Auyl – Qazaq Elining jýregi. Temirqazyghy. Auyl – qazaqtyng qasiyetti qút mekeni, qaynar kóz, altyn besigi.

Jaqynda Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiytetinde ótken QR Auyl sharuashylyq akademiyasynyng jalpy jiyny – sonyng bir aiqyn dәleli.

Auyl sharuashylyghy salasynyng býgini men bolashaghyna qatysty ózekti mәseleler ortagha salynyp, qyzu pikirtalas tudyrghan aituly jiyngha QR Auyl sharuashylyq ministri, Ýkimet mýsheleri men Parlament deputattary qatysty.

 EAEO (Euraziyalyq ekonomikalyq odaq) qúryp, DSÚ (Dýniyejýzilik sauda úiymynyn) tabaldyryghynan attar tústa búl – әriyne, zandy nәrse!..

Endi sol ghalymdar ortasynda qyzu tartys tudyryp, talqygha salynghan ózekti jayttar men keleli mәseleler jayynda sóz etelik...

Shyny kerek, songhy jyldary agroónerkәsip salasynda birshama jetistikterge qol jetti. El ózin dәndi daqyl ónimderimen tolyq qamtamasyz etip, jyl sayyn syrtqa 7-8 mln. tonna astyq shygharady. Mal men qús basynyng ósimi túraqtalyp, nәtiyjesinde et-sýt ónimderining de kólemi óse bastady. Óndeu ónerkәsibi qalyptasyp, halyqtyng azyq-týlik tútynu sapasy artty. Mәselen, 2000-shy jylmen salystyrghanda, 2014-shi jyly halyqtyng jan basyna shaqqandaghy et ónimderin tútynu mólsheri 1,6 esege kóbeyse, jemis-jiydekter men ósimdik maylaryn tútynu 1,7 ese artty. Syrttan keletin azyq-týlik ónimderine degen múqtajdyq ta kemy bastady.

Degenmen, búl jetistikter auyl sharuashylyq salasynyng qarqyndy damuyn qamtamasyz ete almaydy. Áleuettik mýmkindikterining moldyghyna qaramastan, agroónerkәsip salasynyng damuy elimizdegi ózge óndiris salalarymen salystyrghanda әldeqayda keyin qalyp otyr.

Qazaqstan – әlemdegi jer kólemi eng bay memleketterding biri. Elimizding әrbir túrghynynyng ýlesine tiyetin auyl sharuashylyq jer kólemi 12,3 gektardan asady. Al búl – sóz joq, otanymyzdyng azyq-týlik qauipsizdigin tolyq qamtamasyz etuge jol ashatyn eng basty mýmkindik. Biraq, ókinishke qaray, әzirge búl biz ýshin arman ghana!.. Nege? Endeshe, tyndanyz!..

1990-shy jyldary auyl sharuashylyq salasyn aldyn ala zerttep-anyqtamay jýrgizilgen negizsiz yryqtandyru sayasaty óndiristik tehnologiyalar jýiesining tas-talqanyn shygharyp, qayta janartugha kelmeytin eng basty baylyghymyz – jerimizding bolashaghyna qater tóndire bastady.

Reformagha deyin auyl sharuashylyq qúrylymdarynyng qaramaghynda barlyghy 222,5 mln. gektar paydalanugha jaramdy jer boldy. Sonyng 35,2 mln. gektary egistik jer edi. Al qazirgi kýni sol jerding bar-joghy 93 mln. gektary iygerilip, 24 mln. gektar jerge ghana auyl sharuashylyq daqyldary sebiledi.

Jekeshelendiru prosesi bir jaghynan jer kólemin úsaqtap, shaghyn sharuashylyqtardy kóbeytse, ekinshi jaghynan, alpauyt jer iyelenushi holdingtik kompaniyalardyng óz ýlesindegi jerlerdi tiyimsiz paydalanuy tómengi qúrylymdardyng damuyna keri әserin tiygizip otyr. Býgingi kýni 40 payyz sharua qojalyqtaryna tiyesili jer mólsheri 10 gektardan aspaydy. Búl jaghday úsaq jerlerdi paydalanu mýmkindigin kóterip, agroóndiris salasynyng bәsekege qabilettiligin arttyru ýshin auyl sharuashylyq jerlerin tiyimdi paydalanu qajettigin tudyrdy.

Tabys kólemining tómendeuine baylanysty auyl sharuashylyghynyng óndiristik-tehnikalyq potensiyaly qysqardy. Eger 1990 jyly Qazaqstan alqaptarynda 220 myng traktor, 90 myng kombayn, 177 myng túqym sepkish júmys istese, 2014 jyly olardyng sany 155, 46, 77 myngha týsti. Jana tehnika negizinen syrttan alynady jәne onyng baghasy da jyldan-jylgha ósu ýstinde. Auyl sharuashylyghy salasyndaghy tehnikalardy janartu mólsheri jyl sayyn 2-3 payyzdan aspaydy.

Agrarlyq sektordy janghyrtugha bóget bolyp otyrghan basty sebep – tabys týsimining tómendigi.

Búl jaghday, birinshiden, tauar óndirushilerge tehnikalyq janartu júmystaryn jýrgizuge qol baylau bolsa, ekinshi jaghynan – enbek ónimdiligin ósiruge mýmkindik bermeydi.

Agrarlyq sektordyng tiyimdiligi men bәsekege qabilettiligin arttyryp, qajetti materialdyq-tehnikalyq bazasyn jasau ýshin orta jәne shaghyn sharuashylyq kәsipkerlerine qyzmet kórsetetin iri auyl sharuashylyq qúrylymdary men kooperativterin qúryp, auyl sharuashylyghyn óndiristik qúral-jabdyqtar men tehnikalarmen qamtamasyz etetin arnayy memlekettik baghdarlama qabyldau kerek.

Býgingi kýni Qazaqstan ekonomikasy EAEO qúramynda damuda. Búl jaghday Odaq qúramyna kirushi memleketterding ónim ótkizu naryghyn keneytip, sauda-sattyq kólemin úlghaytyp, bagha ósimin rettep, bәsekelestik orta qúru arqyly otandyq ónimderding sapasyn arttyrugha tiyisti edi. Alayda, tәjiriybe kórsetkendey, memleketaralyq integrasiyalyq baylanystardyng damu barysy birlestikting paydaly jaqtarymen birge, tiyimsiz tústary da kóp ekendigin bayqatty.

Búl – eng aldymen, ónim ótkizu naryghy ýshin kýres.

Mәselen, biday naryghynda Qazaqstan men Resey Orta Aziyada, Tayau Shyghysta, Soltýstik Afrika men Qapqaz aimaghyndaghy ózara bәsekelese bastady. Ázirge Odaq qúramyndaghy elder arasynda búl mәselege qatysty eshqanday ýilestik joq. Mysaly, Belarusi memleketi jenil ónerkәsip kәsiporyndaryn shiykizatpen qamtamasyz etu ýshin qoy sharuashylyghyn damytu baghdarlamasyn qolgha aldy. Al Qazaqstan bolsa, qoy jýnin qayda ótkizerin bilmey, týkke túrmaytyn tiyn-teben ýshin Qytaygha satuda. Nege? Odan da olar bizden almay ma?!

Birigu prosesi Qazaqstannyng azyq-týlik naryghyndaghy Resey men Belarusi tauarlarynyng ýlesin arttyryp, syrttan keletin ónimderding kólemin úlghaytty. Jekelegen azyq-týlikter (kókónis pen jemis-jiydekter) Qytaydan, Ózbekstan men basqa da TMD elderinen keledi. Shet elderden alynatyn ónim mólsheri de jyldan-jylgha artu ýstinde. Ásirese, óndelgen mal ónimderining – irimshiktin, shújyqtyn, qús etinin, sonday-aq konservilengen kókónis pen jemis-jiydek shyryndarynyng importtyq kólemi 40, 50, 60 payyzdan asady.

Kónilge qonymsyz taghy bir jayt – EAEO qúramyndaghy eldermen tauar almasu baghasy. Mәselen, Qazaqstan jyl sayyn sol elderden azyq-týlik pen auyl sharuashylyq ónimderin satyp alu ýshin 1,8 mlrd. dollar júmsasa, ózi bar-joghy 0,5 mlrd. dollardyng ónimin syrtqa shygharady. Sauda-sattyq aiyrmasy taghy da solardyng paydasynda. Búl, әriyne, kәsiporyndarymyzdyng bәsekege qabilettiligin tómendetip, elimizding azyq-týlik qauipsizdigin әlsiretedi.

Azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etuding taghy bir belgisi – túrghyndardyng azyq týlik ónimderin satyp alu mýmkindigi.

Qúdaygha shýkir, naryq sayasatynyng arqasynda respublikamyzdy azyq-týlik ónimderimen tolyq qamtamasyz etuge jaghday jasaldy. Bazarlar men dýken sórelerinde bәri bar. Qústyng sýti kerek pe, jylqynyng óti kerek pe – bәrin tabasyz!.. Tek qana qaltanyz kótersin!..

«Kónildegi paryqty bazardaghy naryq búzady» demekshi, búl orayda da oigha syimas jayttar kóp. Qazirgi mәlimetterge qaraghanda, el halqynyng 32 payyzy azyq-týlik alugha barlyq kirisining jartysynan kóbin júmsasa, taghy 30 %-y 40-50 payyzyn jaratady. Al qalghandary tipti bar tabysynyng 60%-nan astamyn tek qana sol iship-jemge arnaydy. 2014 jyly túrghandar orta eseppen barlyq shyghyndarynyng 42,2 payyzyn azyq-týlik alugha júmsapty. Sonyng saldarynan kiris kólemi tómen el túrghyndarynyng negizgi bóligi neghúrlym arzan azyq-týlik alugha tyrysady. Mine, búl da – oilanarlyq jәit!..

Agrarlyq sektorgha qatysty kelesi bir manyzdy mәsele – memlekettik qoldau dengeyi.

Elimiz erteng DSÚ qúramyndaghy eldermen qoyan-qoltyq júmys isteydi. Yaghni, әlemdik ekonomikalyq kenistikke belsene aralasady. Demek, auyl sharuashylyghyna kórsetiletin qoldau dengeyi de damyghan memleketterden kem bolmaugha tiyisti. Sonda ghana el bәsekelestikke týse alady.

Al býgin bir odaq qúramyna kirip, birge júmys isteytindigine qaramastan, Qazaqstan agrarlyq sektordy damytu sharalary jaghynan óz әriptesteri – Resey men Belarusiten әldeqayda keyin qalyp otyr. Sondyqtan dәl býgingi jaghdayda Qazaqstan olarmen ortaq naryqta bәsekelese almaydy.

Qazirgi kýni elimizde «Agrobiznes – 2020» baghdarlamasy jýzege asuda. Baghdarlama auyl sharuashylyq salasyna bólinetin kómek kólemin 2011 jylmen salystyrghanda 2 ese, 2012 jylmen salystyrghanda 1,7 ese, 2013 jylmen salystyrghanda 1,4 ese kóbeytti. Soghan qaramastan, biz әli auyl sharuashylyq salasyn qoldau kórsetkishteri jaghynan Odaq qúramyndaghy әriptesterimizge ilese almay otyrmyz.

Elimiz DSÚ-gha kirgende auyl sharuashylyq salasy jalpy ónim baghasynyng 8,5 %-y mólsherinde tikeley kómek alugha qol jetkizedi. Erejege sәikes qoldau mólsherin anyqtaytyn bazalyq jalpy ónimning negizi retinde songhy ýsh jyldaghy ortasha kórsetkish alynady. Biz ýshin búl – 2012-2014 jyldar aralyghyndaghy ortasha kórsetkish. Ol – 2,3 trln. tengege ten. Al onyng 8,5 payyzy – 195,5 mlrd. tenge. Yaghni, búl – 2020 jylgha deyingi ótpeli kezende auyl sharuashylyghyna bólinetin tikeley kómek. Bes jylda barlyghy 977,5 mlrd. tenge kóleminde qoldau kórsetiledi. Búl soma, jalpy, «Agrobiznes – 2020» baghdarlamasyndaghy «sarghysh sebet» boyynsha bólinetin qarjy kólemine de sәikes keledi. Tipti, 61,4 mlrd. tenge artyq bólinedi.

Biraq bir manyzdy súraq bar. 2016 jyldan bastap memleket auyl sharuashylyghyna osynsha qarjyny bere ala ma? Óitkeni, qazirgi bólinetin naqty kómek –122,5 mlrd, tenge. Erteng ol birden 195,5 mlrd-qa kóteriledi. Býgingi esep boyynsha, búl – shamamen 1,1 mlrd. dollar. Yaghni, egistik jerding jalpy kólemine shaqqanda gektaryna 50 dollardan tiyedi. Al búl soma Resey memleketining 2013 jylghy auyl sharuashylyq jerining әrbir gektaryna bólgen qarjy kólemine ten. Demek, bәsekege qabiletti bolu ýshin memleket «sarghysh jәne jasyl sebet» boyynsha beriletin kómek kólemin búdan da kóteru kerek.

Tiyisti baghyttar boyynsha kórsetiletin memlekettik qoldaumen qatar, agrarlyq sektorgha iri investisiyalar tartu da – óte manyzdy.

2013 jyly auyl sharuashylyghyna 934 mln. dollar investisiya qúiyldy. Búl soma egistik jerding әrbir gektaryna shaqqanda bar-joghy 38 dollardan tiyedi. Al búl kórsetkish Belarusi memleketinde 531 dollar bolsa, Reseyde – 120 dollar.

Agroónerkәsip keshenining damu baghytyn retteytin memlekettik sharalardyng biri – qarjy-nesie sayasaty.

Býgingi tanda auyl sharuashylyq tauaryn óndirushilerding kóbi – bankterge boryshker. 2013-2014 jyldary aua rayynyng qolaysyz boluy kóptegen sharuashylyqtardyn, әsirese astyq ósiretin sharuashylyqtardyng josparly ónim aluyna kedergi keltirip, olardy qaryzgha batyrdy. Auyl sharuashylyq qúrylymdarynyng jalpy qaryzy 2014 jyly 1,4 trln. tengeden asty. Sonyng ishinde qysqa merzimdi qaryzdar somasy – 976,5 mlrd. tenge. Al búl – naryqqa shygharylatyn ónim qúnynan 1,6 ese kóp. Sondyqtan qaryz óteu sharttaryn qayta qarap, tólem merzimi ótken boryshtardy qayta eseptep, jenildikter beru qajet. Biraq búl – mәselening bir beti ghana...

Ekinshi bir kýrdeli súraq – auyl sharuashylyq qúrylymdarynyng deni nesie alugha qol jetkize almaydy. Sharua qojalyqtarynyng 70 payyzy – sol sanatta. Sol sebepti, nesie beru tetikterin de qayta qaraugha tura keledi.

Ekonomist ghalymdardyng «Agrobank» ýlgisindegi 100 payyz memleket qarjylandyratyn arnayy qarjy institutyn qúru jóninde úsynys jasaghanyna qansha uaqyt boldy? Bank damu instituty mindetin atqaryp, nesie payyzyn tómendetip, investisiya tartugha mýmkindik berer edi. Ázirge búl saual da jauapsyz qalyp otyr!..

Taghy bir osynday asa manyzdy sharualardyng biri – saqtandyru sharasy. Qazirgi qauip-qater tәuekelin saqtandyru sharalary – óte әlsiz. Basqaru tetigi de – tym kýrdeli. Jogharyda 2013-2014 jyldary aua rayynyng qolaysyz bolu saldarynan kóptegen sharuashylyqtardyng ziyan shekkendigi aityldy. 2013 jyly saqtandyru kompaniyalary auyl sharuashylyq tauarlaryn óndirushilermen 14 344 kelisim-shart jasap, 1,1 mlrd. tengege 2,8 mln. gektar jerding egistigin saqtandyrghan. Tirkelgen tekseru aktilerining jalpy sany – 363. Yaghni, bar-joghy – jasalghan barlyq kelisim-sharttyng 2,5 payyzy jәne tek qana 107 saqtandyrushygha aqy tólengen. Sondyqtan búl mәseleni de memlekettik dengeyde sheshu qajet.

Endigi mindet – osy aitylghan mәselelerdi eskere otyryp, elimiz DSÚ-gha mýshe bolar aldynda tereng ghylymy zertteuler men saraptamalargha negizdelgen ótpeli kezeng baghdarlamasyn jasau. Al búl, sóz joq, «Agrobiznes – 2020» baghdarlamasyn qayta qarap, jetildirudi talap etedi.

Arnayy toqtaludy qajet etetin taghy bir kýrdeli sharua – bilim beru men kadrlar dayyndau mәselesi. Ghalymdardyng aituynsha, búl saladaghy qordalanghan mәseleler – óz aldyna bir tóbe.

Mamandardyng sózine sensek, múndaghy ahual – dәl qazirgi auyl jaghdayynday. Ghylym salasynda tek shal-shauqandar men qarttar ghana qalghan. Tipti osy Auyl sharuashylyq ghylymdar akademiyasynyng ózi de – qoghamdyq úiym. Qúqyqtyq mәrtebesi de sol dengeyde!.. Qoghamdyq úiymda qanshalyq qauqar bar? Qalghanyn óziniz shamalanyz!..

Qarjy tapshy, jaghday joq. Aylyghy shaylyghyna jetpeydi. Memlekettik qyzmetker sanatynan bayaghyda shettelgen... Qyzygharlyq eshtene joq. Sosyn jastar qaydan qalsyn?! Kelgeninen ketkeni kóp!..

Sózimiz dәleldi bolu ýshin bir mysal keltireyik. 1991 jyly búl salada barlyghy 2579 ghylymy qyzmetker júmys atqarsa, 2014 jyly 1323 adam qalghan. Yaghni, jartysy...

Agrarlyq ghylym men bilim beru salasy býgingi kýni belsendi ózgeristerdi talap etedi. Basty shart – ghylym men bilimning tútastyghyn saqtap, birge damytu. Ómirge, óndiriske jaqyndatu. Auyl ekonomikasy osy ýsh manyzdy buynnyng bir-birinen alshaqtauynan zardap shegude. Sondyqtan eng basty mindet – ghylym-bilim men óndiris salasynyng baylanysyn qalpyna keltiru.

Ghylym men bilim beru salasyn qatar damytyp, ghylymi-aghartu prosesining tiyimdiligi men sapasyn jaqsartu ýshin Memleket basshysy úsynghan Auyl sharuashylyq ghylymi-aghartu ortalyghyn qúru jobasyn biz de qoldaymyz!.. «Ghylym innovasiyalyq ekonomikanyng negizi bolugha tiyisti». (QR Preziydenti – N.Ə. Nazarbaev). Ortalyq ghylym jýiesi men bilim beru mekemelerin tiyimdi basqarugha jol ashar edi.

Agrarlyq sektordyng arnayy toqtaludy talap etetin basty salalarynyng biri – mal sharuashylyghy. Auyl sharuashylyghy men óndiristi josparly týrde damytu 90-shy jyldargha deyin mal sharuashylyghynyng barlyq salalaryn qarqyndy órkendetuge mýmkindik berdi. Sol kezde Qazaqstanda maldyng 51 jana túqymy, sonyng ishinde 18 qoy, 11 mýiizdi iri qara, 13 jylqy, 3 týie túqymy men túqymdyq toptary ósirildi. Olardyng jartysyna juyghy – 12 qoy, 4 siyr jәne 3 jylqy túqymy – Qazaqstan ghalymdary men mal sharuashylyghy salasy mamandarynyng birlesken jemisti enbegining nәtiyjesi. Osy mal túqymdarynyng gendik qoryn tiyimdi paydalanu, zootehnikalyq talaptargha say azyqtandyru men baghugha negizdelgen tehnologiyalardyng keninen qoldanyluy jyl sayyn 1,5 mln. tonna et (soyys salmaghymen), 5,5 mln. tonna sýt, 100 myng tonna tabighy jýn jәne 1 mln. 700 myng danagha juyq qarakól eltirisin óndirudi qamtamasyz etti. 1990 – 2000 jyldar arasyndaghy auyl sharuashylyghyn reformalauda jiberilgen kemshilikter saldarynan mal sany kýrt kemidi. Iri qara – 2,4, qoy men eshki – 3,7, jylqy – 1,7, týie – 1,5 ese azaydy. Nәtiyjesinde, negizgi mal sharuashylyghy ónimderin óndiru kólemi 2,5-3 esege deyin qysqardy.

Búl auyl halqynyng әleumettik jaghdayynyng nasharlauyna әkeldi. Respublika boyynsha jan basyna shaqqanda et jәne et ónimderin tútynu mólsheri 73 kg-nan 40 kg-gha, sýt jәne sýt ónimderi – 311 kg-nan 208 kg-gha deyin tómendedi. Búl – ghylymy negizdelgen mólsherden 2 ese az.

Eger 1991 jyly 9,8 mln. bas iri qara bolsa, 2002 jyly 4,4 mln-y qaldy, qoy men eshki 35,7 mln. bastan – 10,4 mln. basqa deyin, jylqy – 1,6 mln-nan 1 mln-gha deyin azaydy. Mәselen, 2000 jyly jan basyna shaqqanda jylyna 21 kg et óndirildi. Búl – óte tómen kórsetkish. Al qazir siyr etin qosa eseptegende bir adamgha 51 kg et óndiriledi. Medisinalyq zertteulerding bekitui boyynsha, elimizdegi әrbir azamat jylyna 74 kg et jeui kerek jәne búl – tabighy qajettilik.

Ras, songhy jyldary el ekonomikasynyng túraqtaluyna baylanysty búl salagha da kónil bóline bastady. Mal basynyng azangy túraqtaldy. Elbasy úsynysymen et ónimderin óndirudi kóbeytu isi qolgha alyndy. Tek, bir ókinishtisi, eski әdetimizge basyp taghy da asyra siltey bastadyq...

Iri qara túqymyn asyldandyramyz degen jeleumen qazirgi kýnge deyin shetelden 74 myng bas iri qara әkelindi. Osy sharagha qatysty aitylyp jýrgen әrtýrli әngimelerdi bylay qoyghanda, altyngha balap, ayaq-qolyn jerge tiygizbey úshaqpen aldyrghan asyl túqymdy siyrlarymyz jana mekenin jersine me, joq pa? Nәtiyje qanday bolady?! Jauaby kýmәndi, kýrdeli súraq!..

Əzirge osy da jeter... Auyl sharuashylyghy keshenining basqa salalary turaly әngimege (an, balyq, bau-baqsha t.b.) taghy birde arnayy toqtalarmyz!..

Azyq-týlik qauipsizdigin әrdayym nazarda ústap, erekshe kónil bólu – kez kelgen memleketting eng basty mindeti. «Oraza, namaz – toqtyqta», «Altyn-kýmis tas eken, arpa-biday as eken» degendi atalarymyz nege aitqan?!

Auyl – qazaqtyng jýregi, altyn besigi. Qút meken – qaynar kózi. Auyl taghdyry – el taghdyry. Auyl bolashaghy – el bolashaghy!.. Keshe әueli es jiyp, etek jinayyq dedik. Endi qimyldamasaq kesh bolady jәne búny bizge eshkim keshirmeydi!..

Jalpy jiynda sóz sóilep, pikir bólisken ghalymdar óz oilaryn osylay týiindep, konferensiyagha arnayy shaqyrylghan Auyl sharuashylyq ministri Asyljan Mamytbekov pen Parlament deputattaryna on toghyz tarmaqtan túratyn úsynystaryn berdi...

R/S: Búl mening Akademiya jiynyna birinshi ret qatysuym. Jasyratyny joq, búghan deyin men de ghalymdarymyz turaly basqasha oilaushy em!.. «Bilmegen u ishedi», bәri bilmestik eken!.. Býgin soghan kózim jetti.

Túrmaghanbet Kenjebaev – aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi.  

Abai.kz