Búl maqala birer jyl búryn jazylsa kerek. Qyzyghy sol, sizderge úsynylyp otyrghan maqala Qytaydaghy qazaq sayttarynda kóp qaytalanyp kóshirilip basylghan әri wechat mikroblogty hat-habar almasu jelisimen birneshe on myndap bólisilgen. Byltyrghy jyly әldebir shendi "oralmandardy sauatsyz" dep salyp edi. Qoghamda oralmandar elge kelip, ekonomikany qúr jemirude degen jaghymsyz pikir de bar. Qytay, Mongholiya, Týrkiya men Europadan kelip jatqan qazaqtardyng arasynda kәsibin dóngeletip elge ýlesin tiygizip jatqandar az emes. Shetelde de jýrgen jerining eng qaltalysy әri syily ziyalysy bolyp jýrgen qandastar kóp. Solardyng biri Mayra Myrzashqyzy. Oqynyz, oy týiiniz.

Abai.kz

2012-jyldyng shilde aiynda shyghystaghy Qytaymen shekarada qonys tepken «Baqty» keden beketine janadan ghana auysqan kezim bolatyn. Ádettegidey, aiqay-shuy kóp jolaushylar terminalynyng ishinde kedendik tekseru júmystaryn jýrgizip jattyq. Jalpy, keden beketindegi eng auyr júmys uchaskesi osy jolaushylar terminaly bolyp esepteledi. Óitkeni shekaradan arly-berli ótken jolaushylardyng ishinen nebir pighyldaghy pendelerdi kóp kezdestiresin. Sondyqtan da búl uchaskede júmys isteu ýshin myqty kәsibiy-psihologiyalyq dayyndyq kerek.

Kenet jolaushylar terminalynyng aldyna Qytay elining memlekettik nómiri ilingen aq djip avtokóligi toqtay qaldy. Búl men ýshin tosyn jaghday edi. Sebebi Qytay jaghynan bizding elge avtokólikti arnayy rúqsatpen ghana ótkizedi. Sondyqtan da bizding elimizge jenil avtokólikpen negizinen, resmy delegasiyalar ghana ótetin. Djipting ishinen úzynsha boyly, әdemi óndi jәne ózine óte jarasymdy kiyingen bir kelinshek týsti.– myna kisi kim? – dedim qasymdaghy әriptesime. ?– ne, siz ony tanymaytyn ba ediniz? – dep tandana qarady әriptesim. ?– joq, birinshi ret kóruim.– ol bizding Mayra degen qaryndasymyz ghoy. Ózi Shәueshekte túrady. Osy ónirge tanymal kәsipker. Qytay jaqtaghy bedeli de myqty, – dedi. Beytanys әiel kedendik tekseruden ótu barysynda bizding әriptestermen jyly amandasty. Sol kezde qasymdaghy әriptesim oghan: «Mayra, hal qalay? Tanysyp qoy, bizding keden beketine jaqynda ghana auysyp kelgen bastyqtyng orynbasary» dep tanystyrdy meni. Sóilegen sózinen, inabatty jymiysynan kópti kórgen jәne mәdeniyetti adam ekeni birden bayqalyp túrdy. Ózin óte qarapayym ústaydy eken. ? Osy tanystyqtan keyin arada kóp uaqyt óte qoyghan joq. Birde shekaradan Qytay jaghynan Shynjang úighyr avtonomiyaly audanyna qarasty Tarbaghatay aimaghynyng basshylary ótti. Maqsattary – Shyghys Qazaqstan oblysy әkimshiligimen kelisim ayasy tónireginde Óskemen qalasynda Qytay tauarlarynyng jәrmenkesin ótkizu eken. Qarasam, delegasiya ishinde ózimizding qaryndasymyz Mayra jýr. Onyng moynyna birden eki mindet jýktelipti. Birinshisi – jәrmenke barysyndaghy úiymdastyru sharalaryna belsene qatysu, ekinshisi – tilmashtyq qyzmet. Sodan keyin Qytay jaghynan Qazaqstangha ótetin resmy delegasiya ishinen Mayrany jii kórip jýrdim. Tipti ol birde Qytay azamattaryn jazghy uaqytta Alakólge әkelip, demaldyru júmystaryna da belsene aralasty. Búl, әriyne bizding elde turizmdi damytu ýshin jasalyp jatqan ýlken shara ekeni belgili. «Qytay azamattary Alakólding tamasha tabighatyn kórdi. Endi olar sol jerge investitsiya salu jәne óz elderi tarapynan demalushylardy tartu mәselesin qarastyryp jatyr» dedi.

Jalpy, Mayramen jay tanystyghym bolmasa, onyng jasap jýrgen iygi sharalarynan onsha habardar emes ekenmin. Men onyng jat jerdegi bedeli men iygi isterin Shәueshek qalasyna kelgende ghana kóz jetkizdim. Ol bylay bolghan edi. Birde densaulyghym syr berip, mazam bolmay jýrdi. Soghan qaramastan, emdik sharalardy qabyldau ýshin júmystan qol ýzuge mýmkindik bolmady. Onyng sebebi - keden beketindegi qayta jóndeu júmystaryn bitirip, onyng saltanatty týrde ashyluyna qyzu dayyndyq sharalary jýrip jatty. Sonday kýnderding birinde jolaushylar terminalynan Mayra joldasy Asqar Talghatúly ekeui ótip bara jatty. Kórgen bette: «Salamatsyz ba, agha! Halynyz qalay?» dep ózine jarasymdy jymiysymen amandasty da, janyndaghy joldasy Asqarmen tanystyrdy. Joldasy Shәueshekte kóliktik baqylau salasynda qyzmet isteydi eken. Men mazam bolmay túrsa da, әdettegidey syr bildirmeuge tyrysyp «jaqsy» dey saldym. Sol kezde ol betime kózin tiktey qadap: «Agha, men qatelespesem, siz syrqattanyp jýrgenge úqsaysyz» dedi. «ony qaydan bildin?» dedim tanyrqap. Sol kezde ol: «Mening negizgi mamandyghym – dәriger. Al kәsipkerlik – qosymsha kәsibim. Syrqatynyzdy kóziniz aityp túr ghoy» dedi. Men shynymen de songhy jyldary sozylmaly býirek syrqatymen qinalyp jýrgenimdi aittym. Meni tyndap bolghan son: «Agha, mýmkindik bolsa, Qytaygha keliniz. Jaqsy emhana men tamasha dәrigerler bizde de kóp. Sonymen qatar Qytaydyng qay emhanasynda em sharalary myqty, sol jaghynan da kenes ala alasyz» dedi. Mayra qaryndasymnyng osy sózinen keyin shynymen de oilanyp qaldym. Býirekti emdetemin dep qazaqstanda men barmaghan emdeu orny qalmaghan shyghar desem de bolady. Qytay medisinasynyng da әlemdi tanyrqatqan tústary kóp ekeni belgili. Sodan keyin basshylyqtyng rúqsatymen bir aptagha Qytaygha kirip shyghugha rúqsat aldym. Shekaradan Mayra qaryndasym tosyp aldy. Kólikke mingen bette birden Shәueshektegi Tarbaghatay aimaghynyng últtyq emhanasyna tarttyq. Emhanadaghylar Mayrany jaqsy tanidy eken. Negizgi kәsiby mamandyghynan shettep qalmau ýshin Mayranyng ózi de osy emhanada aragidik dәriger-giynekolog qyzmetin atqaryp qoyatyn kórinedi. Sonymen qatar atalmysh emhanada qyzmet isteytin ózimizding qandastarymyz da az emes kórinedi. Barlyghy qúshaq jaya qarsy aldy.

Menimen jyly amandasqan emdeushi dәriger, professor Erbol Júmәdil lezde tiyisti emdik-tekseru sharalaryna kirisip ketti. Bar-joghy ýsh saghattyng ishinde barlyq analizderimdi dayyndap, diagnozymdy dúrys qoyyp berdi de, qalay jәne qanday dәrilermen emdelu kerektigin tynghylyqty týsindirdi. Men dәrigerden iynemen emes, tiybettik dәrilik shóptermen emdeu jaghynan kenes beruin ótindim. Ol qarsylyq bildirgen joq. Tiyisti dәrilik shópterimdi de lezde tauyp berdi. Men rahmetimdi aityp, júmysymnyng tez bitkenine quandym. Sodan keyin uaqytty bos ótkizbey, ertesine týsten keyin elge qaytugha bel budym. Mayra ertengi kýni tәnerteng habarlasyp, «Agha, saghat on birde Shәueshek qalasynyng partkom hatshysy jәne qala әkimi men keden basshylyghy sizdi qonaq qylady. Basqa birdene josparlap qoymanyz» dedi. Búl mening josparymda joq tosyn jay edi. Sasqanymnan: «Aynalayyn, Mayra! Ol kisiler nege beker әure boldy? Mening búl saparym resmy emes qoy» dedim. «Oqasy joq, agha! Ol kisilerding kóbisi sizdi jaqsy biledi. Keshe siz shekaradan ótken kezinizde aldyn ala solay josparlanyp qoyghan bolatyn» . Men shynymen de abdyrap qaldym. Qonaqqa baratynday galstuk taghyp, shikireyip te kelmegen edim. Bir jaghynan Mayra qaryndasymnyng niyetine, jat jerde jýrse de, qazaq degen azghana halyqtyng bedelin kóterip jýrgenine ishtey riza boldym. Sodan keyin saghat 11-de uәdeli jerge keldik.

Aldymyzdan Shәueshek qalasynyng partkom hatshysy Jan Yan, qala әkimining orynbasary, ózimizding qandasymyz Jaudat, keden bastyghy jәne «Pakitu» avtokólik ótkelining bastyghy Sin Fu, sonday-aq esimderi sol ónirge belgili aghayyndy kәsipkerler Qayrat pen Dilshat qarsy aldy. Beyresmy basqosu bolsa da, dastarqan ýstinde eki el arasyndaghy dostyq jәne ekonomikalyq qarym-qatynas jóninde jaqsy әngime órbidi. Búghan qosa, Qytay memleketi basshylyghy tarapynan eki el arasyndaghy sauda ainalymyn úlghaytu ýshin Shәueshek qalasyna birneshe milliard dollar investitsiya tartylyp, halyqaralyq dengeydegi myqty jobalar jýzege asyrylyp jatqanyn estidim. Sonymen qatar osy basqosuda Tarbaghatay aimaghy basshylyghynyng bizding qandas qaryndasymyz Mayragha qanday syi-qúrmetpen qaraytynyna kóz jetkizdim. Búl men ýshin, әriyne úmytylmas bir sәt bolyp qaldy desem de bolady.Otyrystan shyqqan kezde Mayranyng úyaly telefony shyr ete týsti. Telefondy kótergen ol: «IYә, qyzym, qazir kelemiz» dedi de, maghan búrylyp: «agha, jarty saghat qana uaqyt ketedi. Renjimeseniz, qyzymdy mektepke aparyp tastayyn» dedi. Ekeumiz ózi túratyn ýiding aulasyna keldik. Aldymyzdan kishkene ghana sýp-sýikimdi Rana esimdi qyz bala shyqty. «sәlemetsiz be, agha?» dep jyly amandasty. Qazaqsha suday aghyp túr. Diksiyasynda eshbir aksent bayqalmaydy. «Balang qay tilde oqidy?» dep súradym Mayradan. «Qytay tilinde» dedi. Men abdyrap qarap qaldym. Sodan keyin mening kókeyimde keptelip túrghan súrauly sóilemdi dóp basqanday: «Qazir Shәueshekte taza qazaq mektebi joq, agha. Tek aralas mektepter ghana qaldy. Sondyqtan da Qytay tilinde oqytyp jatyrmyn. Al ýide tek qazaqsha ghana sóilesemiz. Qyzym bolashaqta qazaq, Qytay jәne aghylshyn tilderin erkin mengerse dep armandaymyn. Sondyqtan, qosymsha aghylshynsha da oqytyp jýrmin. Al ózim bolsa azdap oryssha ýirene bastadym» dedi. Sonymen qatar sóz arasynda jalghyz qyzy Rananyng ónerpaz ekeninen de habardar boldym. Ol 2013 jyldyng tamyz aiynda Koreyanyng astanasy Seul qalasynda ótken óner sayysynda qazaqtyng últtyq «qara jorgha» biyin biylep, 1-oryn alypty. Búghan qosa, muzykamen әuestenedi jәne qazaqtyng qara dombyrasynyng qúlaghynda oinaydy eken. IYә, qanshama jyl Atamekeninen jyraq jýrse de, kindigining qany jat jerde tamsa da, ózining ana tilin úmytpay, últtyng әdet-ghúryptaryn dәriptey bilu – tarihy otanyn, halqyn sýietin jәne boyynda últtyq ruhy bar adamdargha ghana tәn qasiyet ekeni aqiqat. Dәl osy sәtte qalyng qazaqtyng arasynda jýrse de, óz ana tilin bilmeytin jәne biluge de tyryspaytyn keybir mәngýrt aghayyndar esime týsip, ishim u jalaghanday әserde qaldym.

Mayra ózining iygi isteri jayly aitugha ynghaysyzdandy ma, kóp ashyla qoyghan joq. Sodan keyin: «agha, shetelde kәsipqoylyqpen ainalysyp, kózge týsip jýrgen qandastarymyz jóninde Múrathan Shoqan degen aqyn әri oralman jigit «Qytaydaghy qazaq kәsipkerleri» atty kitap shygharghan bolatyn. Sol kitaptyng ishinde biraz mәlimet bar» dep mening qolyma sol kitapty ústatty. Kitapty paraqtap otyryp, Mayranyng kim ekenine sonda ghana tolyq kózim jetkendey boldy. Ol 2008 jyly qazan aiynda dýniyejýzilik az últtardyng ýzdik jeke kәsipker ókili retinde tanylyp, Amerika, Meksika, Ukraina, Moldova, Qazaqstan, Týrkiya memleketterinde ekonomikalyq bas qosularda bolypty. Sonymen qatar Tarbaghatay aimaghy boyynsha «ýzdik kәsipker әiel» ataghynyng iyegeri eken. Búghan qosa, ózi basqaratyn «Rana» (qyzynyng atymen qoyylghan) syrtqy sauda seriktestigining jyldyq tauar ainalymy on million dollardan asypty. Qazaqstangha jylyna on myng tonnadan astam kókónis jóneltuge qol jetkizgen. Búghan qosa, eki el arasynda kәsipkerlikpen ainalysyp jýrgen otandastarymyzgha qoldan kelgen kómegin ayamay, tiyisti jerinde aqyl-kenesin de berip jýretin kórinedi. Qazirgi uaqytta ata-anasyn qazaqstangha kóshirip alyp, bar jaghdaylaryn jasap qoyghan. Elge oralu óz josparynda da bar siyaqty.Qaytatyn uaqyt ta tayady. Shәueshekte bar-joghy eki-aq kýn bolsam da, eki saghattay óte shyqty. Uaqyttyng tyghyzdyghyna qaramastan, qanshama myqty azamattarmen tanysyp, densaulyghyma baylanysty da negizgi sharuamdy bitirip aldym. Kónilime sol medeu. Shekaragha keldik. Keden beketining aldyna kelip toqtaghan kezde, sol jerde jinalyp túrghan biraz azamattar japyryla Mayramen amandasyp jatty. Mayra meni olarmen «agham» dep tanystyryp jatyr. Al men bolsam ishtey maqtaugha da, maqtanugha da layyqty qaryndas tapqanyma quanyp túrdym. IYә, jat jerde, milliardtaghan Qytay halqynyng ishinde kópting biri emes, biregeyi bolyp jýrgen qazaq qyzynyng adamgershiligine, iygi isterine eriksiz basyndy iyesin. Osyndayda ózining bilimimen, mәdeniyetimen, adamgershilik qasiyetimen jәne enbekqorlyghymen eki elding arasyn baylanystyryp jýrgen Mayra Myrzash qyzyn shynymen de Shәueshekting shyrayy dese de bolady. 

«Ayqyn» basylymy 

Beken Tóleujanúly