Býginde әkim degen atau qylmysker degen sózding balamasy sekildi bolyp estiledi. Eki kýnning birinde әkimder (memlekettik qyzmetkerler) men últtyq kompaniyalardyng basshylary top-top bolyp týrmege toghytylyp jatyr.

Juyrda bir sayasatker: «Memlekettik qyzmetkerlerding kóp sottalghany sonshalyq, týrmeden taghy bir ýkimet qúru kerek siyaqty» – depti. Ashy da bolsa shyndyq. Osyny kórip otyryp, «memlekettik qyzmetker» degen ataudy ózgertu kerek shyghar dep oilaysyn. Zandy búzghysh sheneunikter tek ózderin ghana masqaralap qoymay, «memlekettik qyzmetker» degen ataudyng qadirin ketirip jýrgeni әrkimge ayan. Memleketting tirligin týzeydi degen adamnyng qylyghy sonday bolsa, ol kimge ýlgi? 

Onyng ýstine qazir para alghandar men qogham qarjysyn jymqyrghandar bas bostandyghynan aiyrylmay, aiyppúlmen ghana qútylatyn zang engizilgeli beri, sheneunik shirkinderding arandary tipti ashylyp ketken sekildi.

Osydan tura bir ay shamasynda Qostanay qalasy әkimining eki orynbasary Maqsút Qaliyev pen Frunzik Arakelyan aralaryna ýsh kýn salyp tútqyndalghan bolatyn. Arakelyangha 300 myng tenge kóleminde para alyp, qyzmetin asyra paydalandy degen aiyp taghylsa, Qaliyev Gagik Ovanyan degen kәsipkerden 13 million tenge para alghan deydi.

Qaranyzshy, Qazaqstan ýshin Arakelyan degender kim? Qúdaygha kýnәli bolsaq ta aitayyq, búlardyng kóbi keshe ghana bazarda kәuәp satyp jýrgender. Qazaqstannyng tarihynan, salt-dәstýrinen habarsyz arakelyandardy elding erteni degen týsinikting qúny bir-aq tiyn. Oghan qaltasyn toltyryp alsa boldy. Sonda búl adam qalay memlekettik qyzmetke barghan? Kim ony taghayyndaghan? Jaraydy, ol ústaldy delik. Biraq erteng onyng ornyna taghy da bir arakelyan kelmesine kim kepil? Jәne olardy taghayyndaytyn jogharyda otyrghan sol bayaghy ózimzding paraqor qandastarymyz. Olargha aqsha berse boldy, qytaydyng júmysshysyn da әkelip taghayynday salady.

Sóitip, eki orynbasary birdey ústalyp jatqanda, Qostanay qalasynyng әkimi Ahmetbek Ahmetjanovtyng ózi ne bolar eken dep jýrgen edi halyq. Keshe Ahmetjanov myrzanyng da qamalghanyn bildik.

Osynyng barlyghyn bireudi tabalaghaly jazyp otyrghan joqpyz. Qaranyzdarshy, paraqor shenunikterding kesirinen 220 mynnan artyq halqy bar Qostanay qalasy bir-aq kýnde basshysyz qaldy. Búl oblys ýshin tótenshe jaghday deuge bolady. Sebebi kýnine jýzdegen adam sharualaryn aityp әkimdikke barady. Qalany basqaratyn ýsh birdey sheneunik týrmede jatsa, olardyng mәselesin kim sheship beredi sonda? Yaghni, Qostanay qalasynyng әkimdigi aldaghy birer aigha birjola jansyzdanady degen sóz. Búl monsha quyp, bugha týsip jýrgen oblys әkimi Núraly Sәduaqasovty nege oilandyrmaydy deysin.

Saylau Baybosyn, Qostanay oblysy

Abai.kz