Arada jyldar ótkesin «El birqalypty» degen habar estildi. Sonyn ala «El shýkirshilik qyp otyr, qaytse de qanaghaty basym», «El ishi, әiteuir, tynysh» degen raporttar birinen song biri jetti. Múnday bir saryndy «janalyqqa» qúmarta qúlaq ta tikpeytin bolghan. Tek ara-túra keybir bek-myrzalardyng sýiinshileri qoldaryna tiyisimen syrtqa sayahat shegip, oralmay qala beretinine tanyrqap qoyatyn.

Sosyn biraz uaqyt «elding jaghdayyn» eshkim aitpay qaldy. Ishin tartqan ynghaysyzdau ýnsizdik ornady. Bir zamatta baryp qasynda qalghan songhy kýzetshisi garemge alqynyp kirdi de: «H-m, aldiyar, elding kónili kóterilip túr. Dauysy da jarqyn. Sizdi bir kórip, sóilesuge qúshtar. Razylyghyn óz auyzdarymen aitqysy keledi. Tórt taraptan týgel jinalypty. Áskermen quyp ketire almadyq. Yqylastary súmdyq kýshti!» dep zym-ziya joq boldy.

Búl eshteneni týsinbegen kýii qústóseginen әreng týsti. Ádetinshe qasyn qayshylap saraydyng aldyna shygha kelgeni sol edi, ózin izdep alasúryp túrghan qalyng elding «rizashylyghyna» úshyrady da, kete bardy...

P.S. «Arab kókteminin» ortaq sipatyna qayran qalghan jannyng oiy...

Ghalym Boqash

facebook-tegi paraqshasynan