PÁTER IZDEP JÝR EDIK

(әngime)

Almatyny alty ainalyp, jetim búryshty jeti ainalghanda ókshem opyrylyp týsti. Endi maymaq jýriske bastym, ayaghym auyrdy dep kelinshegim otyra ketti. Pәter izdep jýr edik...
Qúmyrsqanyng iyleuinshe qaynaghan jetim búryshtan bizge layyq pәter tabylmady. Tabylmady emes, tabyldy-au, әkesining qúnyn súraydy, tipti makler saghan qaraytyn emes, sóilesu ýshin de kezekke túrady ekensin.
— Pәter bar ma, apay?
— Bir qyz kerek.
— Pәter bar ma, aghay?
— Bir jigit kerek.
— Apay, pәter kerek edi.
— Eki qyz kerek.
— Kelinshegim ekeumiz túrsaq bola ma?
— Bolmaydy, kelinsheginning qasyna bir qyz qos, ózing basqasyn jalda.
— Pәter kerek edi.
— Jas otau kerek.
— Biz jas otaumyz, – quanyp ketippin, dauysym qatty shyghyp ketti.
— Onda estip al, elu myng tengeden, jýz elu myng tenge ýsh aidyng aqshasyn aldyn ala tapsyrasyn.
— Bólip tapsyrsa she?
— Onda baryndar ary.
Sasqanymnan kelinshegime qaradym, maghan jany ashyghan bolu kerek, estise de, estimegen bop túr. Appaq betining úshyna azdap qan shapshy qalypty, kózinen múng bayqalady, qasynan alys túrugha tyrysyp, taghy bir maklerge qaray jýgirdim.
— «Shanyraqta» bir ýy bar, jas otbasyn túrghyzady, – dedi semiz qara kelinshek. Keudemdegi óship bara jatqan ýmit oty jarq etkendey boldy.
— Qansha bolady?
— On myng tenge, ýsh bólmeli jana ýi.
— Shanyraq alys pa? – dedim kelinshegime búrylyp.
— Óte alys qoy...
— Amal joq, shamamyz soghan jetedi, ýsh bólmeli ýy bolsa bolady eken.
— Jaraydy, kelistik.
— Tauyp bergen aqysyna myng tenge tóleysinder.
— Mineki, myng tengeniz.
Qalyndyghy bir eli, tozyghy jetken, ishi shimaygha toly dәpterine ýnile týsti.
— Mynau telefony men aty-jóni. Súlushash tәte jiberdi deysinder.
— Qojayynmen birge túrmaytynymyz qanday jaqsy boldy, – dedi kelinshegim jol-jónekey qúlaghyma sybyrlap, búrynghy jәbir-japany úmytqan adamday óte kónildi, jymyn-jymyng etedi, eriksiz jymiyp kýlgen boldym.
Qolym dirildep, ishimnen imanymdy ýiire týsip, telefon qúlaghyn búradym. Ar jaghynan er adamnyng baryldaghan juan dauysy shyqty.
— Alo, kim?
— Alo, assalaumaghalikum, Sәken agha ma eken?
— IYә, men.
— Súlushash tәte jiberdi. Pәter izdep jýr edik..
— Qaydaghy pәter, ótkizip jibergenbiz ýsh kýn búryn.
— Súlushash tәte on myng tengege ýsh bólmeli pәter bar degen bolatyn.
— On myng tengege tauyq kepe de jalday almaysyn, bauyrym, – dedi de telefon tútqasyn tastay saldy.
Ashudan jarylarday melshiyip túrdym da qaldym.
— Ákennin-ay, makler aldapty, – dedim kelinshegime.
— Ne degen opasyz adam edi, – deydi kelinshegim dauysy dirildep.
Tozyghy jetken marshrutkanyng ishine esikten ytqyp shygharday syghylyp әreng syidyq ta, qonaqtaghan tauyqtay bir-bir ayaghymyzdy kóterip túra qaldyq. Marshrutka qiralandap jetim búryshqa qaray tartyp keledi. Oiym әlgi aldamshy әieldi tauyp alyp, sazayyn tarttyru. Tipti bolmaghanda qolymda jýrgen toply ókshesimen mandaydan tars etkizu. Yzadan bulyqqanym sonsha, ishimnen tynyp әreng kelem, jol boyy kelinshegim ekeuimiz bir auyz ýn qatysqan joqpyz. Massajdan shyqqan adamday qiralandap jettik aqyry. Makler әiel sujúqpastyng ózi eken, bizding qaytyp keletinimizdi bilgendey, tayyp túrypty.
Baraholkadan bir-aq shyqtyq. Kóshe boyymen әr darbazagha jaltaqtay qarap, barlap kelemin. Bir kezde pәter jaldaymyn degen jazu kózime shoqtay basyldy. Quanghannan aiqaylap jibere jazdap, betimdi shymshyp ózimdi әreng tejedim. Qojayyn úighyr әiel eken, bizdi suyq qarsy aldy.
Aynaday jarqyraghan jap-jana ýiding qarsy aldyndaghy tozyghy jetken ýlken ýiding ishi sasyq iysi mýnkigen qaranghy dәliz eken. Artynan erip kelemiz. Tausylyp bolmaytyn búrylmasy kóp dәlizding týbine baryp bir-aq tireldik. Eng songhy bólme, eng songhy ýmitim. Kózim sәl ýiirleskendey boldy. Qoyan ekesh qoyan da inin dәl búlay qaza almas-au, sirә!? Qyrtys esikti shalqalay ashty, ýsh attap tórge jettim, qúlashymdy jayyp edim, sausaqtarymnyng úshy qabyrghagha tiydi. Sol jaq búryshqa úzynynan eki tósek qoyylypty. Tósek emes, ýsti-ýstine qiilastyryp, kirpishi, shórkesi aralas birdemelerding ýstine jatqyzyp qoya salghan taqtay eken. Sol taqtay tósekting bireuining teng jartysy esikting artyndaghy ýidi bólgen kezdegi beton qabyrgha men taqtay qabyrghanyn arasyndaghy bos aralyqqa keptelip kirgizilipti. Eger osy quys bolmasa bir ghana tósek syyatynday. Ýsh metr ýige tórt metr tósek, әne, solay syiyp túr. Oghan kir-kir, maqtasy salbyrap tozyghy jetken matras tóselipti. Órtengen, әlde may tamghany belgisiz, keybir jerleri sarghyshtanyp ketken. Ong jaq týpki búryshqa boyy jerden әreng asatyn kishkentay ýstel qoyylypty. Yrghap kórip edim, biylep túr. Endi bayqadym, ýlken bir zaldy kelsin-kelmesin, itting úyasynday qylyp sansyz bólmelerge bólipti. Taqtaymen bólse bir sәri.  Qyrtyspen qiilastyra beripti. Sonyng keregege tirelgen songhy quysy bizge búiyryp túr. Sanylaularynyng ar jaghynda pәtershilerding qarasy anyq kórinedi. Sol sәt arghy betten sәbiyding shyrqyrap jylaghan ashy ýni estildi. Qyrtys qabyrghanyng ýstingi jaghy tóbege bir qarys jetpey qalypty da, sol ashyq aralyqqa nebary jalghyz ghana shyraq ornatypty. Arghy jaq pen bergi jaq sol jalghyz shyraqqa tәueldi. Eger shyraq sónse, eki jaq ta jaryqsyz qalady.
Esik jaq qabyrgha da iyterip qalsang qúlap týserdey, qausap әreng túr. Biraq ol ong jaq qabyrgha siyaqty ashyq emes, sәl de bolsa jii shegelenipti. Opyrylghan ong jaq toqal ókshemen edendi aqyryn teuip kórip edim, eski tósenishting shany búrq etip balaghyma shapshydy. Shamasy bizden búryn ayaq kiyimin sheshudi bilmeytin bireuler túrghan tәrizdi.
— Qonys jәili bolsyn, – degen dauysqa jalt qarasam, appaq saqaly keudesin japqan qariya qarap túr eken, qapelimde sasyp qaldym.
— Birge bolsyn, ata, – deppin.
— E-e, balam mensinbey túrsyn-au, ә! «Er jigit bir terining ishinde neshe aryp, neshe semiredi». Biz de jýrmiz ghoy! – dedi solq-solq kýlip. Osy arada qojayyn әiel kiyip ketti.
— Alsandar osy ýy bos, on myng tenge, qarap túratyn uaqyt joq, tez sheshinder.
Kelinshegim maghan qarady, men kelinshegime qaradym. Ekeuimizde de ýn joq. Qariya kýlimsirep: «Áy, balalarym-ay!» dep basyn shayqap qoyady.
— Ayaghym isip ketti, jetim búryshqa endi barmay-aq qoyayyqshy. Ókshem oiylyp qaldy-au deymin, uday ashyp túrghany.
— Kelistik, – dedim. Auzymnan osy sóz qalay shyqqanyn da sezbey qaldym. Artynsha elden qay jerimiz artyq, ózimiz siyaqty qazaqtar eken ghoy osynda pәter jaldap jýrgen, – dep qoyam kýbirlep. Ózimdi-ózim júbatqan týrim.
— Myna ýide bir nәrse jetispeydi, – dedi kelinshegim, analar ketkesin sylq-sylq kýlip. – Bir nәrse joq.
— Bir nәrse?! Bir nәrse ghana emes, búl ýide eshtene joq.
— Bir nәrse ghana joq.
— Televizor ma?
— Joq.
— Ayna...
— Qoyshy, aina bizding ne tenimiz. Ózing soqyrmysyn. Kózindi ashyp qarasayshy.
— Ózing aitshy al.
Kenet jaryq jalp etip sóne qaldy.
— Ói, jaryqqa ne boldy, – dep sasyp qaldym.
— Men óshirdim, – deydi kelinshegim synghyrlap.
— Jyndymysyn, jaq shyraqty.
— Ne nәrse joq ekenin tapsang jagham.
— Bәri joq búl ýide. Eshtene joq.
— Ádeyi istep túrsyng ba, әlde, soghan da miyng jetpey túr ma?
— Bala qorqady, jaryqty jaghyndar, – degen erkek dauysy shyqty qyrtys qabyrghanyng ar jaghynan.
— Tereze joq, – degen әiel dauysy shyqty qyrsyq qabyrghanyng ary jaghynan. Shyraq jarq etip jana qaldy.
— Tereze joq deydi?
— IYә, tereze joq, – dedi kelinshegim. 
— Tereze jok, – dep qarqyldap kýldi er men әiel.
— Terezesi joq ýy de bolady eken-au, ә.
Qyrsyqtyng kókesin jatarda kórdik, eki adam erkin ainala almaytyn kuyqtay bólme, ermek eterlik dәnene joq. Jalghyz shyraqty jaghyp-sóndiru qúqy bizden búryn kelgendikten kórshimizde boldy. Sol sebepti jaryqty sóndiruge bata almadyq. Erte úiyqtayyn desek, bireu-mireu qyrtystyng sanlaularynan syghalap túrghan sekildendi de, kiyimimizdi sheshuden arlandyq. Astymyzgha birdene salyp býktetilip jata ketuge eden tym las eken. Onyng ýstine egeuqúiryq talap ketetin týri bar. Amalsyz bir tósekke qyrymyzben qysylysyp jattyq. Men kelinshegime suyq tiyip qalmasyn dep týpkirge jattym. Kelinshegim әlme-әl qozghalyp qoyady. Tar tósekke syimay jatqanyn sezip, ózim shet jaqqa almastym.
Úiqy keler emes, jalmauyzdyng jalghyz kózindey jarqyraghan shyraghy qúrghyr kózimdi taldyryp jiberdi. Kórshining jas nәrestesi jaghy talmaytyn jylauyqtyng ózi eken. Qarsy bólmede jatqan aqsaqal kýrk-kýrk jóteledi. Oghan esik jaqtaghy qúrylysshy jigitter soghystyrghan rómke synghyry, bir-birine sóz bermey gәukigen ashy dauystary qosyldy. Birese barqyrap әn aitqan bolady, birese oryssha-qazaqsha aralastyryp boqtasyp qoyady. Bólmeler bólek-bólek bolghanymen auasy ortaq eken. Terezening paydasyn endi bildim. Mýnkigen iyis qolqamdy qauyp barady. Múrnyma araqtyng sasyq iysi keldi, oghan anda-sanda temekining týtini qosylady. Sóitip jatyp úiyqtap ketippin.

Qay mezgil ekenin bilmeymin, oyana kelsem, terge malshynyp jatyr ekem. Qayda jatqanym esime týsip, kónilim ortayyp qaldy. Uaqyt ótkizu ýshin tamaqtan keyin kelistirip otyryp eki shәugim shәy ishken edik, sol qysyp barady. Eriksiz dalagha shyghugha tura keldi. Sipalap jýrip jaryqtyng týimesin әreng tauyp, jasqana jaqtym. Bir búryshqa mandayymdy, bir búryshqa tizemdi soghyp jýrip, búlyn-búlyng dәlizben dalagha әreng shyqtym. «Uhf» dep keng tynystap, rahattanyp qaldym. Dәrethanany ýiden nedәuir alysqa salypty. Solay attay berip edim, tayynshaday eki tóbet túra atyldy. «Ólgen jerim osy ma?» dep oilap ýlgergenim joq, tileuindi bergir úighyr qatyn ol ekeuin bilektey shynjyrmen myqtap baylaghan eken. Tóbetterding kýrkiregen dauysyna arqalanyp, malaqayday-malaqayday bes-alty qanden qosyla shәuildedi. Solardan qashqan beti jan dәrmenim qalmay dәrethanagha biraq sýngidim. Qaytarda da itten qashqan mysyqtyng kýiin keship jýrip ýige әreng jettim. Qandenderden onshalyq qoryqpadym, it ýrse esim shyghatyn әdetim bar edi, әsirese shәuildegen dauystan qatty mazasyzdandym.
Tәtti úiqy qúshaghynda jatqan jerimnen kelinshegim qatty júlqyp oyatyp jiberdi, ýiding ishi tastay qaranghy.
Túr deymin týs boldy, túr tez, – dep esimdi shyghardy.
— Sonsha erte oyatatyn, ne kýn tudy basyna?
— Ertesi nesi, týs boldy.
— Onda shyraqty jaqsanshy.
— Toq joq, kýndiz óshirip tastaydy eken.
Basymdy jastyqtan júlyp ala sala, dalagha jýgire shyqsam, Kýn dәl tóbege tayap qapty.
Keshke pәterimizge óte jaqyn bir dosym keldi. Búl biz bas qúrap ýy bolghaly kelgen túnghysh qonaq edi. Sol sebepti bir jaghynan quansaq, bir jaghynan qatty qysyldyq. Syrtqa shәy qaynatqaly shyqqan kelinshegimning qasyna baryp edim, qaynap túrghan etting kóbigin sýzip jatyr eken.
— Etti qaydan aldyn, – dedim tandanyp.
— Kórshi әielden qaryzgha súrap aldym.
— Úyat-ay!
— Úyalmay-aq qoy, birer kýnnen song auyldan agham keledi, telefonmen sóilestim, et әkeletinin aitty.
Dosym: «Eki adamnyng arasyna esi ketken týsedi» dep, qoyarda-qoymay shabadannyng ýstine jayghasty. Kelinshegim ekeumiz tósekke otyrdyq. Dastarqannyng ýsti nedәuir jaynap ketken eken. Men kelinshegimning múnday taghamdardy qayda saqtap, qaydan әkele qoyghanyna tanmyn. Tabaq toly etti jaghalap, endi auyz tie bergende, qyrtys esikti bireu júlqyp ashty. Qojayyn әiel eken. Ashuly, dýrse qoya berdi.
— Mynau kim? – Qatar atyp túrystyq.
— Dosym edi, tәte.
— Sender jas otaumyz, basqa eshkimimiz joq degen edinder, endi ýsheu bolyp alypsyndar. Men senderdi bilem, kóbeyip alasyndar. Ýidi qoqsytyp jiberipsinder, týnimen temeki shegesinder búrqyldatyp.
— Qashan shektim men, temeki shekpeymin, – demekshi bolyp edim, dosym bilegimnen tartyp qalyp, ýndeme degen synay tanytty.
— Sizge tamaqtan keyin baryp týsindireyin dep otyrgham, aqshasyn berem ghoy.
— Qadirlerindi ketirgenshe sóitpeysinder me, bayaghyda? – esikti tars etkizip japty da búlqan-talqan bolyp shyghyp ketti.
Dosymnan úyalyp, kirerge tesik tappay túrmyn. Kelinshegim syr bildirmegensip, jymiyp kýlip qoyady. Dosym iyghymnan qaghyp júbatqanday boldy. Qojayyngha aqsha aparghan kezde, bir kendeu eski temir tósek berdi. Dosymdy soghan jatqyzdym. Tory salbyrap, qúiryghy jerge tiydi.
«Ýsh kýnnen keyin adam kórge de ýirenedi», biz de qaranghy pәterge ýiirlese bastadyq. Tanerteng tastay qaranghy pәterde shalbarymnyng qayda túrghanyn, jeydemdi qayda ilgenimdi, ayaq kiyimimning qay jerde jatqanyn oilanbay-aq tabatyn boldym. Tipti shalqalap jatqan beti qinalmay qol sozsam boldy, quyqtay pәterding qay jerinde bolsa da izdegen dýniyemdi onay bas salam.
Búl kýnderi el auyldan tuysym keletin boldy dep quansa, men tuysym keletin boldy dep qorqatyn boldym. Áuel deseniz, dәl mynanday kezde әkem men sheshemning keluin de qalamaytyn edim. Búl mening jalghyz qorqynyshym. Qaynagham kelse qayttym, oibay, úyat boldy-au! Qaysy tósekke jatqyzam dep sary uayymgha salyndym. Telefonmen sóileskende «әdirisin aitqan son, ózim tauyp baramyn» degen edi. Bir kýni keshte oilamaghan jerden janbyrlatyp jetip kelmesi bar ma? Lashyghymyzdy kórip shoshyp ketti. Esikten tórge deyin kózi sharasynan shygha jazdap ýreylene kóz jýgiritti. Shay iship otyrmyz, shabadannyng men qozghalghan kezdegi qaudyrlaghan dybysynan basqa tyrs etken dybys shyqpaydy, eshkimde ýn joq.
— Shәy ishiniz, agha, – deymin qaynaghama japaqtap, ishtey shәidi az ishse eken dep tileymin, týzge shyghu búl ýide qiyamet ekenin qaynagham bayqús qaydan bilsin! Eshtene oilamastan soraptap otyr. Bir kezde ýiding tóbesinen tamshy tama bastady. Otqa qaqtasa da, ter shyqpaytyn tandyrday denemdi suyq ter basty. Sebepsiz yrjaqtay berdim, auyldyng әngimesin súraghan bolyp, sózge tarttym, jarytyp eshtene aitpaydy. Ádette auzy-auzyna júqpaytyn sheshenning naq ózi edi, endi úrtyna su toltyryp alghanday-aq ýnsiz otyr. Tamshynyng tamghanyn paydalanyp, terlep jybyrlatyp әketip bara jatqan jelkemning terin әkesin tanytyp sýrtip tastadym. «Qayyrshygha jel qarsy» dep endi dastarqangha tamshy tama bastady, tamghan sayyn jýregime bireu iyne pisip-pisip alghanday kýy keshtim. «Qaynaghamnyng ydysyna tamshy tamyza kórme» dep Alladan ishtey tiley bergenim sol-aq eken, kesening dәl qasyna tamshysy týskirding tamyp-aq ketkeni. «Tamyza kórme» dep ishtey bәiek bop men otyrmyn. Áne bir tamshy erneuin sýrip te ótti. Áne tamyp ta ketti qaynaghamnyng shynydaghy shayyna. Mandayymnan súp-suyq ter búrq ete qaldy. «Ter ystyq bolushy edi, osynday da suyq ter bolady eken-au!» dep tanghalamyn. «Basqa shynygha qúyayyq» dep qaynaghamnyng shynysyna qolymdy soza berip edim, ol: «keregi joq», dep shәidi sylq etkizip ishe saldy. Ashulanghany ma joq, bizdi úyaltpau ýshin solay istedi me, ol jaghyn bilmedim. Endi qaynaghama qaraytyn mende bet joq.
— Búryn tamshy tambaushy edi, ne boldy eken, ә, – dep úyalghannan tóbege qarap edim, kelinshegim:
— Biz kelgeli janbyr birinshi ret jaudy ghoy, – dep týieden týskendey dýnk etkizdi. Betine jalt qaradym. Qysylghanda mening sózimdi sóilemegeni qalay, dauysynda diril bar. Jýzi búlt býrkegen kýndey kýrenite qalypty. Kózining ýsti dombyghyp, úzyn kirpikterining úshynan móldir tamshy yrshyghaly túr.
— Áneu kýni jaughan sekildi edi ghoy, – dedim mynqyldap. Jauap bolmady. Búryn shyny kórmegen adamday shynyny qolyma alyp sipalap ýnile berdim. «Jau jaghadan alghanda, bóri etekten alyp» sol sәt dastarqannyng eki shetinen eki taraqan payda boldy da, qarama-qarsy jorghalay jóneldi. Kelinshegim shógip barady. Taraqan qúddy soghys maydanyna jekpe-jekke shyqqan qas batyrday ekpindep keldi de, bir-birine túmsyq týiistirdi. Bir-birine aibar shekti. Sosyn shaghylysty. Qaynagham teris qarady. Áyelim betin basty. Men kýiip-janyp bara jattym. Tamaghym kebersy berdi, qúrt maltap otyr edim, sol qúrt óneshime tyghylyp qalghanday, sóilesem dybysym shyqpaytynday sezildi.
Men qolmen ústap, kózben kóruge bolmaytyn, ómirimde tap bolmaghan tylsym bir baqytsyzdyq kýy keshudemin. Qaynagham túnjyrap, kelinshegim jylap otyr, oghan janym ashydy. Ay men kýndey jarqyraghan súlu kelinshek, eshkimning qoly jetpegen, mening ghana qolym jetken súlu kelinshek, ýrip auyzgha salarday appaq súlu kelinshek kóz aldymda jylap otyr. Men ony jylatu ýshin alyp pa edim!? Onyng kóz jasy mening jýregime, jýregimning ishindegi ózekke tamshylap jatqanday.
Kelinshegim tamaq jasaugha syrtqa bettedi. Ýiding ishi ýy emes, tóbesi týsip qúlazyghan eski moladay qanyrady. Jalghyzdyng kýiin keship, men qaldym. Qaynaghamnyng betine qaraugha dәtim shydamaydy. Kelinshegim beyne bir alys sapargha ketkendey saghyndym da qaldym. Bir syltau tauyp, men de syrtqa atyldym. Qazan-ayaq jaqta әbigerlenip jatqan kelinshegimning qasyna bardym. Jylap túr eken. Tu syrtynan qapsyra kúshaqtay aldym, jaqtyrtpaghan adamday búlqyndy. Men de jylap jiberippin, kóz jasym jelkesine tamyp jatty. Kelinshegim qarsylyq kórsetpedi. Múrnyn pys-pys tartyp ydysyn juyp jylap túr.
— Ana qatyngha bar. Tez, pәle salady, – dedi óksip.
— Ýiinde joq, – dedim men de óksik aralas.
— Jana keldi.
Túra jýgirdim, qaranghyda bireu óte shyqqanday bolyp edi, qojayyn әiel eken. Qayqandap úshyp barady, bizding esikke tayap qalypty.
— Tәte, – dedim. Dausym jaryqshaqtanyp shyqty. Kilt toqtady. Qatyp kiyinip alypty. Ádette alba-júlba jýretin. Syrttan kelgen beti eken, kiyimin de almastyrmapty.
— Kim anau? – dedi ashulanyp.
— Qaynagham edi, auyldan kelipti.
— Senderdin-aq, qaynaghalaryng tausylmaydy eken.
— Apay, aqyryn sóileniz, estip koyady.
— Namysshylyn, ózderinshe aqsha bermey qonghyzbaqsyndar ghoy.
— Mine aqsha, – dep eki jýz tengeni úsyna bergen edim:
— Keregi jok, – dedi sózin short týiip, – ketinder ertennen bastap.
— Ketsek kettik, qazir-aq ketemiz, it baylasa túrghysyz qu molannan. Estigen qaynagham estidi, ayanudyng jóni joq.
— Qytaydan otyz shaqty úighyr tuysqandarym kele jatyr. Olardyng bәri ýige syimaydy, solar kelem degenshe myna pәterlerdi tegis jóndetip qoyymyz kerek. Sender jatqan bólmege Laykam jatady.
Laykasy iyti edi. Bizding sonda it kúrly da qúnymyz bolmaghany ma? Dәl osy sәt úighyr qatyn kózime «Ash qasqyrday» elestedi.
— Sen bizdi kim dep túrsyn?
— Onda býgin ketinder, – dedi de shyghyp ketti.
— Ketsek ketemiz! Nemene, senen basqada ýy joq pa eken? – dedim ketip bara jatqan әielding sonynan aiqaylap. «Biz kóshemiz» dedim sosyn kelinshegime qarap.
— Estidim.
Ýni ayanyshty shyqty. Bólmemizge barugha jýreksinip, qazan-oshaqtyng manyn toruyldadym da qaldym.
— Aghamnyng qasyna barsanshy.
— Men úyalyp túrmyn, sadaghang keteyin sen barshy!
— Jaraydy, men barayyn, sen tamaq isherde kelersin. Bólmege kirip ketkeni sol eken, dereu tasyr-túsyr jýgirip keldi.
— Agham joq, ketip qalypty!?
Osy sóz maghan «agham ólip qalypty» degendey qayghyly әri ayanyshty estildi.
Kóshege jýgirip shyqtym. Janbyrdyng astynda, bireu tar kesheni boylap bara jatqanday. Qaynagham emes pe eken? Ayqaylap shaqyrmasam jete alar emespin. Biraq ne dep aighaylarymdy da bilmeymin, «qaynagha», dep aiqaylauym kerek edi, aighaylay almadym, atyn ne dep atayyn. «Pәlenbay agha» dep atayyn ba? «Qaynagha» dep ataugha men tatimyn ba?
Tónirekti sharlap qaynaghamdy taba almay, qúr sýlderimdi sýiretip, ýige qaytyp keldim, kelgen beti úighyr qatynmen úrsystym. Aqyry shyndap kóshuge bekindim. Kórpeni buyp-týiip, iyghyma saldym da, shabadandy bir qolyma ústap, syrtqa bettedim. Basqa nәrsege bas qatyrmadym, ýide qansha qasyq, qansha shyny bar, bәr-bәri maghan ayan. Kóp emes, kóshe-kóshe kóndikken pendemiz, sol sebepti, iyne-jibine deyin bәri mening sanamda sayrap túr. Qalghanyn kelinshegim kolyna ústay salatynyn sezip kelemin.
Janbyr tópep túr. Týndeletip jayau kelemiz, iyghymda kórpe-jastyq, qolymda shabadan, birdenelerin kóterip kelinshegim sonymnan erip keledi. Kósheler shúryq tesik. Shúqyryna ayaghyndy malyp alsang suy shalp etip, tirseginnen keledi. Alghashynda qorghanyp edim, sәlden song soqyr adamsha bylshyldatyp basa berdim. Aldymda mashina kórinse de, qorghanar men joq. Mashina kórinbedi. Taksy ústaugha ýlken jolgha qaray bettedik.
Ayaldamanyng túsynan shyqtyq, sudan shyqqan tyshqanday ayaldamanyng astynda janbyrdan panalap túrmyz. Oiym taksy tosyp, pәter izdeu. Baghyma qaray jaqsy bireu tabylatyn shyghar dep ýmittenem.
Sirkirep jaughan aq janbyr basylar emes. «Astynnan su shyqty ma?» deushi edi. Su emes, shu shyqty ghoy, su shyghatyn ýiim bolsa, jeti týnde bezbey-aq, túnshyghyp ólsem de jata berer edim, әtten! Kenet ayaldamadaghy jarnama qaghazdaryna kózim týsti.
Bizge qajeti bar ma eken dep ýnile týstim. Kózim jaynap sala berdi, ýy jaldap alghyng kelse, habarlas depti. Ónim be, týsim be? Neshe qaytalap oqyp shyqtym. Telefon nómiri de anyq jazylypty. Dereu telefon shaldym. Ar jaghynan:
— Búl kim? – degen erkek dauysy estildi.
— Agha, men ghoy... Jarnamadan oqydym, pәter izdep jýr edik.
— IYә, bar... Biraq qazir óte jәy bolyp ketti ghoy.
— Bәri bir, agha. Baghasyn aitynyz, qazir ózimiz baramyz.
— Neshe adam edinder?
— Jas otaumyz, kelinshegim ekeumiz ghanamyz.
— Ýilengen be edin? Bizge bala-shaghanyng keregi joq.
— Myna keypimizben balany qalay baghamyz agha, әzirshe balamyz joq.
— A, onda bylay bolsyn, men de әielimmen birge túramyn, bir bólmesin jalgha beremiz.
— Kansha bolady, әdiresin aitynyzshy!
— Baghasy jiyrma myng tenge, qymbat emes shyghar?
— Qymbat emes.
— Erteng kelsender qaytedi!
— Joq, qojayynmen kelispey qalyp, bizdi quyp shyqqany.
— Myna týnde me? Netken opasyz edi. Áy, ózdering de tenteksinder ghoy tegi, tynysh jýrmegensinder!
— Joq, bizde kinә joq.
Kelinshegimning jýzin jas juyp ketken be, әlde, janbyr suy juyp ketken be, әiteuir malmanday su. Erni dir-dir etedi. Janbyrdan qorghana týsip mening mimikamdy baghuda.
— Onda bylay bolsyn, baurym. Biz tynyshtyqty qalaymyz. Qonaq kelmeytin bolsyn!
— Jaraydy.
— Araq ishushi bolmandar.
— Ol ne degeniniz aghasy, men araq ishken adamdy ólerdey jek kórem.
— Men ishem ghoy, meni de jek kóresing be?
— Jo-gha, siz ishe beriniz, sizdi jek kórmeymin.
— Ha, ha, ha, tamaqty bólek jasap ishesinder.
— Ony bilemiz endi, birge túryp jýrmiz ghoy.
— Kelinsheging biyik ókshe ayak kiyim kiymeytin bolsyn.
— Nege?! Onyng qatysy qansha?
— Qatysy qansha deysing be-ey? Dәlizden kirgende mazamyz ketedi ghoy.
— Jaraydy.
— Dalagha shyqqanda ayaqtarynnyn úshymen basyp shyghyndar.
— Nege?
— Dybysy shyqpau ýshin, әielim únatpaydy.
— Aytqanynyz bolsyn.
- Al kirgen kezde....
— Onda da ayaqtyng úshymen kiremz ghoy?
- Joq. Kirgen kezde ókshelerinmen eptep, dybys shygharmay kiresinder..
— Maqúl, maqúl, maqúl.
— Al tamaq jasaghan kezde...
— IYisin shygharmay, ayaq-tabaqty saldyrlatpay jasaymyz ghoy.
— Ony qaydan bilesin?
— Agha, au agha!
— Tyndap túrmyn.
— Atannyng basy.
— Ne, sen... adam boqtadyng ghoy, kimsing ózin?
— Boqtyqtyng ýlkeni mynau, estip al, qazaq bylay boqtaydy, jetpis jeti atannyng basy, ýit teksiz haiuan sol. Oinastan tughan malghún – dedim de, telefondy jaba saldym.
Janbyr tolastayyn dedi, sýrepeti ketken aighyz-ayghyz kóshemen qaranghy týn qúshaghyna sinip baramyz.
Pәter izdep jýrmiz...

***

JELTOQSAN YZGhARY

(әngime)

Avtobustyng ishi siyr oqyralaghanday dýrligip ketti.

– Mynau alqash qaydan payda bola ketti ei, ózi.

– Qúsyghy netken sasyq edi kәpirdin.

– Úyat-ay, ә.

– Smotreti protivno!

– Vygony ego!

Engezerdey eki orys sýrepeti ketken bomjdy aldynghy jaqtan eki qúlaghynan ústap suyrdyng aighyrynsha shynghyrtyp sýirep alyp shyqty da artqy esikten laqtyryp jibermekshi bolyp edi. Ýlgire almady. Avtobus qozghalyp ketti. Býiirden ynq-ynq etkizip eki tepti de, eng artqy qatarda otyrghan mening qasyma laqsha laqtyrdy.

Janyma dik etip ornyqty. Jópeldemede ne isterimdi bilmey qaldym. Aqtarylghan qaryn sasyghan mynau bomjdyng iyisi qolqamdy qauyp múrnymdy bastym. Kózderi óletin qoy kózdenip tónkerilip otyrdy da qaldy. Jýzi bir agharyp, bir súrlandy. Artynsha býiirin basyp «Al..la..a..ay!» dep ynyrandy.

Ózderinde bomj joqtay orystar auzy jabylmay qarghanyp-silenip jatyr. Jiyirkenip әreng otyrsam da namysqa tyrtysyp bomjdyng qasynda qaqqan qazyqtay otyrdym da qaldym.

«Al..la..a..ay!»,- dep taghy ynyrandy. Sosyn jan bite bastady. «Itting balalary-ay, sender-aq týbime jetetin boldyndar ghoy!» Ashtyq dep atamdy әkettinder. Soghys dep әkemdi әkettinder! Ol az bolghanday «Jeltoqsan» dep әielimdi әkettinder. Meni mýgedek ettinder! Itting balalary» dep bar dauysymen aighay saldy. Avtobus ishi siltidey tyndy. «Jeltoqsan» degenge qúlaghym eleng etip oghan moynymdy búrdym. «Bauyrym», - dedi, jelkeme qolyn artyp. Kómirdey qoly temirdey qatty eken. Men qozghala qoymadym. Dombyghyp isingen qabaqtyng ary jaghyndaghy jasauraghan jasty janarynan  ashy shyndyqtyn, jýikesin mújyghan kimdiktin jatqanyn sezdim. «Bauyrym, bilesing be?» tayaqtan dýrdiygen jaraly erinderin tilimen jalap qoyyp kósile sóiledi. «Myna itting balalary ghoy mening tәnimdi de, janymdy da jaralaghan. Han ómirine bergisiz baqytty ghúmyrymdy bir-aq kýnde tas-talqan etti ghoy! Sen bilesing be? Ol týn men ýshin ómirimdegi eng baqytty әri eng baqytsyz týn edi, ólip – qúshyp sýigen ghashyghym, aspandaghy júldyzym, jerdegi qyrmyzym, kóldegi qúndyzym Janar ekeumiz ýilenu toyymyzdyng býkil әbigerligin endi ghana ayaqtatqanbyz. Býgingi týnning qarasyn batyrsaq, erteng toyymyz. Baqyt bizdi kýtip túr. Nekemizdi qidyra salyp KazGU qaydasyng dep Esentay ózenin boylay taldardyng arasymen joghary qaray júbymyz jarasa tartyp kele jatqan betimiz.  Ekeumiz KazGU-den aspiranturany bitire salysymyzben sonda bildey agha oqytushy bolyp ornalasqanbyz.

Ol kýn dәl býgingidey qatuly, shynyltyr ayaz edi. Tandayyng múzdap, deming kensiriginde, týkiriging auzynda qatugha shaq qalghan. Aspan týnerip túrghan. Dymqyl syz betindi shymshidy. Qaranghylyqty paydalanyp sonsha jyl mahabbat besiginde birge terbelsem de jaqyndaugha batpaghan  súlu Janarymdy belinen batyldana iykemdedim. Janarym úyang jýzi bal-búl janyp tonghany ma? Joq boyyndaghy tylsym sezimning buyna mastandy ma? Bilmedim. Qúnysa týsip qúshaghyma iykemdele berdi. Ernine ernim jaqynday bergen edi «Ýige barghan son» dedi sybyrlap, auzyn basa tómen qarady. Ong ayaghynyng úshymen qar tepkiley qaldy. Ilgeri jyljydyq. Ýige jetuge asyghyp kelemiz. Búl týn bizding týn edi. Búl týnde jaghylghan әrbir shyraq biz ýshin edi. Búl týnde aitylghan әrbir әn, jaynaghan әr júldyz biz ýshin edi. Soghylghan shapalaq, әlemning shattyghy búl týni biz ýshin edi. Men solay oilagham. Kenet qarsy aldymyzgha  bir qazaq soldat jetip keldi de: «Tez qashyndar! Qansha tez bolsa, sonsha jaqsy, qap, әttegen-ay!» -  dedi de lyp etip tal qaranghylyghyna sýngip ketti.

Esimnen shyghyp ketkenin endi sezdim. Studentter alangha jinalyp jatqan edi-ghoy! Qalay úmyta qaldym. Men de sonda boluym kerek edi. Toydyng qabattasa qalghany. Sol týni әigili «Jeltoqsan kóterilisinin» ekinshi kýni-túghyn. Saqtanyp-aq kele jatyr edim, qalaysha alshanday qaldym?! Abaylau kerek edi. Keri búryla bergen edim, ýlgirmedim. «Toqta!» - dedi ashy dauys, tasyr-túsyr jýgirip jetti de, qúraldy tórt jendet jan-jaghymyzdan qorshay qalysty. Ózderi itshe timiskilengenimen qoymay, tayynshaday  qasqyr it jetelep alypty. Kózderi túzday tórt orys.

– Narkoman dedi, bireui myltyqtyng dýmimen mandayyma qoyyp ketip. Jabyla ketti, ekeuin úryp qúlattym. Tórt jigit ýlgirte me? Qolynda temirding synyghy joq men bayghústy býrkitshe shengeldedi de, qolymdy tyrtystyryp kózirlep tastady. IYti tirsegimnen ayamay qapty. Janar jan úshyra shynghyryp kelip meni bas salghan edi. May bas orys qolang shashynan eki orap ústady da, shyqshytynan bir qoyyp sylq etkizdi.

Eki qúlaghym tyrs etip biteldi, tóbe qúiqam shymyr ete týsti. Bas sýiegimdi kelige salyp janshyp-janshyp jibergendey shynyldap ketti. Eki kózimning asty týiilip auyra qaldy, bar dauysymmen baqyryp jiberdim. May bas orysty túmsyghynan mandayymmen kelistirip otyryp perdim-ay sәti kelip. Qasqyr iyti jambasymnan qyrshy tistedi. Qara qúsymnan zildi soqqy tiydi. Bireu kóz aldyma sansyz úsaq júldyzdardy әkelip shashyp jibergendey boldy. Tilimdi jútyp qoyghanday kýy keshtim, tamaghym bitip bara ma?! Kýiip bara ma, әiteuir ýnim shyqpady. Esimnen tanyp bara jattym.

Esimdi jighanda Janardy әlgi may bas orys qardyng ýstinde júlmalap jatyr eken. Sýzilip týsken kóshe shyraqtarynan barlyghy anyq kórinip túr. Aq baltyr, aq bókse kózime birden shalyndy. Appaq qardyng ýstinde, appaq Janarym bylghanyp barady. Ózim júlmaq túr ghoy iyiskeuge qimaghan appaq gýlim nәjiske batyp barady. Somaday kәpir taqymyna basyp alyp nyghyzdap janshidy-au kelip, Janarym jantalasa typyrshidy».

Bomj súnqyldap jylady. Sosyn oqys maghan jalt qarap: «Sen aitshy, býgin qanday kýn dedi? – dedi, jas shimaylaghan jýzin aqjem bolghan bas kiyimimen sýrtip jatyp. Men ýnsiz basymdy shayqadym. «Sender aityndarshy!» - dep aqyryp qaldy. Eshkim jauap qatpady.

«Býgin 16 jeltoqsan, bilesing be?!». Óz basyn ózi tópeshtedi. Tisin qayrady. Shyqyrlaghan dybysy jýregimdi qajap jatqanday. Úyalghanda kirerge tesik taba almadym. Átten, mynanyng qorlyghyn-ay dәl qazir qolyma qúral berse aldynghy shepke ayanbay attanyp-aq keter em.

 - Sen jarymessin, -  dedi maghan júdyryghyn týie.  – Jarym esing bar, jarym esing joq, sebebi miynnyng jartysyn mynalar bildiritpey jep alghan. Al qalghan jartysyn itterine saqtap otyr. Barlyghyng jarymessin! Kópshilikke qaray qolyn sermedi. Barlyghyng mәngýrtsin! Qazaqsha aityp túrmyn. Jaqsylap esitinder! – Maghan moynyn búryp: «Bauyrym, bilesing be? Búlar qazaqshany senen artyq biledi. Kórding be, qyzaraqtay qalghanyn». Qoynynan bir bótelke araq alyp shyqty.

   – Ishesing be?

–  Joq, agha, namaz oqushy em.

–  Dúrys, sen ishpey aq qoy! Odan da maghan dúgha tile. Myna shashty kórding be?

– Kórdim, agharyp ketipti.

– Dúrys aitasyn. Shash degen aq sónke. Myna shash sol týni-aq agharyp ketken. Al jýrek sol týni qarayyp ketken. Sen meni kórmeding ghoy! Men qanday edim. Men jigit bitkenning sarasy bolatynmyn. Meni elder alqash deydi. Ol ras, biraq bir auyz ótirik aityp kórmegem. Shashyma qarap shal dep oilama. Men әli jaspyn. Mýgedekpin. Mendey gharip bar degenge senbeytin de shygharsyn. Janarym-ay! Býgin alangha baryp, Janardyn, býkil jeltoqsanshylardyng aruaghyna baghyshtap Qúran oqydym. Qúran bolghanda da, men týsinedi deysing be? Qazaqsha shatpaqtadym. Qaytem endi!? Qúday týsinedi, ә! Al sen otyrsyng kózing baqyrayyp. Qaydan shyqqanyndy, qayda baratynyndy da bilmeysin. Jýr sóitip jaqsy bolsa. Araghynan bir úrttap qoydy da jalghasty әngimege kóshti.

– Azat, qaramashy. Jalynam, qarama maghan dep shynghyrdy Janarym. May bas kәpir meni kórding be degendey perishtedey pәk Janarymdy ezgilep jatyr. Beyne qansonarda býrkitke jem bolyp bir tamshy qanyn appaq qargha shashyp bergen aq qoyandy elestetersin. Jyrtylghan kiyimder men ish kiyimdi ýstime laqtyra saldy. Bar qayratymdy boyyma jinap ornymnan týregeldim, qolym artyma qayyryla kózirleuli edi. Jan  dәrmen úmtyldym. Ýsh jendet ortagha ala tayaqtyng astynan aldy. Betim bet emes tulaq dersin, kóz ketti júdyryqtay bop isip, múryn ornynda joq dep oiladym. Qabyrgham byrtyldap syndy, tisterim shyrtyldap úshty. Myna sausaqtarymdy kórding ghoy?! Saper kýrekpen qyrshyp týsirgen. Qyrshyp týsirgeni azday «Shirkin túz bolsa ghoy! myna búzaqynyng jarasyna sepseng әn aitady», «Ayyzymyz bir qanar edi» dep tamsanghandaryn qaytersin. – Endi bayqadym, ong qolynyng tórt sausaghy buynnan joq.  – Jilinshigimdi saper kýrekpen may bas kәpir bir emes, sanap jattym tórt ret shapqanda kýirep týstim. Qúlyn dauysym shyqty. Ong jaq ayaghym jer tartyp jatqanday sylq etti. Jan joq. Ynyranyp jattym. Ol belbeuin aghytyp jiberip basyma shaptyrtty. Sәlden song tórt jendet jerden júlyp aldy da, taldyng ashasyna tamaghymnan ile sýiep qoydy. Bireui jýzime jarq týsirdi, ekinshisi iyegimnen kóterip túryp, kәri qoydyng tisin teksergendey ezuimdi kergiledi, may bas kәpir bajaylap qarady da, sau qalghan tisterimning arasyndaghy eki tal altyn tisimdi bayqap qaldy. Soyghan týlkidey jirkenishti yrjidy. Sosyn belinen kishkentay balta alyp shyqty da, sonyng art jaghymen janymdy onsha qinamay aq, asqan eptilikpen әlgi kókeyin tesip bara jatqan qazynany tyrs-tyrs etkizip qaghyp aldy. Janym kózimning aldynda toqtausyz jantalasyp jýrdi. Miym shyng etti. Baqayym solq etti. Basym tómen salbyrap bara jatty. Ol az bolghanday Janar ekeumizding qolymyzdaghy neke jýzigimizdi týgel sypyryp aldy. Ana ýsheuine búrylyp: «Myna qyz endi senderge qaldy», -dedi.

Ýsh jendet tyrday jalanash Janaryma ash qasqyrday jabyldy. Ómirde sirә, mendey sorly joq shyghar-au! Meni tiri dep oilap túrsyndar ghoy! Men әruaqpyn. Sen senesing be? Men bar bolghany Azattyng әruaghymyn. Men sol týni-aq ólgenmin. Azat degen esim jer betinen sol týni mәngilikke joghalghan. O, jaratqan iyem-ay! Múnday qorlyqty kórsetkenshe, kózime nege shel bitirmegensin! Maghan qos janardan kóri, jalghyz Janar kerek edi ghoy. Jaratqangha múnymdy shaqtym. Jendetter qúmary әbden qanghan song Janarymdy jalanash kýiinde shashynan sýiregen beti Esentay ózenindegi múzdyng betine shalqasynan jatqyzyp qoydy. Sosyn kózderi ot shasha  ayandap qasyma keldi. Tyghyrshyqtay bir jendet rәzinke tayaqpen belimnen bar kýshin jinap úryp-úryp qaldy. Kóz aldym jarq-júrq etti. Aspan audarylyp týskendey boldy, belden tómen úiydy da qaldy. Miym tabanyma týskendey sezildi, kishi dәretim jýrip ketti. Eki birdey býiregim zaqymdalypty, kýni býginge sheyin kishi dәretime ie bola almaymyn.

Sol jaq súq sausaghyn ernine tiygizdi, ong qolyndaghy jalghyz barmaghymen shalbarynyng auyn ymdap kórsetti. Auyna múz qatypty. Boy bermey ketken nesepting múzy bolsa kerek. Azat kórding be degendey jymidy, biraq múngha toly jýzinen kýlkiden góri qasiret iyisi anqidy.

 –  Meni Esentay ózenine domalata salghanday boldy sosyn eki jendet ayaghymnan dyryldatyp sýirep Janarymnyng qasyna aparghanyn sezip jattym. «Óldi ghoy deymin», - dedi bir jendet. Qazir tiriltem dedi may bas jendet. Sosyn etigimdi sypyryp alyp ózen jaghalay su izdegendey boldy. Sәlden son  betime shúryldap qúiylghan múzday sudan qalt esimdi jidym. Shash al dese, bas alatyn eki jendet onyng búiryghymen qoltyghymnan ústap jerden júlqyp túrghyzdy da sýiep túrdy. Bireui múz ýstinde shalqasynan súlap jatqan Janardy shashynan tartyp túrghyzyp belindegi saper kýregimen  arqasynan tirep otyrghyzyp qoydy. May bas orys aspay-saspay Janargha myltyghyn kezedi. Etigining batqysymen tizemnen aqyryn teuip qoydy, múnysy jaqsylap qara degeni edi.

– Bauyrym, sen týsinemisin? Sol kezde kórmeymin desem kózim bar boldy. Nege qaradym eken deshi! Mýmkin maghan qyr kórsetken shyghar, qaray salsam atpas pa eken degen týisik boldy sanamda. Búlay bolaryn ózim de sezbey qaldym. May bas orys Janardy nysanagha alyp, shýrippeni basyp qaldy. Myltyq tars etti. Oq mandaydan tiydi. Qaramayyn aq degen em. Moynym búrylmay qarysyp qalghany, kózim qúrghyr solay qadala berdi. Mandaydan noqattay iz qaldyra tesken oq, bastyng artqy qaqpaghyn, qaraqústyng tóbemen jalghasqan bóligin júlyp әketti. Janar bylq etken joq. Qimylsyz jatyr. Miy shashylyp ketti.

Ary qaray ne bolghanyn bilmeymin. Qangha malshynghan kiyimim sauys bolyp qatyp, óli men tirining arasynda jatqan jerimnen bireuler tauyp alyp mәiithanagha ótkizipti. Su isherligim bar eken. Baqytma qaray, sol kýni mәiithanada qazaq shal kezekshi bola qalypty da, jýrek soghysymnan tiri ekenimdi bilip, bildiritpey ýiine әkep emdetip alypty. Janarymnan ýshti-kýili habar joq. Mýmkin óli men tirilerding arasynda qala syrtyna kómilip ketken shyghar.

«Adam – it jandy» degen ras eken, qazir oilasam ózim de tandanam. Bir mezgil «menireu» bolyppyn, «jyndy» bolyppyn, tilsiz mylqau bolyppyn әiteuir tiri qalghanym ras dep toqtatty Azat әngimesin.

Kóz jasyn kólegeyleuge tyrysyp, eki alaqanymen betin basa tizesine jabysa týsti. Selk-selk etken denesinen ózin basa almay qalghany angharylady. Avtobustaghylar oghan tegis mýsirkey qaraydy. «Toqta!»-dedi basyn oqys júlyp ap. Algha qaray shoynanday jýgirdi. Júrt jaryla jol berdi. Jýgirgen beti jýrgizushining qasyna kilt toqtady, mýmkin jyndanghan shyghar, «Ey, toqta! Qazaqsha bilesing be? Tez toqta! Bolmasa otyrghan jerinde óltirip, bas sýiegine shay qúiyp ishem», - dep júdyryghyn kóterdi. Avtobus shart toqtady. Azat aldynghy esikten týsip bara jatyp shoferge búrylyp: «Biz әli jýreginnen shashlyk jasap jeytin bolamyz. Kýt bizdi!»- dedi.

Men sodan qaytyp Azatty kórgen emespin.

Erbolat Ábikenúly

Abai.kz