(Ázil auylynyng ar jaghynda, qaljyng auylynyn  ber jaghynda bolghan hikayat)

Birinshi seriya

  Biraz jerde aty shyqqan eki úry oida joqta kezdesip qapty.

-Assalam..

-Áleykum...

- Sauda sәtimen degen... Jerinizdi satypsyz,zauytynyzdy satypsyz, fabrikanyzdy satypsyz, maldarynyzdy satypsyz.Estip jatyrmyz, qútty bolsyn!

- Rahmet, tileging qabyl bolsyn.Biz siyaqty úrygha búl dýniyening eng qadirlisi - mal-mýlik emes, altyn men asyl tastar ghoy. Al, ony qúdaygha shýkir, bir adamday jinadym.

- Oibay, júrttyng aitpaytyny joq, bәibishenizdi de satyp jibergensiz be?

- IYә, dýniye-mýlkimen qúrttym qaqbasty. Endi toqal mәselesi de sheshilip qalar. Aytpaqshy, ómirding shegin ainaldyrudy myna aghannan ýiren.

- Al!?

- Doyby degen oiynda ýsh jep biyge shyghu degen bar. Men ýsh emes, bir jerdi tórt tonap, bayyp jýrmin ghoy. Bizde  budjet degen aqsha jinalatyn jer bar, sonyng artyq aqshasyn shetelge quyp jiberem.Sosyn ony elge qaytartyp, zandastyram. Sosyn ol aqshalargha biznes ortalyqtar satyp alam. Olardan týsetin payda, ózing bilesin, on ese ghoy. Al, endi otkat-matkat degen onyng ber jaghyndaghy dýniyeler ghoy. Qalghanyn ózing eseptey ber.

Sonda úrynyng kishisi:

- Au,pәli, qadirli qalqan qúlaq agham-ay.Talay nәrseni sizden ýirendim ghoy. Men qazir trilliondaghan qarjysy bar qordy basqaram ghoy. Onda mening pәlen myng tuysqandarym júmys isteydi.Olar qalay jalasa da qordyng aqshasyn bitire almay jatyr. Siz qulyq súmdyqtyng jana mektebin jasaghan adamsyz. Úrlyqtyng nana tehnologiyasyn Sizden ýirenu kerek eken,- depti.

Ekinshi seriyasy...

Eki úry gói-góy әngimening dýrilimen, qymbat koniyakting qyzuymen stol basynda biraz otyryp qapty. Biri: «Oy mening qolym altyn ghoy» dese,ekinshisi : «bәrin aqylmen sheshetin, menin  basym altyn» dep, bir-birine des bermese kerek. Ekeui sóitip bósip otyrghanda, bir alyp shaytan kelip, ekeuining de jelkesinen býrip ústap, kókke kóterip әketip: «Eldi tonaghandarynmen qoymay, soghan maqtanyp otyr ekensinder, ana dýniyege barghanda dozaqtyng otyna salamyn» depti de, jerge qaytadan laqtyryp jiberipti. Sodan ýlkeni  júmylghan kózin ashyp,ekinshisinen: «janaghy kórgenim týsim be, әlde ónim be?» dep súrapty. Sonda әriptesi «qoryqqangha qos kórinedi» degen, myna koniyakting әseri shyghar» dese kerek.  Búlardyng әngimelerining shet jaghyn qúlaghy shalyp qalghan ofisiant: «Alla taghala senderding jazalaryndy ólgennen keyin emes, tiri kezderinde berse jón bolar edi» dep qapty. Sonda úrynyng ýlkeni: «Búlar kezinde «qoydyng auzynan shóp almas, momyn bolushy edi. Endi qúlgha da til biteyin degen eken. «Altyn kórse, perishte joldan tayady» degen, mynany al da, auzyndy jap» dep, myng dollardy ofisiantqa qaray laqtyryp jiberipti. Jas dayashy jigit: « Aram jolmen tapqan aqshanmen artyndy sýrt» depti de, ketip qapty. «Zatyna qaramay, qara múnyng namysqoyyn» degen eki úry oryndarynan tәltirektep túryp, dalagha shyqqanda, betterin býrkep alghan ekeu mynalardyng býiirine myltyqtaryn tirep: «Búdan bylayghy tabystarynnyng alpys payyzyn bizge berip túrasyndar» dep talap qoyypty. «Baylargha da jan kerek» degen, eki úry kóshe soyqandaryna: «jaraydy» dep kelisimin bergen eken. Sóitip eki úry - eki bay «Búl joly da ólimnen aqshanyng qúdiretimen qútyldyq» dep ýilerining tabaldyryghyn attaghan eken.

Abai.kz