Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 10408 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2015 saghat 11:13

YBYRAYDYNG KETPENI

Kerimbek aqsaqal qaladan jana jer ýy alghan. Aynalasy kisi boyynday ósken shópten kórinbeydi. Bazardan shalghy, oraq, ketpen satyp aldy. Bir saghattyng ishinde әlgi qúral-saymannyng bәri de jaramsyz bolyp, Reseydiki dep alghan sayman qytaydiki bolyp shyqty. Oraqtyng da, shalghynyng da, ketpenning de jýzi mayyrylyp, mayysty da qaldy. 

– Ybyraydyng ketpenindey qaydan bolsyn, – dep aqsaqal kýiinip sóilep otyra ketti. 
– Ybyray degen kim, ata? – dedi nemeresi.
– Ybyray deysing be? Án patshasy – Shәmshi bolsa, dәn patshasy – Ybyray Jaqaev degen eki mәrte Enbek Eri atang bolghan. «Júrttyng Ybyrayy Ybyray da, bizding Ybyray «súmyray» bolghan zaman ghoy qazir. Qatty aitsam, ruhyng keshsin, әuliyem!
Kerimbek qariyanyng qapaly kónilin nemere neme qaydan úqsyn, «al ketpenning qatysy ne búl jerge?» – dep qoyyp qaldy. 
Býgingining balasyna jauap beru kerek. 
– Ybyray atang kýrish ósirgen dihan bolghan. Kýndiz-týni qolynan myna tәrizdi ketpeni týspegen. Ol ketpen men búl ketpenning arasy jer men kóktey. Sol ketpenmen ósirgen atannyng kýrishi Qazaqstandy bir kýnge asyraugha jetken. Al býgingiler bir bastaryn asyray almay jýr. Ybyraydy, Jazylbekti, Shyghanaqty bilmegen bala enbekting qadirin qaydan bilsin. Ony aitatyn múghalim qayda?
Qariyanyng sózin nemeresi úqty ma, joq pa, kim bilsin, bilgenin aitu mindet bolghan son, aitty.

R.S. Áriyne, ol ketpendi biz de kórgen joqpyz. Jurnalistik әuestikpen internetti aqtardyq. Ánsheyinde izdegenindi tabatyn ghalamtorda atamyzdyng ketpeni joq. Ilgeride múrajaydan Qanysh Sәtbaevtyng etigin kórip, әkemizding kózin kórgendey kónilimiz bosap edi. Búl joly da sonday kýidi bastan keshermiz dep oilaghanbyz. Ókinishke oray, kókemizding kózi joq bolyp shyqty. Ózgening myqtylarynyng mysyghyna deyin órip jýr.

Qaly Sәrsenbay

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502