Almaty oblysynan ghún dәuirine jatatyn 44 oba tabyldy. QR Últtyq muzeyining «Halyq qazynasy» zertteu instituty jәne Á. Marghúlan atyndaghy Arheologiyalyq institutyndaghy filialynyng qyzmetkerleri Kegen ózenining angharyn zerttep, anghar manynan ghúndardyng jerlengen qorymdaryn tapty. Búl turaly Baq.kz jazdy.

 Qazirgi uaqytta 44 molanyng 41-i zertteldi, ghalymdar atap ótkenindey, jerleu rәsimi ghúndyq bolyp tabylady. Bas jaghyn soltýstikke qaratyp, arqasymen sozylghan kýiinde asa tereng qazylmaghan orgha jerlengen. Jerleu oryndarynda bas kiyimderining altyn әshekeyleri, altyn týiindikteri jәne t.b. tabylghan. Tabylghan әshekey búiymdary saqtardyng stiylinde jasalghan.

Ekspedisiya jetekshilerining biri Aqan Onghar tabylghan 44 adam da bir uaqytta jerleu qorymy bir uaqytta salynghandyqtan, әsker boluy mýmkin dep atap ótti.
Ghalymdardy 44 ghún adamdarynyng «saq basshysynyn» ainalasyna jerlenui tanghaldyryp otyr. Ghúndardyng saqtargha ózderining ata-babalary siyaqty tabynghany jәne «saq basshysynyn» jerlengen orny qasiyetti oryn dep sanaghany belgili bolyp otyr. Qazylghan qorghandardyng negizgi bóligi tonalghandyghyn atap ótu kerek.
Taghy bir ereksheligi — basty «patshalyq» qorghanynyng ainalasyna metrden artyq bolatyn biyiktiktegi tas shyghyrshyq qoyylghan, búl saqtardyng ózge әlemning barlyghyna sengendigimen baylanystyrady. Tabylghan jasandylar ary qarayghy saraptamagha Amerika men Reseyge jóneltildi.
Ghalym Aqan Onghar ghúndar kezenining kóptegen eskertkishteri Mongholiyada ornalasqandyghyn aitady. Sol uaqytta saqtar bastapqy kezderi Qazaqstan territoriyasynda mekendegenimen, ghúndar Mongholiyadan kelgendikten, Qazaqstanda osy taypanyng jerlengen oryndary siyrek kezdesedi.
HH ghasyrdyng 80-jyldary Kegen ózenining angharyndaghy Jalauin aulynda saqtardyng zattary bar qoyma tabylghany belgili. Jergilikti qorghandardyng birindegi qoymanyng zattary úrlanuy mýmkin dep esepteydi. Keler jyly ghalymdar basty qorghandy qazudy kózdep otyr. Búl Qazaqstannyng tarihy turaly jana derekterdi beretin qyzyqty arheologiyalyq oljagha alyp kelui de, tipti taghy bir «altyn adam» tabylyp ta qaluy mýmkin deydi ghalymdar.

Abay-aqparat