Beysenbi, 28 Qarasha 2024
46 - sóz 7951 0 pikir 25 Tamyz, 2015 saghat 16:07

AYDYNDY GhARYShQA ÚShYRYP NE TABAMYZ?

Kóp jaghdayda bizder ózimizdi gharysh kenistigin iygeruge kýsh salghan ekonomikasy quatty elderding qataryna qosyp, kókirek kerip maqtanugha qúmarmyz. Songhy uaqytta aghylshynnyng әigili әnshisi Sara Braytmannyng ornyna jerlesimiz Aydyn Ayymbetovtyng gharyshqa úshatyny mәlim bolghaly beri, biz ýshin gharysh qol sozym jerde túrghanday boldy. Áriyne, úzaq jyldardan beri jattyghu jasap, gharyshqa úshugha dayyndalghan jerlesimizding gharyshqa úshqanyna qarsy emespiz. Biraq bәri jónimen bolsa qaneki. Sondyqtan tilimizdi tistep, ýnsiz qaludy jón kórmedik. Búl mәselege qatysty aitar bazynamyz bar.  

Jalpy, A.Ayymbetovtyng gharyshqa úshuynan Qazaqstannyng ekonomikasymen ghylymyna qandayda bir payda bar ma? Bizdinshe, eshqandayda payda joq. Tek Qazaqstannan ýsh birdey gharyshker shyqty degen dýrdey ataqqa ghana maldanamyz da qoyamyz. Qazirgidey qarjylyq-ekonomikalyq qiynshylyqpen betpe-bet kelgen kezende A.Ayymbetovting jolyna qyruar aqshany shashyp, gharyshqa úshyru baryp túrghan ysyrapshyldyq.

Aghylshyn әnshisi S.Braytman «Soyz» gharysh kemesimen ýstimizdegi jyldyng 1 qyrkýieginde halyqaralyq gharysh stansasyna úshuy kerek edi. Áldeqanday sebeppen әnshi gharyshqa úshpaytyn boldy. Búdan keyin «Roskosmos» kompaniyasy A.Ayymbetovtyng aghylyshyn әnshisining ornyna gharyshqa úshu mýmkindigi payda bolghanyn mәlimdedi. Býginde sol aqparat shyndyqqa ainalyp otyr. Gharyshqa úshu ýshin Resey azamaty bolugha yqylas tanytqan A.Ayymbetov gharyshqa úshatyn boldy. Sonda ol әnshi S.Braytman siyaqty gharyshqa turist siyaqty sayahattap qayta ma? Jaghdaydy saralaghan adamgha solay kórinui mýmkin. IYә, A.Ayymbetovtyng gharyshker ekenin bilemiz. Gharysh kemesi basy artyq adamdy tiyep alyp jýre beretin poyyz emes. Ár adamnyng ózining mindeti naqtylanghan. S.Braytman turist retinde úshpaqshy bolghany kópshilikke mәlim. Ánshi on kýnge sozylatyn sayahaty ýshin «Roskosmos» kompaniyasyna 30 mln. dollar tóleuge uaghdalasqan edi. Bizding týsinuimizshe, S.Braytmannyng ornyna gharyshqa úshqan adam aqysyn tólep, gharyshqa sayahat jasap qaytuy kerek. Sonda gharyshqa úshayyn dep jatqan úlanymyz turist bolghany ma? Osy súraq bizding qatty mazalaghanyn jasyryp qaytemiz.

21 shilde kýni «Egemen Qazaqstan» gazetine Qazaqstannyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirov súhbat beripti. Kókeyde jýrgen kóp saualgha osy súhbattan jauap tabatyn shygharmyz degen ýmitpen súhbatty bastan-ayaq bar zeyinimizdi qoyyp oqyp shyqtyq. Aghamyz A.Ayymbetovtyng adamgershilik qyry jayynda kóp bayandap, maqtau sózin ayamapty. Óz kezeginde T.Áubәkirov aldaghy qyrkýiekte kókke samghaytyn «Soyz TMA-18 M» gharysh kemesining komandiyri – reseylik Sergey Volkov, bortinjener – daniyalyq Andreas Mogensen, al ekinshi bortinjener qyzmetin jerlesimiz Aydyn Ayymbetov atqaratynyn algha tartty.

A.Ayymbetovtyng gharyshqa úshuynan Qazaqstannyng ekonomikasymen ghylymyna qandayda bir payda bar ma? Bizdinshe, eshqandayda payda joq. Tek Qazaqstannan ýsh birdey gharyshker shyqty degen dýrdey ataqqa ghana maldanamyz da qoyamyz. Qazirgidey qarjylyq-ekonomikalyq qiynshylyqpen betpe-bet kelgen kezende A.Ayymbetovting jolyna qyruar aqshany shashyp, gharyshqa úshyru baryp túrghan ysyrapshyldyq.

Súhbat barysynda gazet jurnaliysi «Búl úshu Qazaqstangha ne beredi?» degen kópshilikting kókeyin tesken súraghyna túnghysh gharyshkerimiz bylay dep jauap beripti: «Qazaqstan gharysh salasyn meylinshe iygerudi úmytqan joq. Ghalamat josparlar jasaldy. Onyng kórinisi, mine  taghy bir gharyshkerimiz úshugha dayyndyq ýstinde. Gharysh ilimining býgingi ghylym kóshining basynda túrghanyna eshkimning dauy bola qoymas. Gharyshty iygeru – әlem elderining qoljetpes armany. Sol ýshin de olar ghylymiy-salalyq bir ortagha biriguge yntaly. Mine, osy arada, barshamyzgha belgili sebepterge qatysty Qazaqstannyng mýmkinshiligi sóz etip otyrghan salada basymdyqqa iye. Bildiniz be? Osy jaghynan kelgende Aydynnyng bolashaq sapary – qazaq halqynyn, Qazaqstannyng ýlken jenisi der edim», – dep búldyr jauap beripti.

IYә, gharyshty iygeruge kýsh salghanymyz jaqsy. Biraq, qyruar aqsha júmsap kókke kóterileyin dep túrghan gharyshkerimizding algha qoyghan maqsaty aiqyn bolsa, qanday jaqsy bolar edi. Búl rette bәrine A.Ayymbetovti kinәlay beruding jóni joq. Osynday shtattan tys jaghdaylar oryn alghan sәtte Qazaqstannyng Aerogharysh komiytetining gharyshty iygeruge qatysty shúghyl is-shara jospary boluy kerek edi. Ókinishke oray, komiytet tóraghasy Talghat Músabaev әbjildik tanytyp, kýnibúryn jospar dayynday almaghany anyq. Dayyndalghan jospar bolsa, ony Toqtar Áubәkirov biler edi. Sondyqtan búl joly A.Ayymbetovtyng gharyshqa úshuy «Qazaqstannan ýsh gharyshker shyqty» degen esepti tolyqtyru ghana bolayyn dep túr.

Tayauda «Roskosmos» kompaniyasy bizding «Qazgharyshqa» A.Ayymbetovty Bayqonyrdy jalgha beru ótemaqysy esebinen úshyrugha dayyn ekenderin mәlimdedi. Sonda A.Ayymbetovting úshu aqysy orystardyng esebi boyynsha bir milliard jýz million rublidi, yaghny 20 mln. dollardy qúraghan. «Roskosmostyn» esepshileri: «Búl soma kommersiyalyq emes, tiyimdi úsynys bolyp tabylady. Sebebi, kommersiyalyq bagha 50 mln. dollaryn qúraydy», – dep qazaqtardyng esep-qisaptyng jónin bilmeytinderding qataryna qosyp jibergeni renishimizdi (ashulanugha da bolar edi) tughyzghanyn jasyryp qaytemiz. Al kommersiyalyq baghytta gharyshqa sayahat jasaudy kózdegen aghylshyn әnshisi S.Braytman on kýndik sapargha 30 mln. dollar tóleuge keliskenin «Roskosmos» jarty әlemge jar salghan edi.

Sonda «Roskosmos» Reseyding qúday qosqan kórshisi, ainymas serigi Qazaqstan azamattaryna kommersiyalyq baghytta gharyshqa sayahat jasau ýshin 50 mln. dollargha deyin «jenildik» jasap otyrghanyn qalay týsinuge bolady? Osy bir qarapayym jayttan-aq, «Roskosmos» Qazaqstandy gharyshty iygerude әriptes el sanamaytynyn anghardyq. Qazaqstannyng mýddesin qorghaugha tiyis QR Investisiyalar jәne damu ministrligi Aerogharysh komiytetining tóraghasy Talghat Músabaev bolsa búghan taghy da bas iyzep, kelisimin berdi. Endi 2016 jyly Reseyding Bayqonyrdy jaldau aqysynyng biraz sommasy qazynagha týspey qaluy mýmkin. Memlekettik budjetke týsetin milliondaghan dollar A.Ayymbetovtyng «asyl armanyn» iske asyrugha baghyshtalady.

Tayauda «Roskosmos» kompaniyasy bizding «Qazgharyshqa» A.Ayymbetovty Bayqonyrdy jalgha beru ótemaqysy esebinen úshyrugha dayyn ekenderin mәlimdedi. Sonda A.Ayymbetovting úshu aqysy orystardyng esebi boyynsha bir milliard jýz million rublidi, yaghny 20 mln. dollardy qúraghan. «Roskosmostyn» esepshileri: «Búl soma kommersiyalyq emes, tiyimdi úsynys bolyp tabylady. Sebebi, kommersiyalyq bagha 50 mln. dollaryn qúraydy», – dep qazaqtardyng esep-qisaptyng jónin bilmeytinderding qataryna qosyp jibergeni renishimizdi (ashulanugha da bolar edi) tughyzghanyn jasyryp qaytemiz. Al kommersiyalyq baghytta gharyshqa sayahat jasaudy kózdegen aghylshyn әnshisi S.Braytman on kýndik sapargha 30 mln. dollar tóleuge keliskenin «Roskosmos» jarty әlemge jar salghan edi.

Biz qansha jerden kókirek kerip maqtansaq ta gharyshty iygeruge qauqarymyz jetpeci anyq. Songhy jiyrma jylda Qazaqstanda gharysh salasyn jetik mengergen mamandar dayarlanghan joq. Eger Bayqonyr Qazaqstannyng iyeligine tolyqtay ótetin bolsa, ol jaqtan reseylik mamandardyng bәri ketip qalatyny belgili. Búl salada júmys isteytin injenerlik qúramnyng ózi qazirding ózinde tapshy. Reseyding ornyn basatyn AQSh pen Europa elderi jabdyghy әbden tozghan Bayqonyrgha qyzyghushylyq tanytuy ekitalay.

Óitkeni, Bayqonyr gharysh ailaghyndaghy tehnikanyng kóbi eski, jana tehnologiyalardyng birazyn Resey tarapy engizgenimen onda әli kýnge qazaq dalasyn ulap jatqan uly otyndy paydalanatyn «Protondar» úshyrylady. Sondyqtan tehnologiyasy damyghan elder Bayqonyrdy iygerudi qolgha alsa, oghan qomaqty investisiya saluyna tura keledi.  Bizding búl pikirimizding aqparat qúraldaryna bergen týsiniktemesinde sayasattanushy Dosym Sәtbaev: «Gharysh salasy aqsha ghana talap etpeydi, sonymen birge mol tәjiriybe men mamandardy da qajetsinedi. Ókinishtisi sol, bizde onyng ekeui de joq. Resey oqu oryndarynda gharysh tehnologiyalary mamandyghynda bizding bolashaq mamandarymyz bilim alghanymen, biz qajetti mamandar tobyn bәribir dayarlay almadyq», – dep quattaghan edi.

Gharysh salasynyng basyna ekinshi gharyshkerimiz Talghat Músabaev kelgende Qazaqstannyng gharysh salasyn iygerudegi joba-josparynda ilgerileu oryn alatyn shyghar dep ýmittendik. Onymyz beker boldy. Tәkeng kelgen bette elimizding QazSat jer seriginen aiyrylyp, abyroyymyz airanday tógilgeni belgili. Tóbemizden Protonnyng qúlauy da ýdey týskeni jasyryn emes. Áriyne, Talghat Músabaevty bilikti gharyshker ekenine iynening jasauynday kýdik keltirmeymiz. Al onyng Aerogharysh komiytetin basqarudaghy menedjerlik biliktiligine qatysty biraz syn aitugha bolady. Qazirgi tanda júrt qarapayym kólikti saqtandyryp, oqys jaghdaygha dushar bolyp jatsa, shyghynyn óndirip alu ýshin ótemaqy alyp jatady. Osy rette T.Músabaevtyng «Roskosmostan» qiralandap kókke kóterilip, sonyn ala qúlap jatqan Protondaryn halyqaralyq saqtandyru kompaniyalarynda saqtandyrudy nege talap etpeydi. Eger Proton apatqa úshyraghanda saqtandyru kompaniyalarynan ótemaqy alyp, ekologiyalyq ahualdy retter edik. Ádette, Aerogharysh komiytetining tóraghasy gharyshty iygeruge qatysty Alatauday ambisiyasyn iri jiyndarda údayy aityp jýretinin bilemiz.

Bizdinshe, Tәkeng birinshi kezekte gharysh salasyna qyzyqqan qazaq jastaryn shetelde kóptep oqytyp, bilikti mamandar shoghyryn qalyptastyrugha kýsh saluy kerek edi. Búl baghytta da mardymdy júmystar atqarylmaghany belgili. Maman bolmaghan son, Bayqonyrdyng bizge qajeti qansha? Ayta berseng әngime kóp.

Osy joly Toqtar men Talghat sonynan ergen inileri Aydyngha «Qyruar aqsha júmsap, búl joly gharyshqa úshpay-aq qoy. Sol qarajatty gharysh salasyn iygeretin mamandar dayarlaugha júmsayyq» dep aqyl aitugha jaramady. Búl sózdi Áubәkirov aitsa kýnshilder «baydyng asyn bayqús qyzghanypty» dep pysh-pysh әngime taratar edi. Bizdinshe, búl sóz býkil salanyng jauapkershiligin moynyna alghan Músabaevtyng auzynan shyghuy kerek edi. Amal ne, Talghat myrza Aydynnyng aptyghyn basyp, ekonomikalyq mýddemizdi qorghay almady. Taghy da «Roskosmosqa» mayshelpek bolghanymyz jangha batady.

Jarbol KENTÚLY

Qala men Dala gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1565
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3373
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6450