Birinshi bólim

 Miylәdiyden bergi 2230 jylghy 5-shildening talma týsi bolatyn. Kýn kirpiginen ot tamyp, aq shaghyl qúm beti  may shyjghyrghan tabaday jer-dýniyeni quyryp túr. Ser Robert Bakpayof-Djonsonnyng shalqyghan kók múhiyt, nu ormandar men órkesh-órkesh tau silemderin kóktey ótip, Orshýtstannyng shegine ilikkenine de saghat jarymnan asyp barady. Qúm kóshken túldyrsyz qu mediyenning úshy-qiyry jetkizer emes. Kókjiyekke deyin kólkigen saghym ghana әrnәrsening elesine úqsap myng qúbylyp, kóz aldaydy. Osynau shet-shegi bitip bermeytin qúm dalagha qúlazy qarap , birazdan song ser Robert qobaljy bastaghan. Shynymen adasyp, abaysyzda Afrikadaghy Sahara shóline shyghandap ketkennen saumyn ba osy degen  kýmәn kóshti kónilinen. Aldyndaghy kompiuter ekrany men kartagha senbey, sputnik arqyly dispetcher ortalyghymen baylanysyp, koordinatyn habarlap edi, eshqanday auytqymapty. Baghyty dúrys. Endi bir jiyrma shaqty minutta mejeli jerine jetpek. Kónili jaylanyp, ezuinde týtindegen  sigaryn qúshyrlana sordy.

Ser Robert eludi enserip tastasa da qapsaghay, sidam denesinde bir qyrym aram et joq,  boyy tip-tik, serpindi, shymyr. Som iyghy sholaq jeng qonyr jeydege syimay tyrsiyp túr, sereygen qol-ayaqtarynyng siniri shiratqan bolat symday bilem-bilem. Álbette, qarshadayynan alaqanynyng sýieli bes eli bop eskek esip kele jatqan adamnyng denesi sharbolattay bolmaghanda qaytedi. Montananyng shatqal búzghan aq kóbik ózenderin kanoemen boylay jýzip, qanshama ret tenizge shyqty desenshi. Amazonkanyng taudan qúlap, tasqa shapshyp ókirgen aghystary da búdan qalghan. Áyteuir tasqyndy su, tulaghan tolqyn dese, qany oinap, qoltyghyna qanat bitkendey kónili sharq úryp shabyttanyp ketedi. Kýni býginge deyin aptasyna bir ret Kaliforniya jaghasyndaghy tauday tolqyndardyng jalyna jabysyp snouborkpen syrghanamasa kónili kónshigen emes. Serippedey solqyldaghan zor túlghasy men qabaq astynan ýnireygen qonyrqay  suyq kózin, kóktúqyl shaqpaq iyegin kórgende-aq jýreging solq etip, kezinde súrapyl kiborgtyng ózi bolghansyn-au degen oy qashady kókeyinnen.

Ser Robert – AQSh-tyng beldi senatorlardyng biri. Kaliforniya shtatynan saylanghan. Orshýtstan ýkimetining arnayy shaqyruymen kele jatqan beti. Erteng – osy elding últtyq meyramy. Memleketting negizin qalaushy kýn sipatty úlúgh sәruardyng tughan kýni. Ýlken bir elding resmy ókili bolsa da halyqaralyq reyspen úshpay, әdeyi ózining eki kisilik shaghyn flayerimen shyqqan. Múnday sapardyng sәti kýnde týse bermeydi ghoy, әiteuir jolaushylap shyqqan son, eshkimge kiriptar bolmay el-jer kórip, erkin sayahattap qaytqangha ne jetsin. Flayerge minse, ózin qanatty qústay erkin sezinedi: qalay úsham, qayda qonam demeydi, shanghysyn jayyp aidynnyng ýstinde syrghy beredi,  shassiyn týsirip alaqanday jerge de qona ketedi. Búl bir, aitty-aytpady,  tehnikalyq aqyl-oydyng songhy ghajaby. Álem ghalymdarynyng ghylymnyng әr salasyndaghy ashqan ozyq janalyqtarynyng basyn qúrap, japon qonstruktorlary jasap shygharghan. Jer betine әli kóp taray qoyghan joq. Amerikanyng ózinde myna ózi siyaqty sanauly baylarda ghana bar. Áuede qalyqtap jýrgen týieqústyng jýmyrtqasy siyaqty. Sopaqsha, sýiir. Minip al da úsha ber. Jaryq ta, qaranghy da, dauyl da, jauyn da – bәri bir, oghan  eshtene kedergi emes. Adamzattyng býkil danalyghyn boyyna syighyzghan ghalamat aqyldy mashina. Qúlaymyn ne adasamyn-au dep qoryqpaysyn. Biyiktikti de,  jyldamdyqty da ózi retteydi. Aldyndaghy sәl kedergiden bio-magnittik óris arqyly baghytyn kilt ózgertip ainalyp ótedi. Barar jerinning koordinatyn kompiuterding miyna engiz de kofendi iship kósilip otyra ber. Energiyasy sheksiz. Óitkeni jelding ekpini, kýnning qyzuynan bastap, eng ayaghy әjethanadaghy nәjisten úshqan gazgha deyin ol ýshin sarqylmas quat kózi.

Bayaghynyng adamdarynyng oi-sanasy qanday shekteuli bolghan desenshi. Osydan jýz jylday búryn býkil energiyalyq quatty múnay dep atalatyn organikalyq zattan óndiripti. San yqylym zamandar boyy jer qoynauynda jatqan ósimdikter men jan-januarlardyng shirindisi. Sol ýshin soghysyp-qyrqysqan. Kýshi myghym bir el ekinshi eldi jaulap, múnayly aimaqtaryn basyp alyp otyrghan. Qysqasy, múnay әlemdik ekonomikanyng birden bir qozghaushy kýshi edi. Halyqaralyq valutalardyng qúny birjadaghy múnay narqymen ólshendi. Býkil zavod-fabrika, qaptaghan transport múnay ónimimen júmys istedi. Qara túman týtinnen dýnie túnshyqty. Atmosferadaghy azon qabaty júqaryp, ydyrap-tesilip, shaqyrayghan kýn sәulesi jan shydatpaytyn. Antraktidanyng múzy erip, múhittar kóterilip, endi bolmasa topansu qaptaugha dәs qalghan. Qúday ondap, sol mezette múnay sarqylyp, apattyng joly kesilipti. Áytse de ajaldan aman qaldyq dep tәubagha kelgen adam balasy joq, «Qúdaysyz qalghannan múnaysyz qalghan qiyn eken, endigi kýnimiz ne bolady» dep daghdarysty. Kóshpendiler siyaqty, qaytadan at-arbagha kóshe me? Ýilerine ot jaghyp otyra ma byqsytyp? Atom energiyasy qalay bolghanmen tyghyryqtan shygharar jol emes. Bәribir jappay paydalanu qauipti әri urannyng tabighattaghy qory shekteuli. Qashan da tarihty algha jyljytatyn tapshylyq pen qajettilik qoy. Talmay izdengen kóp marqasqanyng biri kýnderding kýninde úly júmbaqtyng sheshuin tapqan, shekteusiz energiya alu ýshin protondy orbitasynan qozghap, jyldamdyghyn sәl arttyrsang jetip jatyr eken. Sol kýnnen bastap adamzat progresting jana satysyna qadam basty. Endi mine tyrnaqtay ghana qospa plastina jer sharyn jýz ret ainalyp shygham deseng de artyghymen jetip jatyr. Jyldamdatylghan proton jylu, jel, dybys, gaz... kez kelgen syrtqy kýshting әserinen reaksiyagha týsip sheksiz energiya bólip shygharady.

Az uaqyt ishinde jer sharynyng bir bóliginen ekinshi bóligine kóktey ótip, klimat tóten ózgergendiki me, ser Robert delsal maujyrap otyr. «Klassiktin» eki shyny - ayaghyn ishse de sergy alar emes. Jaghyn jyrta esinep, kógiljim illuminatorgha selsoq kóz salghan. Úshy-qiyrsyz aqshaghyl kenistik  aqtaryla tónkerilip aq tenizdey tolqyp jatyr. «Yapyr-au, netken óli dala, qybyr etken tirshilik joq!» Kókiregindegi kýrsinisi kók shybynday úshyp shygham degenshe paneldegi qyzyldy-jasyl shamdar jypylyq qaghyp, Borodinning «Qypshaq biyi» shalqyp qoya berdi. Onysy – mejeli jerge jettik, úiyqtap jatsanyz, oyanynyz, myrza, degen belgi. «Mynau biteu dala ghoy. Qalasy qay jerde?» dep abdyrap ainalasyna qaraghyshtaghanmen kózine astana atauly ýirenshikti úly shaharlardyng súlbasy iline qoymaghan. Flayer qalyqtap kep dirilsiz    jaylap jerge qondy. Kók shardyng býiiri oiylyp, esik ashylghanda, úitqyghan jel bir uys ystyq qúmdy ýiirip betine bir-aq úrdy. «Mynau qaytedi-ey!» Lapyldaghan ystyq auagha qaqalyp, tisining arasynda shyqyrlaghan qiyrshyqty týkirip tastaugha ser atyna layyqty syrbazdyghy jibermey, eriksiz qoloramalymen auzyn sýrtken bop amal qylghan. Jerge tóselgen úzyn, qyzyl jol kilemning ýstine tabany tiyer tiymesten esikting eki bosaghasyna qazdiyp túra qalghan engezerdey eki jigitting biri tóbesine kýn týsirmey qolshatyr tosa qoyghan. Tisi aqsiya kýlimdep qarsy aldynan shyghyp, sәlemdesip jol bastaghan biyik lauazymdy resmy ókil men qos qaptalda sap týzep qúrmetti qarauylda túrghan sarbazdardyng týr-túlghasy myna ózi siyaqty býtindey saksondyq: jaqtary qushiya sozylghan, aq kirpik, shiykil sary, ensegey boyly, arsighan  kesek bitim. Aziyalyq bir nyshan joq. «Sonda búl elding halqy sakson tektes bolghany ma?» Úzyn-shúbaq bylqyldaq qyzyl kilemdi qyzyl suday keship kelip,  jelge satyrlay jelbiregen AQSh-tyng ala tuy men Orshýtstannyng kók bayraghynyng týbine toqtady. Eki elding gimni oinalyp bolghan song anadaydaghy esik pen tórdey kerilgen aq limuzinge otyrghan. Bioenergiyamen jýretin mashina sylang qaghyp dybyssyz syrghy jóneldi.

Sәlden keyin aqsha qúmmen astasa aspangha tik órlegen bozghylt taudyng etegine manday tirep, aiqara ashylghan órnekti darbazadan attaghandary sol, ainala mýldem basqasha boyaumen kóz arbap qúlpyryp sala berdi. Kýmbez astyndaghy qala! Qas qaghymda Edemning jannat baghyna top ete týskendey esi shyghyp antarylyp qaldy bir sәt. Qalghyp ketken joqpyn ba osy dep basyn shayqap-shayqap qoydy. Týsim deyin dese, oi-sanasy aiqyn, bәrin ap-anyq kórip túr, ónim deyin dese, kónili sener emes. Qay jaghyna qarasang da qalyng nu, shayyry anqyghan samyrsyn men qyzyl arsha. Synsyghan myng san jasyl jelek samal jelpip, júpar aua sarayyndy ashady. Gavayidaghy әsem qalalardyng birin Kindik Aziyagha kóshirip әkelip qoya salghanday. Qos jiyegin palima kómkergen keng de týzu kósheler. Baqqa malynghan san poshymdy kottedjderdi órli-qyrly dónder jotasyna qonjityp-ap kózden alyp qashyp barady. Qala jataghan. Tek arakidik kýnge shaghylysyp on-on bes qabattyq әinek ofister sorayady әr tústan. Týs mezgili bolghan song ba, kóshede arly-berli jýrgen biomobilider neken-sayaq, jýrginshilerding deni velosiyped mingender. Qyrattyng iyininen mólt etip kórinip, qighash qalyp bara jatqan kól jaghasy jypyrlaghan halyq. Qayyq esip, sugha shomylyp mәz-mәiram bolghan júrttyng dauysy tymyq auada emis-emis janghyryp estiledi. Orshýtstannyng songhy astanasy shynynda da kisi tanghalarlyq eken. Qazirgi órkenniyetting maqtanyshy bolyp otyrghan Núrabat shaharynyng atyna syrttay qanyq bolghanmen, Jaratqan nәsip etip kórip túrghany osy. Ghajap! Joq, ghajap degen jay beridegi sóz, syr-sipatyn beyneler sózdi adamzat әzirge oilap tappaghanday, әiteuir kónilindegi әserge layyqty balama qapelimde til úshyna ýiirile qoymady. Qasyndaghylardyng aituynsha, tóbesi kýmbezdenip, 1500 metr biyiktikte biologiyalyq qabatpen qorshalghan. Eni 12, úzyndyghy 18 shaqyrymgha sozylyp jatyr. Jyldyng qay mezgilinde barsang da aq qúmyn tilersekten keship, asau tolqynyn tóske alyp, airyqsha jaratylysyna kóz meyiring qanatyn Gavayidy jana beker eske almapty. Bәrin kórsin, tamsana týssin degendey bayau syrghyghan mashinanyng әineginen qay jaghyna qarasa da – qoyyny sabat sayabaq. Jer betining eng әsem, eng asyl aghashy men ósimdigi osynda tamyr jayghan ba dersin. Janay ótip bara jatyp zәulim sekvoyanyng tóbesine qarasan, basyndaghy qalpaghyng jerge túskendey. Ár tústa irge qospay shoqtanyp jeke-jeke ósken kserafiyt, akasiya, sukkulekt, zәitýn toghaylary. Afrikada túqymy qúryp bituge taqaghan baobabty kórgende tipten tanyrqady. Bir ózi kishigirim  bir tóbeshikti qanatynyng astynda basyp jatyr. Dinining shenberi ýndisterding vigvamynyn  ornynday. Kýni keshege deyin Amazonka boyyndaghy jabayylar osy alyp aghashtyng dinin oiyp baspana ghyp túrghan joq pa. Aqyry týbine jetip tyndy. Qos qaptalda dóngelenip qalyp bara jatqan oidym-oydym alqaptarda qyzyl arsha men endemikke, qyzyldy-jasyldy gýlder men nili tógilgen shalghyn jarysa ósip jayqalyp túr. Savanna da, jungly de osynda. Banandy bir tistep bir-birine laqtyryp, ersili-qarsyly oinap jýrgen, endi biri kokostyng sýtin iship, qauashaghyn tóbesine tónkerip beti aghal-jaghal bop jol ortasynda otyrghan orangutangtardy klaksondy bajyldatyp әzer ýrkitesin.

Múnda jer betining basqa tarabyndaghyday  qys,  kýz degen úghym joq. Jyl – on eki ay bir-aq mausym – shybynsyz, qonyrjay jaz. Qashan kórseng de ónin bermey jayqalyp túrghan mәngilik jasyl jelek. Barokko  stiylindegi ýlkendi-kishili ghimarattar da jer bederine ýilesip, tabighattyng bir bólshegindey әsem jymdasyp ketken. Tek kóshe-kóshening qiylysynda, ýilerding qabyrghasynda jypyrlay ilingen kósemning portretteri ghana osynau әdemilikting synyn búzyp túrghanday. Kózindi qalay alyp qashsang da tanauy tәmpiygen monghol bet erkek jymyng qaghyp qarsy aldynda túra qalady. Evrosentristik talghamda tәrbiyelengen múnyng aziyalyq keyip-kespirge múryn shúiire qaraytyn әdeti. Onyng ornynda tisi marjanday aqsiyp Golivudtyng akteri ne úzyn siraghy juan sanyna deyin jalanash top – modeli saghan qiyla qarap qylymsyp túrsa, kózge qanday sýikimdi kóriner edi. Búlar qyz siyaqty qylmityp kósemderining suretin ilip qoyady eken. Amerikada basqa týgili Vashingtonnyng da suretin ilmeydi. Aziyalyq sana degen osy-au, sirә. Bayaghyda, kýn sipatty sәruardyng túsynda, orshýtterding týri osynday bolghan ba eken? Ýsh ghasyrdyng ishinde qalay ózgergen, ә? Osy oy emeksitip, kónilin әuestik biylegen. Baghanadan beri auzy jabylmay, iltifat kórsetken rәsimmen elpildep qalanyng ótken-ketkenimen tanystyryp kele jatqan sabanshash, shiykilsary jigitke enserilip, taghy da aldarynan qalyqtap shygha kelgen kezekti bilibordqa iyek qaqty:

– Myna kisining sureti ikonadan da kóp-au deymin?

– Búl – bizding memleketimizdi qúrghan adam!

– Qaraymyn da tang qalam. Patshalarynyzdyng týri bir bólek te, sizderding týrleriniz bir bólek. Uaqyt qalay ózgertedi, ә?

– IYә, uaqyt bәrin ózgertedi ghoy!

– Sonda osy otyrghan bәriniz de orshýtsizder me?

Diplomatiyalyq mektepting mayyn ishken syrbaz jigit úrtyndaghy ýiirilgen әdemi jymiysyn óshirimegenmen kózi tikenektenip jalt qarady:

– Biz – orshýt emespiz, orshýtstandyqtarmyz! – Sodan song júdyryghyna jótkirinip tastady da, – Orshýtterdi qazir kóresiz, kórimdiginizdi dayynday berseniz de bolady, – dedi kózining qiyghynan quaqy kýlkining qúiryghy jylt etip. 

Kózayym sәt kóp kýttirgen joq. Ýsh qabatty, shaghyn meymanhananyng aldyna kelip toqtaghan. Jýkshi ne kezekshi me, jaryla ashylghan әinek esikting auzyn tóbesimen ónmendey sýzip bir jalbyr shash jigit shygha keldi. Jýrgen sayyn shayqalaqtap, ayaghyn bir jaghyna shoynandap basady. Tayap kep jýzin tiktep  sәlemdeskende ser Robert selk ete týsti. Tanyrqaghany ma, әlde qorqyp ketkeni me – itjyghys arpalysqan astan-kesten sezimine en tagha alar emes qapelimde. Áuelgide úlúgh meyramdaghy bolatyn karnavalgha dayyndalyp, bet-auzyn boyap alghan ba dep oilaghan. Tipten olay emes. Bir kózi kók, bir kózi qara, biri qiyq, biri dóp-dóngelek. Shashynyng qaq shekeden airylghan jartysy sary, jartysy qara. Múryny da, býkil bet terisi de solay. Jarty-jartylay sary men qara. Qas-qabaq, shyqshyt, iyek degeniniz dýniyening eki qiyrynan әkep zorlap qiilastyryp qoyghanday. Bir jaq qol-ayaghy úzyn, ekinshi jaghyniki qysqa. Bir terining astynda eki jarty dene iytis-tartys ómir sýrip jatqanday. Ýsh úiyqtasang týsine enbes, myng oilasang qiyalyng shalmas qúbyjyq, tosyn túrpat. «O, Iisus!» dedi ishinen Qúdayyna jalbarynyp, Qúdayyn eske alghan boyda tósindegi sabalaq jýnge kómilgen altyn bauly kresi óz-ózinen terbele bastaghanday bolghan. Joq, keudesine syimay dýrsildey jónelgen jýregining dýmpui eken. Jay adam jalghyz-aq qolymen ilip jýre beretin qara chemodandy qapsyra qúshaqtap, qos jaghyna kezek tensele  myqshyndap bara jatqan kemtar mýskindi kózining qiyghymen úzatyp sap túrghan qosshy jigit júqana betine  júqaltym kýlki jaghyp, «orshýtiniz osy» degendey búghan qarap biliner-bilinbes ezu tartty.

Meymanhananyng jayly tósegi jambasyna tastay batyp týn boyy aunaqshyp úiyqtay alghan joq. Kirpigi sәl aiqasa  berse, әlgi qúbyjyq suret elestep selk ete týsedi. Baghanaghy saban shash sary jigit meyman dep qyzmet kórsetuden góri kisilik iltifaty joghary, adamgha ýiirsek, júghymdy jan bolsa kerek. Aeroport basynda kýtip alghannan bәiek bop qoldy-ayaqqa túrghyzghan joq. Qasynan bir eli shyqpay, birinshi qabattaghy restorannan keshki asty birge iship, inir ýiirle ýiine bir-aq qaytqan. Ózi әngimeshil eken. Tyndap otyrsan, bilmeytini bit ishinde me dersin.

 2

Erte, erte, ertede, esek qúlaghy keltede, ózi batyr, ózi anghal Bozaq degen júrt bolypty-dýr. Jeri ken, kónili odan da darqan, etek-jenin qymtamaytyn, dalasynday daliyp jatqan el desedi. Qyzdarynyng beti qyzyl, shashy úzyn eken. Erkekteri shetterinen apaytós, jýristeri balpan, bir otyrghanda bir taydyng etin jep, bir jatsa, bir apta úiyqtaydy-dýr. Al jaumen shayqasa qalsa, otyz kýn attan týspey úrys salatyn  erdin  soyy bolypty. Salqar saqara, sengir tau, móldir kól, tasqyndy ózenderine tórt tarabyndaghy antalghan kórshileri qysyq, qisyq, kók kózderining súghyn qadaumen ótedi. Qyzyqqanmen qylar qayrandary joq. Qidalassa jelkesi qiylaryn biledi. Jaugha shapsa – batyr, jay kýnde sauyqshyl, seri, it jýgirtip, qús salatyn sayatshy, baylyqqa qyzyqpaydy, jyltyraqqa elikpeydi, «malym – janymnyn, janym – arymnyng sadaghasy» deytin osynau takabbar, bekzat júrttyng tizesin býgiltip, kekjiygen basyn iyiltu ýshin ne istemek lәzim? Aqyry, otyz baqsy, seksen siqyrshy qyryq kýn zikir salyp, dua oqyp kóktegi perining qyzy – Pәry Ruziymen sóz baylasady.

– Bozaqty joldan taydyru ýshin qylmaghan haylamyz qalmady- dýr, – dep Bas siqyrshy shaghynyp zaryn tógedi. – Bú ne degen paryqsyz júrt ekenin úqpadyq, jýdә. Kedeyine baylyq berdik, bayyna baq berdik, baghlanyna taq berdik – birin de almady: kedey kekjiyip qayqayghan tósin qaqty – mening baylyghym keudemdegi namysym degeni; bay qaspaq tanau balasyn betinen sýiip, tóbesine kóterdi – mening baghym – úrpaghym degeni; baghlan ainalasyndaghy eldi kórsetti – mening altyn taghym – qarayghan júrtymnyng rahmet-alghysy degeni. Eshtenege qyzyqpaytyn búl júrtty ózgertuge jer betindegi eshqanday siqyrdyng kýshi jeter emes-dýr!

 – So da sóz bop pa? – Perining qyzy saqaldary sapsiyp, alja-aljasy shyqqan baqsylar men kәri siqyrshylargha «әi, ónsheng aratamaqtar-ay» degendey tyjyryna bir qarap aldy. – Onyng babyn tabu op-onay!

 – Qalay? – dedi Bas siqyrshy mandayyndaghy jalghyz kózi jypylyqtap.

 – Olardyng kókireginde shýkirshilik degen iman otyr. Sony  quyp shyqsang boldy – altyn kilt qolyna týsti dey ber!

Kýnnen tughan Qodarghúl bes jasqa kelgende kýnde tanerteng kýnning kózinen altyn shýikedey domalanyp kip-kishkentay sary qyz jerge týsedi. Ýrpiygen shashy da sary, ózi de sap-sary. Kýlimdey qarap, kip-kishkentay qoldarymen Qodarghúldyng qolynan ústaydy. Aydalada jalghyz ózi qozy baghyp qúlazyghan bala dos tabylghanyna quanyp ketedi. Kók shalghynnyng ýstinde asyr salyp kóbelek quady. Dóngelek, júqaltym tastardy aidyngha janay laqtyryp «mayjalatpaq» oinaydy. Búzaugha minedi... Kýni boyy ekeuden-ekeu oinaugha bir jalyqpaydy. Ábden qas qarayghanda ghana sary qyz kishkentay sausaqtaryn elbirete qosh aityp, kýnning songhy sәulesimen birge kókjiyekke sinip joq bolady. Qodarghúl anyrghan kýii qúlaghy qalqayyp qyr basynda úzaq túrady. Tastap ketip qalghanyna ókpelegeni me, әlde «әtten, quyp jetip alatynday qanatym bolsa ghoy!» dep ókingeni me, әiteuir kónili alabúrtyp, eriksiz kýrsinetin. Tang atysymen kýn kózinen tógilgen altyn jipti boylay jýgirip sary qyz taghy da jerge týsetin. Óstip tughan ay turaghan ettey tausylyp, jyl artynan jyldar jyljyp ótip jatty. Qodarghúlmen birge sary qyz da eseye berdi. Endi sary qyzben týnde ghana úshyrasatyn boldy. Búrynghyday emes, shashy, qas-kirpigi qara, ýlbiregen jýzi boz biyening sýtindey appaq. Ymyrt jamyray qolang shashy qara týndey jayylyp, eki kózi júldyzday jarqyrap janyna keledi. Solqyldaghan ystyq tәnin taqap, alqynghan demi alqymyn sharpyp-sharpyp ótkende, tórt týlikting arasynda ósip, búqa-tekening kýiek nauqanyndaghy qyzyqtaryn kóre-kóre kózi erte ashylghan bozbala esinen tandy. Ekeui kók shalghyngha kómile qúlaghan. Kishigirim tóbeshikti solqyldatyp, arsy-kýrsi ekeui qosyla ynyrsyghanda qastarynda jayylyp jýrgen ýiirli jylqy qasqyr shapqanday dýrkirey ýrikken. Aspanda ay qorghalap, úyattan órtengen aq didaryn toqymday qara búlttyng etegine basty.

Pәry Ruzidyng ai-kýni jetkende, myrzanyng túmsa toqaly da tansәriden beri oneki qanat aqordanyng bosaghasyna kerilgen arqangha asylyp, «Biy-Bәtima pirim-ay!» dep qinala synsyp tolghatyp  jatyr edi. «Týs, týs!» dep kelisappen jerdi týigishtep әbden silesi qatqan kәri kempir bir sәt  ýnsiz qalghan. Kindik túsy solyq etip, ilkide boyy jenildep sala bergen kelinshek talyqsyp ketti. Osy mezetti andyp túrghanday perining qyzy keregening kózinen sybdyrsyz kirdi de óz balasyn kelinshekting etegining astyna tastap, sharanany ilip alyp ghayyp boldy.

Gýjildey shar etken jabayy dauystan kelisapqa mandayyn sýiep qalghyp ketken qúshynash kempir selk etip kózin ashyp alghan. «Ýibu, bala týsip qoyghan eken ghoy!» dep apalaqtap baryp, kelinshekting etegining astyna enteley ýnilgen. Ayaq-qoly tyrbandaghan qyzylshaqagha úmsyna berip, kirpik qaqpay ózine tesireye qadalghan shegir kózdi kórip shalqasynan týse jazdady. Kózine shaptalyp qalghanday qúbyjyq suret janarynan ósher emes. Shashy appaq, jylaghanda ezui yrsiyp otyz tisi aqsiyp kórinedi. Ghúmyrynda talay súmdyqty kórip, anau-mynaugha onayshylyqpen selt ete qoymaytyn qúshynashtyng siri jýregi atqaqtap auzyna tyghyldy. Etegine sýrine - qabyna jerge eki-ýsh aunap túryp, syrtqa ata jónelgen. Habar kýtip, esik aldynda arly-berli qaryshtay adymdap tyqyrshyp jýrgen myrza sýiinshi súraghaly shyqty degen dәmemen kempirge emine qarsy úmtylghan:

- Úl ma?! – dedi eki kózi jaynay demigip.

- Myrza... Súmdyq!.. M-m-masqara! – Kekeshtengen kempirding sózining ayaghyn kýtpey myrza asyghys basyp ýige kirip ketken. Shyghuy odan da jyldam boldy:

- Joghalt kózin. El kórse, sýiekke tanba!

- Myrza, meni onday iske qinamanyz. Qúdaydyng aldynda kýnәhar bola almaymyn.

 Myrza ayaq-qoly selkildep abdyrap túryp qalghan. Jelkesine nayza kezegendey zordyng kýshimen kibirtiktep kempir qaytadan esikke bettedi.

Etegin jyly sumen shayyp, ayaq-qolyn bauyryna alghan song kelinshek sharyldaghan sharanagha qolyn sozdy:

- Qúlynymnyng silesi qatty ghoy, әkelinizshi, emizeyin.

Ne isterin bilmey sasqalaqtaghan kempir  bir orynda typyrlap:

- Hanym... hanym! – dey berdi. – Emizbey-aq qoyynyzshy.

- Joq, әkeliniz!

Qúshynash eriksiz әmirge kóndi. Alpys eki tamyry iyigen ana eshteneni kórer emes.

- Jaryghym! Janym! – Emirenip aq mamasyn sharananyng auzyna tosty. «Ishten shyqqan shúbar jylan-ay!» dedi aqsighan jalghyz qasqa tisimen astynghy erinin tistelegen kempir qaraugha dәti shydamay syrt ainala berip.

Júlqylap, qanymen qosa solqyldatyp sorghan qorqaudyng tisinen jas ananyng emshegi qaghynyp, eki aptadan song kóz júmdy.

Uayymgha qayghy jamalyp, myrza qatty kýizeldi. «Búl bir qútsyz meken boldy!» dep, tik kóterilip basqa qonysqa tónkerilgen. Balany besigimen eski júrtqa tastap ketedi. Mejeli jerge jetip, týieni shógerse, qúdanyng qúdireti, jylaghan balany terbetip besik aldarynda túrady. El shoshynyp, ne isterin bilmey daghdarady. Biri sadaqpen atyp tastayyq dese, ekinshi bireuler ózenge laqtyrayyq, su aghyzyp әkestin pәleketti deydi. Biraq olay etuge eshqaysynyng dәti barmaydy. Ýiler tigilip bolghan son, boz qasqa shalyp, Tәnirge «tasattyq» beredi. Sol kezde auylgha aq saqaly beline týsken jalang ayaq-jalang bas diuana keledi asatayaghyn syldyrlatyp. «Balany maghan berinder» deydi. Besigimen kóterip, tau arasyndaghy qúrym kýrkesine alyp keledi. Diuana jana kýshiktegen qanghybas, qabaghan qara qanshyqtyng kýshikterin jerge kómip, balany itting bauryna salady. Kýshikteri kómilgen jerdi tyrnalap, iyiskelep, otyra qalyp úlyp kózi mólt-mólt jasauraghan qanshyq emshegi әbden syzdaghan song eriksiz kóngen. Bala solpyldata soryp, qaryny búltiyp boy-boyy shygha terlep úiyqtap ketedi. Keyde onyng qomaghaylyghyna shyday almay, qynsylap ornynan túryp ketse, auzymen emshekke jarmasyp, eki qoly tiygen jerine tas jabysyp, bútynyng arasynda salaqtap ketip bara jatqany. Bala kýshik siyaqty tez shirap, erte jetildi. Sýtpen engen qasiyet sýiegine sindi. Qajyrly, qaysar, suyqqa da, ystyqqa da tózimdi. Ashkóz, qorqau, aldyna as kelse, qasyndaghy adamnan qyzghanyp, kózi qantalap ketedi. Eseye kele ainalasyna úry ittey tiydi. Kýndiz elding óristegi toqty-torymyn úrlady, týnde shiyding artynda túrghan qazannyng betindegi qaymaghyn sypyryp jep, sabadaghy qymyzyn arqalap әketti. Yghyr bolghan júrt myrzagha shaghyndy. «Mynau bir tiri kýiik boldy-au»» dep qaharyna mingen myrza diuananyng kýrkesine kelip zikir saldy:

–  Atadan azyp tughan myna qúbyjyqty bayaghyda óltirip tastayyq dep jatqanda arashagha týsip alyp qalghan sen edin. Elde joq súmdyqty shygharyp, aghayyndy býliktirip bitti. Kәne,  ústap ber, at qúiryghyna baylap óltiremin!

–  Saugha, taqsyr! – dedi diuana asatayaghyn sermep. – Isa kókten týserde, Mәvdy jerden shygharda dýniyede ne qily hikmetter bolar-dýr. Búl da sonday nyshannyng biri shyghar. Bóri syighan keng dalagha bir úry siyar, jýre bersin!

Myrza sózge tosylyp, atbasyn keri búrghan.

Diuana balagha IYtemgen dep at qoydy. El de solay dep atady. IYtemgen qaruly, qaysarlyghymen qosa súghanaq, timiski, kýresinnen synyq teben kórse kózi qylilanyp ketetin dýniyeqonyz bop ósti. Úrlyqtan jinaghan malynyng túsaghy egizden, tushasy toghyzdan tóldep, az jyldyng ishinde bayyp shygha keldi. Qalynyn tólep bir baydyng qyzyn aldy. Mynghyraghan maly óriske syimady. Biraq tórt qanat qarasha ýiding tórinde silkip salar syrmaghy bolmady. Aram ólgen maldyng kón tulaghynyng ýstinde qatyny ekeui domalay ketetin. Qylqúiryqtyng ýiirin shúrqyratyp myndap aidasa da tabany jer sýzip qotyr taygha jaydaq minip jýrdi.

Qylyghy ersi, qúlyghy bóten. Baqsynyng molasynday jalghyz shoshayyp el shetinde bólek otyratyn. Dumanshyl, darqan, aghayynmen enshisi bólinip kórmegen jomart Bozaqtar «mynau qaydan shyqqan pәle!» dep shoshynyp qaraytyn. Qysta qar súrasang bermeytin qaltyraghan qarau. Auyl-aymaqta tiri janmen aralsyp óz ýiinen shyny shetin tistetip kórgen emes. Ózgeni jarylqamaq týgili ózining auzy jaryp as ishpedi. Qatyny qazannyng qaspaghyn  qyryp jedi, jalghyz úlyna qúrttyng qoqymy men bir uys bidaydy eshkining tulaghyna shashyp  beretin. Boran-shashynda qaljyrap qara tútyp kelgen qúdayy qonaqqa esigin ashpady, qayyr súraghan tilenshini it salyp quatyn. Jan balasynda joq osynau rahymsyz qaraulyghyna jaghasyn ústaghan júrt birte-birte onyng IYtemgen atyn úmytyp, «shyq bermes Shyghaybay» atap ketti. Shyghaybaydyng ómirinde qolynan dәm tatqan jalghyz adam – Aldarkóse. El kezip jýrgen Aldar Shyghaydyng sarandyghyn estiydi de «búl syghyrdyng әuselesin kóreyin» dep, bir kýni qarasha ýiding týndiginen týtin búrq ete qalghanda, sәlemin soza aityp kirip keledi. Shyghaybay aram ólgen toqtyny bútarlap jatyr eken, qonaqtyng sәlemin de almaydy, tórlet dep te aitpaydy. Aldar aiyl jisyn ba, mysqylday kýledi:

- Pay-pay, Shyghaybay degen myrza dep estushi edim, dәl mal soyyp jatqanda kelippin, auzymnyng salymyn qarashy! – dep belindegi kisesin sheship, irgege tastaydy. Qonaqtan onay qútylmasyn bilip, amaly qúryghan Shyghaybay et salyp:

- Pis, qazanym, bes ai! – dep qazandy otqa qoyady: Aldar:

- Otyr, kótim, on ai! – dep otyra ketedi. Sóitip kýndiz túrmay, týnde úiyqtamay tapjylmastan bes ay otyrady. Bes ay degende óleksening kókjasyq shandyry pisedi-au әiteuir. Aldyna kelgen sinir-shemirshekke deyin sypyra soghyp әbden toyghan song Aldarkóse:

- Dúshpannan týk tartsang da payda! – dep etegin silkip, ornynan túrypty.

Shyghaybay jalghyzynyng mandayynan iyiskep emirenbeytin, jar tóseginde jalyndap lәzzәt tappaytyn, esesine tyshqaq tushagha teke artylyp jatsa, «e, mynau endi ekeu bolatyn boldy ghoy, әlde egiz tabar ma eken!» dep jany sýisinetin. Jinaghan altynyn ógiz terisinen tigilgen shónekke salyp, iyen taudyng quysyndaghy jeti qaqpaghy bar ýngirge tyghyp qoyatyn. Kýn sayyn el jatqanda, jan adamgha kórinbey búqpantaylap baryp, ýngirding týbindegi altynyn bauyryna basyp, saghattar boyy esi kete eljirep otyrghan kýii tang ata bir-aq qaytatyn.

Ishpey-jemey jinaghan altyny at basynday boldy. Biraq ol da az kórindi. Baydyng jana jolyn oilap, Mysyrdan keruen tartqan saudagerlerge ilesedi. Saharagha jetkende qyryq kýn kóz ashtyrmay qara dauyl soghyp, mal-jannyng qyrylghany qyrylap, tiri qalghany bir-birinen adasady. Shyghaybay jarty denesin qúm basyp, shybyn jany әne-mine keudesinen úshayyn dep jatqanda, ghayyptyng kýshimen qúmyra ústaghan bir әulie úshyrasa ketedi. Hal ýstindegi mýskin:

- Suynnan bir jútym bershi! – dep jalbarynady.

- Jaraydy, – deydi әuliye. – Aqysyna ne beresin?

- Qúdaydan súrap alghan jalghyz úlymdy bereyin, qolyna su qúyatyn qúlyng bolsyn!

- Maghan qúldyng keregi joq. Ózim de qúlmyn, Qúdaydyng qúlymyn.

Qasyqtay su júmyryna júq bolmaghan song taghy bir jútym súraydy. Áulie tilegin oryndap:

- Aqysyna ne beresin? – deydi.

- Qalynmalyna qyryq nardyng jýgin berip alghan Ay men Kýndey әielim bar, sony al – bosaghadaghy kýning bolsyn!

- Maghan kýnning keregi joq. Ay men Kýnge aiyrbastamaytyn ózimning jarym bar.

 Eki úrttam su da ajalgha arasha bolmasyn bilip jany yshqynghan beyshara taghy bir jútym súrap zar iyledi. Áulie ol tilegin de oryndap, óteuine ne beretinin súraydy.

- Ómir boyy tirnektep jinaghan at basynday altynym bar edi, sony al!

Áulie basyn shayqap myrs etedi:

- Qatyn-balannan jyltyraghan tas qymbat bolghany ma?

- Oi, qariya, qyzyq ekensiz, – deydi es jiya bastaghan mýskin. – Saqalynyz belinizge týskenshe sony da týsinbeysiz be? Altyn bolsa, bәri de meniki emes pe: Taqty da Baqty da satyp alam. «Qatyn – jolda, bala – belde» demey me atam Bozaq. Qalynyn berip alghan súludan úlyn da, qyzyn da sýimeymin be! Biraq endi bәri bitti. Ne bolsa da shydap, ólsem – altyndy qúshaqtap óluim kerek edi. Songhy tamshyny beker ishtim!

Sonda әuliye:

- Joq, dúrys istedin. Songhy jútqanyng u bolatyn! – dep jalt búrylyp jýre beredi.

Shyghaybaydyng jalghyz úlynyng el qoyghan aty Qarynbay bolatyn. Myndy aidaghan baydyng balasy bolsa da auzy asqa jarymay tulaqqa shashylghan bidaydy jýnning arasynan terip jeumen kýni ótken sorlynyng qúlqynnan basqa qayghysy joq edi. Kýndiz-týni tek tamaqty oilay-oylay kózi qarnyna týsip ketedi. Dýniyege qarynymen ghana qaraydy: qaryny toyghan kýni ainala jaynaghan újymaq, qaryny ashsa – tas qaranghy týnek.

Qarynbay erjetip, balaly-shaghaly bolghanda, bayaghy әulie «bú beyshara joqshylyqtan ómiri óksip qor bolyp jýrgen shyghar» dep mýsirkep, týsinde oghan ayan beredi. Ákesining altyny qayda ekenin aitady. «Biraq jaqsy niyetpen bar!» deydi. Qarynbay ýngirdi izdep tabady. Alty tas qaqpadan ótip, jetinshisin ashyp qalghanda, altyngha oratylyp jatqan jendi biliktey sary jylan basyn qaqshang etkizip kóterip alyp, aiyr tili sumanday ysyldaydy:

- Neghylghan pendesin?

- Men Shyghaybaydyng úly Qarynbaymyn.

- Ne izdedin?

- Ákemning altynyn alugha keldim.

- Sen múny boryq kólding týbine aparyp tasta. Suy tazaryp túshylansyn. Balyq kóbeyedi, qús qonaqtaydy. Jer kórkeyip, ainalasyndaghy mal men jangha saya bolady.

- Jo-joq, ne dep túrsyn? – dedi Qarynbay qarynyndaghy kózi alayyp. – Men óz altynymdy óitip sugha tastay almaymyn!

- Búl - úrlyq-qarlyqtan jinalghan haram altyn, eshkimge opa bermeydi. Óstip boryq sugha tastasa, sumen birge tazarady.

- Altynda haramdyq joq.

- Sen de әkeng siyaqty azghyn ekensin! Jylan patshasy altyn aidarly Bapy aidahar maghan әdeyi kýzettirip qoyghan. Niyeti búzyq pendege bermeymin!

- Ákel altynymdy! – dep tepsine úmtylghan Qarynbaydyng moynyna oratyla ketip, jylan aiyr tilin dәl samaydan súghyp alghan. Qarynbay sol jerde eki ayaghy aspangha sereng etip, sespey qatty.

Qarynbay atadan jalghyz bolghanmen, artyndaghy úrpaghy qaulap ósti. Kәlimagha tilderi kelmese de, Payghambardyng jolyn ústap, bas-basyna tórt-besten qatyn aldy. Bәibishe-toqaldardyng qúrsaghy qúnarly bolyp balany balaghynan bitshe domalatsyn. Jyldar dóngelep, ghasyr auysqanda qarynbaylar ruly el bolyp, bara-bara Bozaqtyng irgeli taypasyna ainalghan.

Adamnyng qanday jamandyqqa da kóre-kóre kózi ýirenip, eti óledi ghoy. Áuelgide qarynbaylargha jiyirkene qaraytyn bozaqtar endi: «Osylardiki aqyl-ey, qalay tirshilik etuding jónin biledi-ay!» dep tamsanudy shyghardy. Mandalada man-mang basqan bekzattyqtyng basy iyildi. Bozaqtyng syzat týspegen asyl sýiegin ashkózdikting jegiqúrty kemirdi. Qyr balasynyng qanjyghasyna jabysyp kórmegen úrlyq pen qarlyq suyq qolyn sumandatyp bosaghadan syghalady. It kirmesin dep ergenegin tayaqpen tirey salatyn boz ýilerding esigine itting basynday qúlyp salynatyn boldy. Batyrdyng orynyn barymtashy basty. Mal ashuy – jan ashuy dep, auyl men auyl, aghayyn men aghayyn jaulasty. Soyylgha jyghylyp talay bozdaq solqyldap túrghan shaghynda qyrshynynan qiylyp kóktey súlady. Erlik bahadýrding kókiregindegi altyn taghynan týsip, úry-qarynyng qolyndaghy kir sasyghan shoqpargha talasty. Jaudyng kenirdegin qighan qayqy qylyshpen jilikting únghyl-shúnghylyn mýjip oshaq basynda shókelegen eldi kim basynbasyn. Zengir taulary men keng shalqar dalasy ainaladaghy antalaghan jaudyng ejelden kóz qúrty edi. Shegir kóz ben syghyr kóz kórshiler qos býiirden kók sýngisin qadap jan alqymgha kelgen sәtte Bozaqtyng songhy hany Kete bahadýr aruaq shaqyryp atoylap atqa qonghan. Biraq qany qyzyp, qaruyn saylap, jelkildegen aq tudyng týbinen tabylghandar az boldy. Qarynbaydyng qaptaghan qalyng ýrim-bútaghy jerden bauyryn kóterip, atqa bút artugha jaramady. Kete han azbyz dep  tizgin tartqan joq. At tóbelindey shaghyn jasaqpen jaudyng jer qayysqan qalyng qolyna qarsy shapty. Aspangha shapshyghan asau aighyrdyng sauyryna qanjar úryp atqaqtaghan qanyn úrttay sala ot qúsqan zenbirekke jalang qylyshpen aqyra úmtylatyn. Bet-auyzdary qyp-qyzyl, saqaldarynan qan tamshylap ólgen-tirilgenderine qaramay tebitip tónkerilip kele jatqan úly nópirdi kórgende jau qolyndaghy ot qaruyn tastay bere túra qashar edi. Jardyng quysynan erbiyip basyn kótergen altyn iyq ofiyser alay-dýley úitqyp óte shyqqan qara dauyldyng sonynan qarap túryp: «Bizding qaruymyzdy búlargha bergende ne bolar edi, saqtay gór, Qúdayym!» dep ýsti-ýstine shoqynatyn týsi qashyp . Ne kerek, Kete han kýshi ózinen myng ese basym jaumen keng saharada jortyp jýrip on jyl boyy ash buraday shaynasty. Andyghan jau aqyry baspalap jýrip ailasyn asyrdy. Jansyz salyp, keybir azghyryndygha ergen әsker basyn taytúyaq altyngha satyp alady. Shayqas bolatyn týni jasaqtyng teng jartysy sytylyp, jau jaqqa ótip ketedi. Qapiyada qyspaqta qalghan qayran bahadýr jaraly arystanday jantalasqannan ne qayran, astyndaghy atyna zenbirekting doby tiyip, ózi shala-jansar jatqan jerinde tútqyngha týsedi.

Er qadirin er bilgen ghoy әzelden. Jau patshasy da aruaqty erding soyy bolsa kerek. Kete handy óltirmey qaytsender de tiri alyp kelinder dep búiyrady. Aynalagha at shaptyryp, óli denege jan salatyn ne bir atyshuly balgerlerdi aldyrtady. Eki-ýsh ay emdep-domdaghan song Kete hannyng beti beri qarap ayaghyna qonady. Patsha aq sarayda hangha ong tizesinen oryn berip, kýmis tostaghangha bal sharap qúiyp óz qolymen úsynady.

– Dúshpanyng da er bolsyn degen ghoy. Jau bolsang da sening basyng dostan qadyrly. Sen mening – tútqynym emes, meymanymsyn. Tektini teksiz ghana qorlaydy, sening asyl nәsiline, asyp tughan arystan jýrek aibatyna tәntimin. Eldeseyik, bahadýr! Qan jalasyp anda bolayyq. Mәrtebene layyq qyzmet beremin. Áskerding bas qolbasshysy bolasyn. Tek maghan ghana baghynasyn. Imperiyagha qyzmet etesin!

– Eldesuden qashpaymyn, taqsyr! – Kete han shanshylyp otyrghan kýii patshagha jýzin tiktedi. – Syilaghandy basym jerge jetkenshe syilap ótemin. Biraq men bir Qúdaygha ghana baghynamyn, halqyma ghana qyzmet etemin!..

Patsha biliner-bilinbes miyghynan jymiyp qoydy:

– Namysyn qorghap atqa mingende, sonynnan ermegen elge qalay qyzmet etpekshisin? Sening halqynda bolashaq joq!

– Qanday bolsa da ol – mening halqym. Sonymen birge jasap, birge ólemin!.. Beti beri búrylmaytynyn andaghan patsha ailagha kóshti.

– Jaraydy, biraz kýn jatyp mening syi-qúrmetimdi kór. Sodan song eline qaytarsyn.

Etegin jel ashpaghan qyryq súlu qyzdy tandap alyp, qyryq otau tigedi. Qyryq kýn sauyq-sayran jasap, kýn sayyn bir súludy qoynyna salady. Kete han eshqaysyna juymaydy.

– Jaugha sidigimdi qor qylmaymyn! – deydi. Ashugha bulyqqan patsha dirildep-qalshyldap ketedi.

– Nayzagha kóter! – deydi jendetterine aighaylap. Qyryq jigit qyryq nayza tirep tik kóterip alady. Patsha aiyzy qanyp joghary qaraydy.

– Kekjiyip bolmap edin, týzding jaman taghysy. Ólgen qanday bolady eken, kór endi!

– Auzy týkti sasyq kәpir, ólsem de senen nayza boyy biyik túrmyn! – dep Kete han saqyldap kýle bergende, jendetter: «Oh, atannyng góri, qoqiy!» dep jerge tastap jiberedi. Kózi qantalghan patsha basyn alyndar dep búiyrady. Keteni týregeltip qoyyp bauyzdaydy. Kәlimasyn ýsh qayyryp imanyn ýiirgenshe bas jendent qayqy qylyshymen qylsha moyynnan oray shalyp jiberedi. Kete han qos júdyryghyn tas týiip, tisin shaqyr-shúqyr qayraghan sayyn qany qorqyray atqaqtap, kózi sharasynan shygha tesireygen kýii ornynda tapjylay túra beredi. Qany әbden sarqylyp, songhy tamshysy monshaqtyng kózindey mólt etip moynynan ýzilip týskende ghana gýrs etip qúlaydy jerge. Múnday jansiri qaysarlyqty búryn-sondy kórmegen «qoqilar» zәresi úshyp túra bezedi. Patsha da tan-tamasha. «Yapyray, adam balasy da múnsha myqty bolady eken-au, múnyng jýregi qanday boldy eken?» dep oilaydy. Áuestik biylep, keudesin jarghyzyp qarasa, jýregining basynda teben iynedey qap-qara qyl bar eken deydi. «Senderge myna bahadýrding tyrnaqtay erligi darysa, dýniyeni tónkerip tastar edinder» dep, tyrnaqtaydan bólip sarbazdaryna jýrekti jegizdirtipti. Aytqanynday, patshanyng ghaskeri de, odan órbigen úrpaqtary da shetterinen jaujýrek bop, jarty әlemdi jaulap alypty. Patsha Kete hanmen qosa qolgha týsken tútqynnyng bәrin qyryp salady. Tek hannyng joryq jyrshysy Asanbay jyraudy ghana tiri qaldyrady.

– Maghan baghynbaghannyng kiyetin kebi osy. Kórgen-bilgenindi eline aityp bar! – dep bosatyp qoya beredi.

Bir kózinen jas aghyp, bir kózinen qan tamyp zarlaghan jyrau qanghalaqtap eline qaray jóneydi-dýr. «Shyqqyr kózim, osyny da kórdin-au!» dep óz kózin ózi aghyzyp jiberedi. Aynalasyn sipalaqtap kýn jýredi, týn kezedi. Eniregen dauysy aspan astyn kýnirentip, kól keship, bel asyp el shetine jetkende:

– Basyng kesildi, Bozaq! Bassyz qaldyn, Bozaq! – dep aighaylaydy. «Myna qanghyghan soqyr diuana ne sandyraqtap túr, basymyz ornynda túrghan joq pa!» dep Bozaq tóbesin syipaydy.

– Ol – bas emes, moyynnyng úshy! – dep jyrau odan әrmen jany yshqynyp enireydi.

– Basymyz bolmasa, bórkimizdi qay jerimizge kiyip jýrmiz? Súnqyldaghan soqyr týk kórmeytin bolghan song ottay beredi! – dep Bozaqtyng qarynbaylary qolyn bir siltep, jerge shyrt týkiredi. Asanbaydyng kýndiz-týni jaghy sembeydi. Kýndiz botasy ólgen boz ingenge qosyla bozdap, týnde tóbe basynda úlyghan kók bórimen birge zarlaydy eken. Sóitip boz dalanyng o sheti men bú shetine joqtau aityp tenselip jýredi de qoyady. Kýnderding kýninde iyen týzde úlyghan kókbórimen birge ishtegi zaryn tógip, óksip otyrghanda jany ýzilip ketipti. Jany kók bórige kóshedi. Sodan beri týn ishinde aigha qarap úlyghan qasqyrdyng ýni zarly bop estiletin kórinedi-dýr.

Soqyr ólgenmen, ainaladaghy kózi bar kórshiler de: «Osy qarynbaylarda bas joq» dep kemsitetin bolypty. Oghan talaghy tars airylyp jatqan qarynbaylar joq. «Basymyz joq bolsa da qarynymyz toq, qaydaghy-jaydaghyny oilap uayymdamaymyz. Qayta osynymyz jaqsy!» deydi eken shenbirek atqan qarynyn tyr-tyr qasyp.

Mýldem azghyndap tórtayaqtap ketpey túrghanda búl adasqan paqyrlardy betinen qaytaryp týzu jolgha salayyn degen niyetpen bir kýni Perishte olargha uaghyz aitady:

 – Ei, pende, sender auzymen otyghatyn oisyz-múnsyz maqúlhat emessinder ghoy. Isher as, kiyimnen basqa senderdi eki dýniyede de mәngi ortaymas baqytqa bóleytin Allahtyng ólsheusiz Niyghmeti bar. Tausylmas azyq, tozbas kiyim degen sol.

– Ol ne? Altyn ba? – dep qarynbaylar shu ete týsedi. Perishte basyn shayqaydy:

– Altynnan da qymbat.

– Altynnan artyq bolatynday ol ne? – deydi qarynbaylar tan-tamasha bolyp.

– Iman!

– Ony qaydan tabamyz?

– Nәpsindi tiyp, qanaghatshyl, qayrymdy bol. Sәjdege jyghylyp, myna Kitaptyng hikmatyna shýbәsiz den qoysan, iman ózi-aq kókiregine úyalaydy! – dep Qúrandy qoldaryna ústatady.

Qarynbaylar әu bastan dinge shorqaq edi-dýr. Yntasyz, enjar bolatyn. Tan-azannan úiqysyn qiyp namazgha túrugha, músylmannyng paryz-uәjibin óteuge moyyndary jar bermeydi. Úly babamyz Shyghaybaydan beri tonqandap namaz oqymay-aq Tәnirding ong kózine iligip, әuletimizden yrys ýzilmey, shóp basy aiyr shyghyp, qoyymyz egizden qozylap keledi ghoy. «Qara qoydyng keudesi, men – Qúdaydyng pendesi» dep, ýsh mәrte shyn kónilmen qayyrsang jetedi, namaz degen sol, sonymen-aq qiyamet kýninde jýzing jarqyn bop peyishting tórine top ete týsesing dep ózderin aldarqatyp mәz. Qúrandy oqugha erinip, qúr bastaryna jastanyp jatady. Kýnderding kýninde tisi qyshyp jortuylgha shyqqan kórtyshqan, etke toyyp ap, nebir әdemi týs kórip kiyiz ýiding týndigin demimen jelpildete qorylgha basyp jatqan Qarynbaydyng qasyna eppen jorghalap barady. «Itke temirding ne keregi bardyn» esebimen, «osy Qarekene Qúran ne kerek?» dep úrlap alady da kemirip jep qoyady. Múny kórgen Perishte: «mynalar mal bolmaytyn júrt eken, jýdә!» dep qolyn siltep teris ainalady.

Zamannan zaman ozghanda qaharly Qaghanattyng irgesi shayqala bastasa kerek. Bauyryna basqan ondaghan úlys jýz jyldyq úiqysynan oyanghanday jan- jaqtan atoy salyp: «bólinemiz, jeke el bolamyz!» dep aibat shegedi. Ot ústap qopagha jýgireyin dep túrghandar kóp. Patshanyng ýreyi úshty. Altyn saraygha jaqsy men jaysang jinalyp ap kýn oilandy, týn tolghandy. Ábden bastary qatty. Qaghanattyng qabyrghasy qaqyrayyn dep túr. Ne isteu kerek? Tóbesinen shybyn tayyp jyghylghanday taqyr taz bireu shoqsha saqaly shoshayghan iyegin alaqanyna salyp alyp  ýsh kýn, ýsh týn boyy úiqy kórmey oilanyp, bir uaqytta:

– Taptym! – dep súq sausaghyn shoshaytyp úshyp týregeldi. – Patshany óltiru kerek!

Estip otyrghan el jaghasyn ústaydy:

– Esing dúrys pa?

– Dúrys bolghanda qanday! Úly qaghanatty qútqarudyng odan basqa joly joq.

– Sonda patsha kim bolady?

– Sen bolasyn, men bolamyn, kez-kelgen bolady.

– Biz patsha túqymy emespiz ghoy?

               -Adam balasynyng bәri tughannan ten. Qolyna tizgin tiyse, oshaq basyndaghy            qatyn da patshalyqty basqara alady. Úly Otanymyzdyng mýddesi jolynda bay da, baghlan da qúrban. Altyn taqty iritip-shiritken aqsýiek, bekzattardyng óz obaly ózine. Biylikti qoldaryna al dep kedey-kepshikting qoltyghyna su býriksek boldy, erkin el  bolsam dep elirip jýrgen әr últ ekige jarylyp  óz ishinen býligip janymen qayghy bop ketedi.

Antarylghan el es jiyp til qatam degenshe, taqyrbas erkek jýre sóilegen kýii jyldam basyp syrtqa shygha jónelgen.

Kóshe bitkendi búrghylap lek-lek jónkigen halyq. Alba-júlba kiyingen, aighaylap, ashyna sóilegen kedey-kepshik. Kóbi elirip iship alghandar. Taqyrbas kisi qara bylghary plashynyng etegi delendep ekpindey basqan kýii qala ortasyna kelip toqtaghan bronepoezding ýstine qarghyp shyqty da shiyrshyqtap gazet ústaghan ong qolyn serpe kóterip, jalyndy ýnmen aighay saldy:

– Oyan, әlemning qor bolghan qúldary! Ghasyrlar boyy qanymyzdy soryp kelgen kapital әlemine maydan ashyp, moynymyzdaghy qúldyq qamytyp qiratamyz. Ese-tendikti qandy kýrespen tartyp alamyz. Zauyt-fabrik – júmysshylargha, jer-sharualargha, biylik halyq Kenesine berilsin. Qaghanattyng endigi iyesi – bizbiz! Ezilgen enbekshi tap, shyq songhy shayqasqa! Algha!

Tenselgen qara nópir taqyrbastyng qol siltegen jaghyna qaray kener búzghan tasqynday lap qoyghan. Aq saraydy qiratyp, Altyn taqty tónkerip tastady. Qolyna myltyq-qylysh alyp, jetpegeni aiyr men balta ústap entelep-eleuregen tobyr batystan-shyghysqa, teriskeyden-kýngeyge ondy-soldy shiyrlap, jolyndaghynyng bәrin qoghaday japyrsyn. Adam qany suday aqty. Qandy ózendi etigimen shylp-shylp keship ýsti-basy qangha boyalghan qaharly tobyrdy qyzyl әsker dep atady. Top bastaghan taqyrbas Qyzyl patsha atandy. Qyzyl patsha qúdaysyzdar memleketin ornatty. Shirkeu men meshitti qiratty, sau qalghandaryn malqoragha ainaldyrdy. Hristiandar shoshynyp mandayy men keudesin ondy-soldy shúqylap shoqyndy; músylman «Astaghfirallah» dep jaghasyn ústaghan. «Mynaghan bir zaual bolar!» desken. Eshtene de bolghan joq. Ghibadathananyng qasyna jinalghan qalyng elding aldyna shyghyp Qyzyl patsha aighay saldy:

– Qúday, qúday deysinder, sol qúdaydy kórgen bireuing bar ma, kәne, aityndarshy?!

Qalyng el mýdirip jerge qarady.

– Bәlkim, sen kórgen shygharsyn?– dep aq saqaly beline týsken pirәdargha qarap mysqylday kýldi.

– Ol kózge kórinbeydi! – dedi pirәdar.

– Nege?

– Onyn  tәni de, jany da joq. Ol eshkimnen tuylmaghan, eshkimdi tumaghan.

– Sonda joq nәrse dýniyeni qalay jaratady?

– Ol bar!

– Bar bolsa qayda? Kókte me, jerde me?

– Ol bizding jýregimizde!

– Mening jýregimde joq!

– Mening jýregimde bar!

– Endeshe kóreyik! – dep qasyndaghy qyzyl әskerge iyek qaqqan. Qabaq tanyghysh qyzyl әsker moynyndaghy shoshayghan myltyghyn alyp pirәdardy atty da saldy. Qanjarymen keudesin jaryp jýregin suyryp aldy. Qyzyl patsha qan sorghalap býlk-býlk typyrlaghan jýrekti tilgilep, jan-jaghyna әuelete kórsetip saqylday kýldi:

– Kәne Qúday? Osy ma qúdaylaryn?!!

Júrt shoshynyp, serpile shegingenmen, «shynynda búl qalay ózi?» degen bir kýdik ketip edi ishterinde.

Baytaq imperiyamen jarysyp, «Qúdaydy quu» nauqanyna Bozaq dalasy da dýrlige at qosty. Ásirese Myrqymbay Qarabayyshtar jyrtyq bórkin aspangha atty. Molda-qojany qoyday quyp, qamshymen shyqpyrtty-ay dersin. Sóitip býkil el Qúdaydan tazardy. Biraq adamdar Qúdaysyz ómir sýre almaydy eken, bәri bir ózderine basqa qúday jasap aldy – Qyzyl patshany altyn taqtan Qúdaydyng taghyna kóterdi, sonyng sózin jattady,  soghan tabyndy. Ýiining tórine suretin ildi, park-alandargha eskertkishin ornatty. Meyram sayyn gýl aparyp qoydy. Pionerge ótse de, komsomolgha ótse de, әskerge ketse de «Adal bolamyn!» dep sert berip balbal tasqa taghzym etti. Bir ret jasap ýirengennen keyin Qúdaydy ýsti-ýstine jasaytyn boldy: avtonomiyanyn, audannyn, auyldyn... qúdayy. Qúdaylar qaptap ketti, qaysysyna tabynaryn bilmey bastary qatty. Kóp ótpey adamdar jasandy qúdaylardan jalygha bastady. Shyn Qúdayy joq maghynasyz, sýrensiz ómir túiyqqa tiregen. «Bizge jalghan Qúdaylardyng keregi joq, әu bastaghy Jaratqan iyemizding alqauynda bolamyz!» dep búlqynghan halyq bir-aq sәtte qúdaysyzdar ýkimetin astan-kestenin shygharyp tónkerip tastaghan. Eng qyzyghy, sol zamannyng bar qyzyghyn kórgen qyp-qyzyl kommunister de, qyzyl әsker de arasha týspegen. Imperiya qúlaghan kýni toqsan toghyzgha kep aljyp jatqan Myrqymbay ghana kýiikten ne qylaryn bilmey: «Stalin jasasyn!» dep aighaylapty da eski mauzerin kómeyine tyghyp bir-aq basypty. Qúdanyng qúdireti, oq tesken jaradan qannyng orynyna qyzyl úran jazatyn qyzyl boyau aghypty-mys.

Ol uaqytta dinge boy úru býkil elde modagha ainalady. Tóniregindegi meshit, shirkeu, sinagogtargha aghylghan ózge aghayyndargha qarap, «qoy, modadan qalghan úyat bolady!» dep Myrqymbaydyng kindigin jalghaghan Qiqymbaylar da dindar bola qalady. Kent-shaharlaryndaghy atty kisi týsip qaraghanday, jayau kisi jatyp qaraghanday meshitterding kýmbezi kókpen talasty. Biraq bozekeng Allahtyng niyghmetin imannan izdemeytin, búl fәniydegi bilip-bilmey istegen kýnәsi ýshin keshu súrap, tәubagha keluding ornyna, kýiki tirlikting zaryn aityp jalbarynatyn. Qúdaydy bas auyryp, baltyr syzdaghanda janyna shipa beretin siqyrly tәuip iә bolmasa ne súrasang da «mә, qonqay» dep  ústata salatyn jomart mesenat siyaqty kóretin. Birde meshitke barghan eki bozaq elding bәri tarap ketkennen keyin de birimen biri jarysyp namazdy úzaq oqypty. Aqyry moynyna on myng dollardyn  altyn shynjyryn taqqan, kirpi shash dóy qara shyday almay qasyndaghy jýdeu óndi jigitke búrylyp: «Áy, sen qansha súrap túrsyn?» deydi. Anau: «Bes jýz kerek, – deydi jasqana mingirlep. – Balam ýilenetin bop... soghan kredit almasam, jetetin emes...» Dóiqara qaltasynan jalma-jan bes jýz dollar suyryp alyp: «mә, mynany al da qayqay. Men eki milliardty qalay alarymdy bilmey esim shyghyp jýrsem, bes jýz deydi ghoy. Sen onday úsaq-týiekpen Qúdaekenning mәzgasyn mayystyrma. Pshel von!» dep bóksesinen bir-aq tepse kerek.

Jalpy bozekeng Qúdaydy basyna is týskende ghana kerek qylatyn, ne qartayghanda esine alatyn. Ondayda olardan ótken taqua joq: әieli hidjap kiyip, bet-auzyn túmshalanyp, erkegi tasbih tartyp, týshkirse de «әlhamdullah» dep, bes uaqyt tas mandayyn edenge taq-taq úryp tonqandap jatqany.

Olar sauda jasaghandy jek kóretin. Teri-tersek jighan arbakeshti ne malyn bazarlaghan bireudi kórse, «saudagerde iman joq» dep, myng jyl búrynghy mumie bop qalghan mәtelderin kóldeneng tartyp aghashatqa mingizetin. Al Qúdaymen saudalasqanda Búharanyng sarty men Mysyrdyng saudageri olardyng janynda jip esuge jaramaytyn. Oqyghan namaz, tútqan oraza, bergen pitir-sadaqasynyng ótemin birden talap etetin: «Jaratqan iyem-au, múnyng qalay? Saghan qúlshylyq etpek týgili, atyndy da auyzgha almaytyn araqkesh pәlenshekenning asyghy alshysynan týsip alshang basyp jýrisi anau. Pitirimdi berem, namazymdy qaza qylmaymyn... sonda da isim bir algha baspaydy. Búl qalay? Osynyng әdildik pe, shúnaq Qúday?!!» dep keyip, túlan tútyp talaghy tars jarylghanyn kórsen! Úrlyqpen bayyghan biznesmender isteri jýrmey qalsa, dereu meshitke jýgirip baryp sadaqa berip: «O, Qúday, men saghan bes jýz tenge sadaqa berdim, endi sen maghan million dollar bankiden kredit әper!» dep talap etip jer tepkileytin. Qajygha barghan baylar, qaytyp kelgen song qajylyghyn juyp, jarty jyl toylaydy eken.

(Jalghasy bar)

Abai.kz