Sot bastalghaly eki aigha juyqtap qaldy. Osy uaqyt aralyghynda Bauyrjan Ábdishevting qatysy bar delingen eki epizod qaraldy. Biraq, kuәgerler bergen jauaptargha qarap-aq, tergeuding dúrys jýrgizilmegenin anyq bayqaugha bolady. Dúrysy bylay túrsyn, tergeu barysynda  bayaghy Stalin zamanyn qalyp ketken tәsilder qoldanylghan.

Áueli tarihty eske týsireyikshi. Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary  bir adamgha aiyp taghylsa tergeushiler onyng aq-qarasyn ajyratyp jatpaytyn edi ghoy. Kýdik taghylghan adamdy qalay da kinәli etip shygharatyn. Ol ýshin qoldarynan kelgenning bәrin jasaytyn edi. Stalin zamany bayaghyda ótip ketti dep kýpinip jýrmiz. Biraq, Bauyrjan myrzanyng isine qarasan, sol kez eske týsedi. Tәuelsiz Qazaq elining tergeushileri de erteden qalyp ketken dәstýrlerinen janylmapty. Bәlkim bireuding arnayy tapsyrysy boldy ma eken... Kim bilsin? Áyteuir, eks-sheneunikterge kýdik keltirilgen sәtte qyzu júmysqa kirisken. Biraq, shyndyqty izdemegen. Qalay bolghanda da kinәli qylyp, sottaudy maqsat tútqan. Ol ýshin kuәgerlerge qysym kórsetken, әdeyi jala japqyzghan. Múny oidan shygharyp aityp otyrghanymyz joq. Sotta bolyp, kózben kórip, qúlaqpen estigen song osynday toqtamgha keldik.

"Evro Standart Qaraghandy" jәne "Stali Sink" epizottary boyynsha qanshama adam sotta kuәgerlik etti. Biraq, birining auzynan jón sóz shyqpady. Kuәgerlerding bir parasy sotta ózderi bergen týsinikten bas tartyp, tergeushiler tarapynan qysym jasalghanyn aitty. Al endi biri ne aityp, ne qoyghanyn bilmey biraz kókidi. Tipti tergeushige bergen týsiniktemesining mәtinin úmytyp qalghandar boldy. Búl bir qyzyq jayt emes pe? Eger ol óz sózimen, kózimen kórgen qylmysty bayandaghan bolsa, ony qalay úmytyp qalady? Álde arnayy sóz alyp jattap, diktant jazghan ba? Júmbaq...

Sot barysynda oryn alghan búl qyzyq jaytty angharghan tek biz ghana emes ekenbiz. Serik Ahmetovte bayqapty. Ol kisi memlekettik aiyptaushylardan iske obektivti túrghyda qaraudy súrap otyr. Sebebi jogharyda aitqanymyzday kuәgerlerding dúrys mәlimet bere almau. Tergeu barysynda qysym kórui.

Tergeushiler búl materialdardy jinau ýshin on ay uaqyttaryn sarp etti. Búl uaqyttyng bәrinde Bauyrjan Ábdishev bastaghan bes eks-sheneunik tergeu abaqtysynda otyrdy. Kinәsi dәleldenbese de bas bostandyqtarynan aiyryldy. Al endi kelip sotta kuәgerlerge qysym jasalghany jәne keybireuleri әdeyi jala jauyp otyrghany turaly aityla bastady. Eger ol ras bolsa, azamattarymyz abaqtyda jaydan-jay bir jyl uaqytyn ótkizgen bolyp shyqpay ma?

Tergeushiler tarapynan jasalghan qysym demekshi "Stali Sink" Sauda Ýiining búrynghy bas diyrektory Ratay Ájmúratov ta sotta ózine tergeushi Shevchenkonyng qysym jasaghany turaly aitty.

Kuәgerding aituynsha Shevchenko ony onasha shaqyryp alyp, "Stali Sink" pen "Gorsvet" arasynda jaryq baghanalaryn auystyru turaly jasalghan kelisim shartqa Serik Ahmetovtyng qatysy bar ekeni turaly mәlimet berudi úsynady. Alayda Ratay Ájmúratov búl úsynysqa kelispegen. Osydan song ony qorqytu-ýrkitu, bopsalau bastalghan. Sonymen qatar, búl әngime turaly eshkimge, tipti qorghaushysyna da aitugha bolmaytyny turaly eskertedi.

Shevchenkodan qysym kórgeni turaly aityp otyrghan tek R.Ájmúratov qana emes. Osyghan deyin "Stali Sink" Sauda Ýiining jetekshisi Janarys Qabdoldaev ta Shevchenkonyng dayyn hattamagha mәjbýrli týrde qol qoyghyzghany turaly aitqan bolatyn.

Jalghan týsinik pen jalghan mәlimet arqyly sheneunikterge jala jappaq bolghan tergeushining búl әreketin qalay týsinuge bolady? Ol qylmyspen kýresushi emes qayta naghyz qylmyskerding ózi emes pe?

Serik Ahmetov sot tóraghasynan tergeushi Shevchenkogha qatysty naqty shara qoldanudy súrady...

Beybit Asqarov

Abai.kz