Babalarymyz úrpaqtaryn «ruyndy bil, biraq rushyl bolma» dep tәrbiyelep  keldi. Búl tәmsilge sýiensek, rugha bólingen qazaqtyng qúlar apany belgili degen sóz. Demek, ru namysy últ namysynan  biyiktep ketse, qúrdymgha ketu op-onay.  «Jau joq deme, jar astynda» deydi babalar danalyghy.

Jaranyp kelgen dúshpangha bas-basyna by bolyp, jik-jikke bólingen qazaqty jiliktep tastaudan onay ne bar myna dýniyede? Osynday rushyldyq jaman әdetten qashan arylar ekenbiz? Basqa qalalardy qaydam, Astana bazarlarynda monshagha kiyetin qalpaqtyng mandayyna «Arghyn», «Qypshaq», «Dulat» dep jazyp alyp satyp túrghandardy kórgende jaghandy ústaysyn. Ol azday, Astana kóshelerinde «Úly jýz», «Orta jýz», «Kishi jýz» dep kólik nómirining asty-ýstine «mór» basyp, qúighytyp jýretinder әregidik bolsa da kezdesip qalatyny qanday ókinishti! Búl neni bildiredi? Óz ruyna degen sheksiz mahabbat pa, joq әlde maqtanysh pa? Bәlkim, óz ruynyng asqaqtyghyn bildirgen týri me eken?! Týsinu qiyn bolyp barady. Tap osynday rushyldyqqa boy aldyryp, «auruy asqynghan» janmen tayauda jolyqtym. Bolghan oqighany janymnan bir sóz qospay aityp bermekpin. Bir tanysym “basyng qatty auyryp jýrse, hidjama jasatayyq” dep janashyrlyq tanytty. Ózi qyz minezdi, kórkem jigit bolatyn. Kelistik. Arnayy apparat pen bankalardy satyp alyp, aitqan jerine keldim. Kýn qaynap túr. Ózi de dayyndalyp kelipti. Kóp qabatty ýilerding birine kóterildik. Tanysym úyaly telefonmen oryssha sóilep keledi. Ar jaqtaghy dauys zirk-zirk etedi. Onyng zirkildeuine bizding keshigip, pәterin taba almay jýrgenimiz sebep. Bir-birimen japsarlas salynghan ghimarattardyng «a», «b» degen ataulary bizding jolymyzdy bógep kelgeni ras. Tanysym aq ter-kók ter. Úyat boldy-au dep qoyady arasynda. Sóitsem, ol da hidjama jasaytyn kisini tanymaytyn bolyp shyqty. Bireuler arqyly baylanysqa shyqqan. Ne kerek, ongha dep kelisilgen jerge jiyrma minuttay keshigip jettik. Tanysym esikti aqyryndap qaqty. Ar jaqtan «Zahodiyte» degen óktem ýn estildi. Kirdik. Jasy eludi ensergen, orta boyly qaghilez kisi eken. Ashushang ekeni jýzinen bilinip túr. Beline deyin jalanash. Taqyr bas. «Eh, vy kazahiy!..» — dep saldy bizdi kórgen jerden. «Keshigesinder de jýresinder!». Tanysym mәn-jaydy aityp jatyr. Oghan qúlaq salghan ol joq. «Qazaqtar, sender sondaysyndar!» — dep әketip barady. Jýzine qaraymyn, ózi de qazaq. Biraq qazaghyn ayap jatqan joq. Bastyrmalatyp bara jatqan son: «Agha, óziniz de qazaqsyz ghoy!» — degen sóz auzymnan shyghyp ketti. Sol-aq eken, maghan bajyraya qarap:
— Men qazaq emespin, tóremin, — dedi.
— Tóre bolsanyz, qara halyqtyng qamyn jemeysiz be? — dep, taghy jiberdim. Ázildegen týrim. Bayqaymyn, qoly dirildey bastady. Búl kezde men oryndyqqa jayghasyp alghan edim.
— Shashyndy nege almaghansyn? — dep dýrse qoya berdi ol.
— Agha, biz birinshi ret kelip túrmyz. Almas bar. Qazir sypyryp tastaymyn, — dep, tanysym aragha týsti.
— Sender, qazaqtar, osyndaysyndar. Nege dayyndalyp kelmeysinder? El bolmaysyndar! — dep, auzyna aq it kirip, kók it shyqty. Kýre tamyry bileulenip, shekesi tyrysyp, sóilep jatyr. Rasymdy aitayyn, mening týsinigimdegi namaz oqityn adam sonday biyazy, sabyrly bolsa kerek-ti. Ishimnen islamgha kir keltirip, namazhandargha kýie jaghatyn osynday adamdar-au dep oiladym.
— Agha, kórkem minez qayda? Namaz oqisyz, orta jastan asqan, aqyl toqtatqan adamsyz, —degen sóz auzymnan taghy shyghyp ketti.
— Búghan namazdyng qanday qatysy bar? — dedi ol mening jaynamaz tóselgen bólmege kóz qiyghymdy tastap túrghanymdy bayqap. — Evrey de namaz oqidy. Basqalar da oqidy. Ony ne dep aityp túrsyn?!
Isting ushyghyp bara jatqanyn bayqaghan tanysym: — Jurna-listerding әdeti ghoy súraqty tópeley beru. Artyq ket-sek, aiypqa búiy-rmanyz, — dep, juyp-shayyp jatyr ózinshe. Anau bolsa, bir sәt tandanghanday keyip tanytty da:
— Gazet-jurnal-dardyng bәri ev-reylerge júmys jasaydy. Bәrin solar basqaryp otyr. Sender de haram júmyspen ainalysyp jýrgen qusyndar, — dep dýrse qoya berdi.
Mynadan keyin ol jerde otyru mýmkin emes edi. Ornymnan túrdym da, kete bardym. Tanysym da artymnan jýgire shyqty.

Naghashybay Qabylbek

"Qazaqstan ZAMAN" gazeti