardyng esi ketip, jýni, terisi jiydip týsip qalypty. O, toba! Baylauly túrghan itting qorqynyshtan jýregi jarylypty. An-qústar jantәsilim aldynda jantalasyp jatypty. Jandy maqúlyqtar týgili, «búl ne pәle» dep Jer-Ana da titirkengen shyghar-au. Sóitip, poligon ә bastan-aq kóz kórip, qúlaq estimegen súmdyqtar alany bolghan. Jarylystar jer ýstinde jәne auada ótken birinshi kezende (1949-1962 jj.) aua men topyraq lastandy. Ekinshi kezende (1963-1989 jj.) jarylystar jer astyna auysty. Búl kezdegi ekologiyalyq apat - sular qútty bir jer jaryqshaghyna saulap aghyp, joghalyp ketkendey boldy. Arnaly ózender (Shaghan, Maraldy, Múqyr t.b.) men qyr qúdyqtary keuip qaldy.

        Aytary ne, Semey poligonynda jiyny 456 yadrolyq synaq jasaldy. Eldin, túrghyndardyng taghdyry kókpargha salyndy demey kór. Adamdargha tiygizgen zardaby, usoyqysy jaghynan ózge bombalar bir tóbe de, al 1955 jylghy sutegi bombasy óz aldyna bir tóbe boldy. Qalaysha? Múny tómenirekte tәptishtep aitamyn.

         Yadrolyq poligon belgili bir sharttargha jauap berui kerek. Sonyng biri – synaq alanynan 200 shaqyrymnan aspaytyn tústan әskery aerodrom salu. Osylaysha Bódeneli auylynan nebary 6-7 shaqyrym jerden «№7» degen әskery úshqyshtar túratyn qala boy kóterdi. Temir jol toraby tartylyp, qos býiirden eki birdey qalashyq (Konechnaya jәne №7) kezde, túrghylyqty júrtshylyq múny jaqsylyqqa joryghan. Óitkeni, qazirgi kýni qiratyndygha ainalghan №7 qalanyng dýkenderi ol zamanda qat tauarlargha toly boldy әri auyl men qala arasynda sauda-sattyq qatynastar bastalyp ketti. Aynala әskery formaly adamdar jamyrap, dýr-dýr mashina, gu-gu tehnikany kórgende: «Biz jer jýzindegi eng myqty elmiz!» dep bórkimizdi aspangha attyq deydi ýlkender (tóbeden әne-mine ajal uyn sebetin Zamanaqyr Tajaly tóngenin kim bilipti). Áuelde soldattar kóshe-kósheni aralap: «Ýide kisi qalmasyn, jarylys kezinde tek syrtta bolynyzdar», - dep eskertip jýretin-di. Keyinirekte   zenbirek gýrs etkendey dene týrshigetin zәrli dauysqa, oghan ilese aspangha kóteriletin qara qúbyjyq - sanyrauqúlaqqa «búl ne, pәle?» dep ýrketinder qorquyn, soldattar keluin qoydy.

         Osymen, poligon zardabyna oiysayyn. Alghashqy zardaptar bizding auylda 1951-1952 jyldan bayqaldy deydi ýlkender. Ayaghyn basa almay qalghan, aqsaq-toqsaq adamdar sany kýrt kóbeygen. Ýkimet adamdary beymәlim dertti «búl maldan júqqan brusulez auruy» dep jaltaryp, jasyrugha búiryq alypty.

          Á basta synalghandar termoyadrolyq bombalartúghyn. Solardyng ishindegi eng quattysy 1953 jyldyng shilde aiyna kelse kerek-ti. Óitkeni, sol joly Abyraly, Abay audandary auyldarynyng túrghyndary 20 kýnge kóshirilip, tek 40 adamnyng «tәjiriybe jasaugha» qaldyrylghany mәlim.  «Qyryqtyng biri men edim» degen maqalasynda abaylyq aqsaqal Talghat Slyambekov aitady: «Sol kýni aspan shayday ashyq edi. Oiymyzda eshteme joq, syrtta jýrgenbiz. Bir uaqytta ashyq aspanda nayzaghay jarq ete qaldy. Ile alyp sanyrauqúlaq kókke kóterildi. Qatty tolqynnan demikkendey boldyq. ...Arada eki saghat ótkennen keyin әskery adamdar tik úshaqpen kelip, bizdi mashinagha otyrghyzyp, Shynghystyng ishine alyp ketti. Osy jerde olar bizdi esepke aldy. Ýsti basymyzdy doziymetrmen tekserdi de, әrqaysymyzgha 200 gramdyq stakangha toltyryp, araq berdi. ...Arada bir jyl ótken son, әlgi 40 adamnyng segizin Semeyge alyp baryp, bir jarym ay boyy tekseruden ótkizdi. Bizben sóz arasynda «Osynyng bәri bolashaq ýshin» dep qoyady. Sonda ghana baryp, ózimizding synaq aimaghynda tәjiriybe ýshin qaldyrylghanymyzdy bildik» («Qazaq әdebiyeti» gazeti, 22 aqpan 1991 jyl).  Osy tәjiriybege qaldyrylghan adamdardyng basym kópshiligi «50 jasqa jetpey poligonnyng zardabynan kóz júmdy» depti Tәkeng marqúm.   

         1955 jyldyng 22 oktyabrinde synalghan sutegi bombasyna keleyin. Osy kýnnen adamdardyng jappay qyryluy bastalghany haq! Sebebi, zardaby súmdyq, saldary asa auyr boldy.  Súmdyghy mynada: sutegi bombasy - tiri organizmdi joigha arnalghan bomba. Termoyadrolyq bombadan ereksheligi osy arada. Balalar men jas sәbiyler kóp shetinedi. Áli esimde, apa-әjeler beymәlim dertti «qyzylsha» deytin. Sebebi, balanyng ystyghy kóteriletini sonsha, mandayyna qol tiygizbeydi, terisi qyzaryp ketedi, eki-ýsh kýnnen asyrmay ajal qúshady.

          Mening 1954 jyly tughan Qabden (Ghabiyden) esimdi alty jasar estiyar, pysyq inim 1961 jyly eki-aq kýn jatyp, ýshinshi kýni qaytys boldy (mektepten keluimdi taghatsyzdana kýtip, kýnde aldymnan tosatyn inimning qazasy janyma batqany-ay). Dos-qúrdasym Tóken Temeshúlynyng bir emes, eki birdey qaryndasy osyghan úqsas jaghdayda kóz júmghan eken. Tóken marqúmnyng aitqany: «1954 jyly tughan Rymghaysha, 1956 jylghy Baqytjan kóz júmdy. Ásirese, Baqytjandy úmyta alar emespin. Ystyghy kóterilip, eki kózi shyraqtay janyp jatqan qaryndasym  mal basyndaghy әkemiz ýige kirip kelgende «Áke!» dep atyp túryp, әkesining moynyna asylghan kýii ýzilip kete bardy».  Ayazbay Núrghaliyúly (1937 jyly tughan) degen aghamyz 1954 jyly Asqarbek, Baltabek degen egiz inilerim dýniyege kelgen edi deydi. Amal ne, «1956 jyly Asqarbek qaytys boldy, alty aidan song 57-jyldyng sәuirinde Baltabek qaytys boldy» deydi.

         Taghy aitayyn, epiysentr aumaghynda 1954-56 jyldar arasynda tuylghan sәbiylerding biri erte, biri kesh, bәri derlik shetinedi. Ol kýnde auylda emhana týgili, dәriger de joq, nasharlaghan kisini oblys ya audan ortalyghyna aparghan kýnning ózinde dәriger beyshara diagnozdy «pәlensheden óldi» dep shimaylay salatyn. Boldy, bitti poligon qúrbandarynyng esep-qisaby joq. Opat bolghandar esh jerde tirkelmedi, sәule alghan jandardy emdeu jayly jaq ashqan jan bolghan emes. Ol ol ma, bizding auyl - Bódeneli kartada joq,  syzylyp tastalghan. Osyghan audandyq arhivte birde bir auyl túrghynynyng tuu turaly kuәligi saqtalmaghanyn qosynyz.  Búlar kóp jaydy andatatyn faktiler menshe.

         Sol ajal shashqan sutegi bombasynan son, el ishin, әsirese, qyltamaq (obyr) derti jaylap alghan. Shesheyler «qúday-ay, ana kisi de qyltamaq eken» desip sybyrlasyp jatqanyn eki kýnning birinde estiymiz. Men tughan auylyma qatysty mysaldardy ghana alyp otyrmyn, eger 30 astam auyl, selolar boyynsha jinastyrylsa, qylmystyng bolghanyn dәleldeytin qalyng «Qasiret kitaby» qolymyzda bolar edi.

         Dәldilik, naqtylyq joq jerde, qylmysty ashu da joq. Sol ýshin synaq shejiresi tәptishtep toqtaludy qajetsinedi. Mәskeulik biylik sol bir qiyn-qystau kezende halyqtyng aman-saulyghyn oilastyrdy ma? Óitpedi. «Otan ýshin, bolashaq ýshin» dep kólgirsy kókidi, ol ol ma, qylmystyng izin jasyryp baqty. Aluan týrli amaldarmen aldausyratqany, mysaly, oblystyq baspasóz betinde jaman dertting taraluy ystyq shәiden, týnde et jegennen degen kóbik әngimelerdi órbitkeni esimizde. Shyndyq mýlde basqa edi. Ol kezde Ertisting arghy beti - qaraghay ishinde ornalasqan sharuashylyqtar bergi sol  jaghalaudan, yaghny qyr tósinen jayylymdyq jer alatyn edi. Qazirgi Novoshuliba audanyna qarasty «Jdanov» atyndaghy kolhozdyng (qazaqsha aty «Jana auyl») sonday jayylymy poligon aumaghyna tayau «Saryapan» degen jerde bolghan. Sol uchaskede Soltabay Esenjolov (jazushy Medeu Sәrsekening qayyn atasy Dýisebaydyng tughan inisi) degen azamat kolhozdyng qoyyn baghady eken. Ol 1955 jylghy sutegi synaghy bolatyn kýni at-arbamen qasyna balasyn alyp, Semeyge azyq-týlik alugha kele jatady. Óstip, úly Sayat ekeui radiasiyalyq sәule astynda qalghan ghoy. Ýiine jetkende ózin nashar sezinip: «Ne bop qaldy?» degen bәibishesine: «Bәle jarylystan boldy, sonyng keseli» degen hәlde dýniyeden ótedi. Eki-ýsh aidan song 16 jasar Sayat ta demala túrayyn dep kýndiz arbanyng kólenkesine jantayghan jerinde qayta oyanbaghan. Poligonnyng alghashqa qúrbandary (biri shofer, biri shopan, endi biri mehanizator degendey) osynday jym-jyrt jaghdayda baqilyq bolghany haq. Soltabay kelini Ghayny Esenjolovadan estigen qazaly oqighany  sol ýshin keltirip otyrmyn.

          1957 jyly tamyzda Tokio qalasynda halyqaralyq kýshter bedeldi konferensiyada bas qosyp (oghan Múhtar Áuezov qatysty), sutegi bombasyna tyiym salu turaly qauly-qarar qabyldaghan edi. Sonyng yqpaly ma deymin,  sol jyldan bastap, Semeyde KSRO Densaulyq saqtau ministrligining medisinalyq mekemesi - №4-shi dispanseri júmys istey bastaghan. Biraq jabyq mekemening halyqqa tiygizgen septigi shamaly, ondaghy derekter qúpiya týrde Mәskeuge jóneltilip otyrdy (dispanserding Gusev degen bas dәrigeri súhbat berdi ya estelik jazdy degendi esty almadyq). 

           Áygili akademik radiolog-dәriger Sayyn Balmúhanov ózining «Atomnyy poligon moimy glazamiy» degen maqalasynda Semey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Múhamedqaly Sujikovting kabiynetinde poligon ókilimen kezdestim deydi. Ókilding biluinshe, Semey aumaghynda ólim-jitimning kóbengine dәrumenderding jetispeushiligi, túrghyn halyqtyng brusellez, tuberkulez, taghy basqa nauqastargha shaldyqqandyghy sebepker-mys. Al, «yadrolyq synaqtyng zardaptary» degenge shang juytpady deydi akademiyk.   

          Synaqtyng zardaby әli kýnge jalghasuda. Juyrda Astanagha qaytar kezde kóriskenimde Polina Alekseevna Zabekina degen sayajaydaghy kәri kórshimning (jasy 88-de): «Átten, kesel sol kýngi sәuleden. Ózing biletin kenje úlym Yura auruhanada... hәli nashar», - degeni. Eleng ete qalyp, sózge tarttym. «1955 jyldyng qarashasy mәngi esimde. Biz Besqaraghay audanynyng ortalyghy Borasta túrdyq. Joldasym Zabekin Aleksandr Stepanovich audanda 40 jyl boyy zemlemer maman bolyp istegen adam, 60 jasynda obyr derti әketti. Sol kýni balalardyng qysqy ayaq kiyimderin әzirlep, peshke ot jaghumen jýrgem. «Ýide qalmasyn, syrtqa alanqaygha shyqsyn» degen suyt habar jetkesin, eki balamdy jetektep, al ýsh ailyq Yurany qolyma ala jýgire basyp kele jatqam selonyng shetine. Kenet aspanda nayzaghay oinady. Búltsyz kókte kýnning kýrkiregeni nesi dedim be, qanqyzyl kýrenitken kókjiyekke, sol tústan әldebir tiri maqúlyqtay kóterile bastaghan sanyrauqúlaqqa bir sәtke anyryp qarap qaldym, qara basyp. Qolymdaghy sәbiyding radiasiyalyq sәuleni tap sol sәtte alghany shýbәsiz. Qazir 59 jastaghy úlymnyng qan tamyrlary mýlde jaramsyz eken. Dәriger qoyghan diagnoz osy, qaraghym», - dep auyr kýrsindi keyuana. Ýstide halyqtyng aman-saulyghy mәsele retinde qoyylmady deuimiz ómirding qany sorghalaghan shyndyghy. Yuriy Zabekinning qasireti siyaqty san myng faktiler qúm astynda qalyp, tat basty qazir.

         Sovettik biylikke adam ómiri degen ne, tәiiri?   Yadrolyq qarumen ókimet jaudy emes, óz halqyn qyryp saldy. Saharov degen akademikting esebine sener bolsaq, atom sәulesin alghan adamdardyng jalpy sany millionnan  asyp jyghylghan. Óitkeni, radioaktivti zattardyng bir jaghy – Altay ólkesi, ekinshi jaghy – Ýrjar, Maqanshy, Zaysan audandary jerine jetip, lastap otyrdy. Búl ghylymy anyqtalyp, baspasóz betinde jariyalanghan jәitting biri.

 

* * *

        Mine, «1955 jylghy asa qauipti sutegi bombasy synaghyna jetekshilik jasaghan kim?» degen súraqty qabyrghadan qoyatyn kez keldi. Onyng júmbaghy da joq, jetekshilik jasaghan - akademik Igori Kurchatov. Poligon basshylyghy tizginin jeke-dara osy adam alghan. Biraq ol halyqty synaq zardabynan qorghaudy oilastyrdy ma, qajetti is-sharalardy atqardy ma?  

        Jarylys kezinde adamdy radiasiyalyq sәuleden qorghaudyng joly ekeu: biri – jamylghy, nakidka beru, ekinshisi – dalagha shygharmay, baspanada ústau. Ózimiz kuәmiz, osy talaptar oryndalghan joq. Eger qarapayym sharalar (adamdardyng tasada, ýy ishinde boluy siyaqty) oryndalghan jaghdayda poligon qasireti kýrt azayary kýmәnsiz. Túrghyndar nelikten ajal bombasynan habarsyz boldy? Basy ashyq ótkir súraq ta osy. Synaqtar ashyq-shashyq jýrgizilse, búl jergilikti halyq «tәjiriybelik krolikter» boldy degen sóz.  Búl kinә ma – kinә, qylmys pa - qylmys! Aytpaqshy, radioaktivti elementter (seziy, stronsiy) men radionukleidter jer-sudy qanday dәrejede lastady, halyqqa zalaly qaysy, ekologiyalyq apattyng kartasy kәne dep izdengeni ýshin oblystyng basshysy, jogharyda aty atalghan Sujikov qyzmetinen quyldy.         

          Sutegi bombasyna oralayyq. Ol 1955 jyldyng 22 qazanynda 1500 metr biyiktikte jaryldy. Bombanyng quaty 480 kilotonn! Masqara, Semey qalasyndaghy ýilerding qabyrghasy qaqyrap, tereze shynylary byt-shyt syndy. Onyng quatyn osydan-aq shamalanyz. Sutegi bomba sәulesi adam aghzasyna, jan iyelerin qúrtugha baghyttalady. Ayyryqsha zalaldy boluy sodan.

          2001-shi jyl shamasynda Bódenelige baryp, sutegi bombasy synalghanda tuylghandar jayly jurnalistik zertteu jýrgizdim. Qasyma auyl dәrigeri Kerimbay Baymúratovty aldym. Mening «Kәne, kimder bar, kimder joq?» degen súraghyma, ol az-kem oilanyp ap: «Mamyrjanov Qayyrghazy, Soltanov Saylau, Shrәmbekov Qúdaybergen, Ábdirahmanova Riza, Meyirbekov Oral, Qayyrkenova Ardaq, Sәdenov Áshim – búlar 1954 jylghy, Solaqaev Serik, Ahtanov Serik, Qalabaeva Dәmeter, Júmabaev Yqylas – búlar 1955 jylghy...», - dep esine alyp sanamalay bastaghan. Bәri ózim jaqsy biletin, kóz aldymda ósken auyl jastary. 2012 jyly tizim taghy tolyqty,  múghalima Jarmasheva Ásiya dýniyeden ótti. Qysqasy, Bódeneli jastarynyng baqigha erte attanuy - sutegi bombasynyng saldary.  Ózgedey sebepke óz basym sene almaymyn.  

          AQSh ýkimeti Nevada atty atom poligony men Japoniya Hirosima, Nagasaky qalalarynyng túrghyndaryn asqan qamqorlyqqa bólegen kórinedi (olardyng orta jasy 82 jasty qúraydy desedi). Tek tonmoyyn Mәskeu ghana miz baqpady. Zardap shekken adamdargha ya tabighatqa dep soqyr tiyn da bólgen emes,  eng qúryghanda keshirim súrasa netti Semey halqynan... Yadrolyq qarudy synaghandar arasynan tәubege kelgen - әigili akademik Andrey Saharov qana. Ol «tarihtyng sotyna qalghym kelmeydi» dep synaqty jýrgizuden ýzildi-kesildi bas tartty (sol ýshin abyroy-bedelge de bólendi sabaz).

         Yadrolyq poligonnyng jeke-dara qojasy Kurchatovqa qaytyp oralayyn.

         O, qúdiret, qyrghyn, biraq jym-jyrt ótken soghys bar ma әlemde? Bar. Ol - Semey jerinde ótken yadrolyq maydan.  Ókinishtisi, sol tynysh maydannyng taktikasy men strategiyasyn әskery shendiler emes, ghalymdar toby jasady. Qalyng elding ortasyna 480 kilotonna bombany jarghangha kim jauapker degende, әsirese, Kurchatovty aqtap alu qiyn-aq. Apyr-ay, zaryadtyng jarymyn ghana salsa she? Ne, synaq synaq bolmay qala ma?  Qúdandaui, «qasqyrdyng auzy jese de qan, jemese de qan» dep bar pәleni Staliyn, Beriyagha syrghyta salugha 1955 jyly olar ómirde joq. Qúdaydyng kózi әdil, sol joly beyqam eldi jayratqan Kurchatovtyng ózi de ólimshi dozany aldy (1960 jyly dýniyeden ótti).

         Reti kelip túrghan song jaza keteyin, yadrolyq fizika ghylymyndaghy jaryq júldyzdar - Hariton (termoyadrolyq bombanyng avtory, yaky әkesi), Kapisa, Zelidovich, Landau, Lifshiys, Saharov (sutegi bombasynyng әkesi) jәne Tamm. Al Kurchatovqa tórden oryn tiygen emes. Nege? Onyng sebebi ana bir jyldar ashyla bastaghany sol edi - sap tyiyldy. Baqsaq, Kurchatov biz deskendey ghúlama ghalym emes. Ol «synaqtardy úiymdastyrushy», «jetekshilik qabiletimen ghana kózge týsken». Memlekettik qauipsizdik (NKVD, KGB) jәne barlaushy organdarmen «tonnyng ishki bauynday baylanysta bolghan» (atom bombasy siyaqty memlekettik qúpiyada basqasha boluy mýmkin de emes).  Áriptes ortasy Kurchatovty әste jaqtyrmaghan, oghan «teke saqaly ýshin «kozel» dep at qoyghan». Men 1993-94 jyldary orystyng shynshyl jurnalisteri jazbalarynan oqyp ýlgergen ýzik-ýzik derekter osylar.

         Sutegi bombasy ýshin  Sosialistik Enbek Eri ataghyn alghan (ýshinshi ret) akademik Kurchatovtyng ghalymdyq qabilet-qarymy qanday? Ony Mәskeuding basyna kóterip, týk bilmegensigeni nesi? Búlarda sharuamyz joq. «Jergilikti túrghyndardy sәuleden qorghau hәm emdeu mәselesin kótermegen basshygha qazaq jerinde bildey bir qalany atau, әspetteu – әdilettilikke jata ma?!». Biz osynau adamgershilikting talabyn qoymaqpyz. Árkim ózi oilansyn, 30-shy jyldardaghy ashtyqtyng «avtory» Goloshekinnen sutegi bombasyn jarugha barghan ghalymnyng qay jeri artyq? Kózi qaraqty qauymdy ashyndyryp tolghantatyn da, múnaytyp toryqtyratyn da osy jәit.

        Shәkerim Qúdayberdiúly «Sen ghylymgha» degen óleninde:

                                            Shyn zalymgha berme ghylym,

                                            Ol alar da oq qylar.

                                            Qaruym der, kisi atyp jer,

                                            Ol ghylymdy aila eter.

                                          ... Ári zalym, әri ghalym,

                                             El týbine sol jeter, -

dese, sol ghalym-zalymnyng beynesi eriksiz eske týsedi.  

         Eshkimdi mazalamay jym-jyrt jaghdayda, kózderi jaudyrap dýniyeden ozghan myndaghan aruaqtar qashanghy kýnirene bermekshi? Qandy tәjiriybeler alany bolghan ónirden teke saqal múndardyng esimi qashan birjola óship, aty joghalar eken? Búl-bir. Ekinshi keleli mәsele, Semey atom poligony - jazylmaghan jaramyz.  Obyr (rak), aq qan (leykomiya), immuniytetsizdik t.b. radiasiyalyq sәule keselderi týp-tamyrymen júlyndy deuge әli erterek.

         Sóz sony, Qazaqstan egemendik alghanda 1992 jyly «Poligon turaly» Zang jaryq kórdi. Ol boyynsha 1949-1953 jj. arasynda tuylghandar 50 jasta zeynetkerlikke ótuge mýmkindik alghan. Ótken jyly atalmysh Zang janartylyp, 1953-1958 jj. tuylghan azamattar qamtyldy. Óstip, yadrolyq poligon epiysentrin mekendegen el tolayym quanyshqa bólendi. Ýkimetimizge halyq atynan myng da bir alghys! Endi zannyng kýshi taghy bes jylgha - 1963 jylgha deyin úzartylsa (auadaghy jarylystar osy jylgha deyin sozyldy ghoy).  Qamkónil azamattardyng (olardyng qaramy onsha kóp emes) osynau arman-tilegi qúzyrly organdar men halyq qalaulylaryna estilse eken. IYә, ólgender qaytyp kelmeydi, biraq yadrolyq tozaq otynan tiri qalyp, aramyzda jýrgen bauyrlargha qarasu, әleumettik qorghau - adamdyq paryzymyz әri әdilettilik talaby deymiz.

Asan Omarov,

ghalym-jurnalist.

Astana-Semey-Astana.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377