Qazaqta diktor jayly sóz bolsa, Ánuarbek Bayjanbaevtyng aty qashanda birinshi bolyp eske týsedi. Ánuarbek Nyghmetjanúly tanghajayyp dauysymen halqynyng sanasynda mәngilikke saqtalyp qaldy. Sol ataqty diktordy ózine kәsiby de, ruhany da ústaz tútqan, dauysymen talaydy tamsandyryp, agha jolyn qughan Múratbek Tesebayúly da birtuar dara talant iyesi.

Saliqaly enbek jolynyng 58 jylyn radiogha arnaghan, efirden tolyghymen 50 roman oqyghan ardager jurnalist, diktor Múratbek Tesebaev - sheteldegi qazaq jurnalistikasynyng damuyna eleuli enbek sinirgen túlgha. Mine, sol tanymal diktormen súhbattasudyng sәti týsip, ónegeli ómir jolyn әngimemizge arqau ettik. 

- Múratbek Tesebayúly, Qytaydaghy Qazaq radiosynda dәl osy uaqytta sizding oquynyzdaghy Múhtar Áuezovtin«Abay joly» romany berilip jatyr dep estidik. Búl úly aqynnyng 170 jyldyghyna oraylastyrylghan sharaboluy kerek. «Abay joly» romanyn alghash ret efirden qashan oqyp ediniz?

 - 1995 jyly danyshpan aqynnyng 150 jyldyq mereytoyyna oray, «Abay joly» romanyn radioda 160 kýnge bólip, 80 caghat oqyghan bolatynmyn. Keyin 2005 jyly Shynjang halyq radiostansiyasynan ekinshi ret qayta berildi. Endi 2015 jyly Abaydyng 170 jyldyghyna oray taghy da berilu ýstinde. Búlardyng bәri úly aqynnyng qalamynan tughan asa kesek tuyndynyng  úrpaqtar sanasynda qaytadan janghyrtyluy dep bilemin.

- Jalpy radiodan qansha roman oqydynyz?

- 50 roman oqydym. Men 80 caghat oqyghan «Abay joly» romanynyng tolyq núsqasyn Qazaqstandyq aqyn, baspager Esenghaly Raushanov degen bauyrymyz kelip bizden satyp alyp, Beyjindegi Últtar baspasynyng óndeuimen 8 diskige kóshirtip, 10 myng taralymmen alyp ketti. Men Esenghalidan «Qazaqstanda roman oqy alatyn adamdar kóp, búny ne qylasyndar», dep súradym. Sonda olardyng bergen jauabynan úqqanym «Ánuarbek Bayjanbaevtar bar kezde oqysa oqushy edi, biraq romandy tolyghymen oqu degen dәstýr Qazaqstanda joq. Búny biz mektep oqushylarynyng sózdi dúrys dybystap ýirenui ýshin qosymsha oqulyq etu maqsatynda alyp otyrmyz» degen bolatyn.

- Siz óziniz efirden oqyghan romandarynyzdyng ishinen qanday óreli shygharmalardy atap aitar ediniz?

- Áriyne, búl súraqqa jauabymdy Múhtar Áuezovting «Abay joly» roman epopeyasynan bastaghanym jón shyghar. Sosyn Ábdijәmil Núrpeyisovting «Qan men ter» trilogiyasyn, sóz zergeri Ghabit Mýsirepovting «Qazaq soldatyn», Sәbit Múqanovtyng «Botagózin», Ázilhan Núrshayyqovtyng «Mahabbat qyzyq mol jyldar» romandaryn airyqsha ataugha bolady. Osylay jalghastyryp aita bersek kóp qoy. Efirden oqylyp, kýlli halyqqa taraytyn bolghan son, kózge kóringen kitap oqyla bermeytini anyq. Oqylatyn romandardyng kórkemdik, tәrbiyelik, tanymdyq mәnderi basty nazarda ústalady. Sondyqtan búdan basqa oqylghan shygharmalardyng bәri de tandauly shygharmalar boldy.

- Diktordyng eng aldymen dauysy basty nazarda ústalatyny belgili. Degenmen, dauysy jaqsynyng bәri әnshi bola bermeydi dep jatamyz ghoy. Efir jýrgizushisine qoyylatyn basqa da basty talaptardy atay ketseniz...

- Men dauysty maqtaghandy jek kórem, júrt әnshini nemese diktordy maqtasa «Shirkinning dauysy-ay!» dep jatady. Eger әnshi bolsa dauysty qosymsha, ekinshi oryngha qoyyp, әndi óz naqyshyna keltirip, mazmúnyn jetkizip aituy kerek. Búl әnshini baghalaudyng dúrys tәsili. Men radioda alpys jylgha juyq istedim. Menen de dauysy әdemi talay jigitter men qyzdardy diktor bola ma dep әkeldik, biraq bola almady.

Búl turaly «Sóz ónerin sóz etsek» degen maqalamda «Dauys - qúral, sol qúraldy paydalana alatyn talant kerek. Mәselen bir aghash sheberi bar delik. Oghan balgha, balta, sýrgi, pyshaq kerek. Sol aghash sheberi qúraldardy qabileti jetip istete alatyn bolsa, onyng qolynan ghajayyp dýniyeler shyghary anyq. Al, sheberligi tómen aghash ústasynyng qolynan, qansha jerden keremet qúraldary bar bolsa da, odan ondy zat jasap shyghara almauy mýmkin», - dep jazghan bolatynmyn. Qysqasy, dauysy jaqsynyng bәri diktor nemese әnshi bolyp ketui ekitalay. Sol jaqsy dauysty kәdege jarata alatyn adamda qabilet, daryn bolu kerek.

- Qytaydaghy tanymal diktorlardyng birisiz. Endeshe, sizdi jalpaq júrtqa mәshhýr etken diktorlyq ónerge qalay keldiniz?

- Negizi mening boyymdaghy artyqshylyghymdy alghash tanyghan, osy salagha baghyttaghan bastauysh mekteptegi múghalimim deuge bolady. Mektepte ýshinshi synypta oqyp jýrgen kezim bolatyn. Ol uaqytta oqu tәrtibi boyynsha mektepte sóz jarysy degen bolady. Ár synyptan birden bala aldygha shyghyp deklamasiya oqityn. Bir kýni synyp jetekshimiz Hanipa múghalim mekteptegi sóz jarysyna mening qatynasatynymdy aitty. Men bala kýnimde óte búiyghy, úyalshaq bolatynmyn. Sondyqtan bolar synyptastarym «Múratbek sóiley almaydy!» dep shulady. Men ózim de jarysqa qatysudan jýreksinetinimdi aityp bas tarttym. Biraq, múghalim «sóileysin» dep túryp aldy. Aqyry ne kerek, men sol ústazymnyng arqasynda ataqty deklamasiyashy bolyp kettim. Altayda, Ýrimjide oqyghan kezderimde de talay shygharmalar oqyp jýrdim. Keyin Hanipa apayyma: «Men sizding arqanyzda osynday dengeyge jettim. Eger meni sóitip tәrbiyelemegeninizde men búl kәsipte jýrmes te edim. Siz maghan deklamasiya oqytugha nege sonsha әues boldynyz?» - dep súradym. Sonda Hanipa múghalim «Sen búiyghy, úyalshaq bolsang da dәris súraghanda sózding mayyn tamyzghanday әdemilep túryp aityp beretinsin, jaqsy bir sóileu mәnerin, boyynda tabighy daryn bar bolatyn» dedi.

Jalpy osy radiogha 18 jasymda kelip, 58 jyl qyzmet ettim. Jasym 76-gha keldi. Diktorlyqpen qosa úzaq jyldar Shynjandaghy qazaq radiosyn basqardym, keyinnen qazaq, qytay, úighyr tilderinde habar taratatyn Shynjang halyq radiostansiyasy bastyghynyng orynbasary bolyp toghyz jyl qyzmet atqardym.

- Aqyn Serik Ábilúly siz turaly:

«Besigimiz terbelgen jaylaudaghy kýrkede,

 Sony aitamyn men býgin jýregimnen jyr tóge.

Kýlli qazaq ishinde diktor jayly sóz bolsa,

Bayjanbaev bir tóbe, Tesebaev bir tóbe» - deytin óleng joldaryn arnapty. Al, siz diktor retinde kimdi ústaz túttynyz?

- Qazaqstannyng radiosy «Almatydan sóilep túrmyz!» dep «Mәdeniyet tónkerisine» deyin Shynjanda sanqyldap túratyn. Sondaghy Ánuarbek Bayjanbaev aghamyzdyng dauysy pay-pay shirkin keremet-aq edi! Ol naghyz birtuar talant iyesi, qazaqtan onday diktor qayta tughan joq. 1989 jyly Ýrimjige Qayrat Baybosynov, Roza Rymbaevalar keldi. Men ózimning ruhany ústazym sanaytyn úly diktor Ánuarbek aghagha hat jazyp, qalam berip jiberdim. Sonyng arasynsha ol kisi qaytys bolyp ketipti.

Ony qazaqtyng Levitany deydi. Levitandy bilesin, Mәskeuding ataqty diktory. Gitler Mәskeuge 25 shaqyrym qalghanda, tanghy asyn iship otyryp, býgin týski tamaqty Mәskeuden ishem, Mәskeuge barghannan keyin birinshi Stalinning basyn alamyn, ekinshisi zarjaq diktor Levitannyng kómeyine qorghasyn qúyamyn degen deydi. Men Levitannyng sózin tyndap, dauysynyng keremettigine qayran qaldym. Biz endi orysshadan bir auyz sózdi de týsinbeymiz ghoy. Soghan qaramastan saghattap tyndasang da zerikpeydi ekensin. Onyng dauysynyng әdemiligi, qúbyluy, jaghymdylyghy tilin bilmeseng de ózine sonshalyqty baurap alady. Soghan qaraghanda onyng sózin týsinip otyrghandar qaytedi eken dep oilaymyn...

- Cizge әigili jazushy Ázilhan Núrshayyqov jaqsy bagha beripti dep estigen edik. Qazaqtyng Ázaghasy qanday qasiyetinizdi baghalady eken...

- Men oqyghan elu romannyng ishinde Ázilhan Núrshayyqovtyng ataqty «Mahabbat qyzyq mol jyldar» atty romany da bar edi. 2004 jyly, Almatyda túratyn aitysker aqyn Qayrat Qúlmúhamedúly ekeumiz jazushygha habarlasyp, bizge jarty saghat uaqytyn bóludi súrap, otbasyna bas súqqan edik. Qayrat inim barghan song meni «diktor, sizding romanynyzdy radiodan oqyghan» dep tanystyrdy. Ázaghang basynda týsinbey qalyp «Sen sonda kirillisa jazuymen de oqy beredi ekensing ghoy» dedi. Biz ózimizben birge ala barghan «Mahabbat qyzyq mol jyldardyn» tóte jazumen basylyp shyqqan núsqasyn kórsettik. Kitapty kórgen jazushy balasha quanyp «Mening kitabym Qytayda shyghypty, mening kitabym Qytayda shyghypty» dep kitapty qúshaqtap qatty tebirendi. Aghamyzdyng bizge bólgen uaqyty jarty saghat emes, 4-5 saghatqa sozyldy.

Keyin Qytaygha barghan song «Shynjang gazetine» Ázaghanmen әserli kezdesuimdi bayan etip «Agha jazushymen әngime» degen atpen kólemdi maqala jazdym. Sol maqalany Qayrat inim Ázilhan aghanyng ýiine qaytadan baryp, oqyp beripti. Maqalany tyndap bolghan song ol kisi bylay depti: «Múratbek jay ghana diktor emes, naghyz kәsiby talantty jurnalist eken. Óitkeni 4-5 saghat ishinde kóptegen әngimeler, jer-su ataulary, tarihy uaqighalar, әsirese qanshama sandy mәlimetter aityldy. Sonyng barlyghyn qalam, qaghazsyz, diktofonsyz jadyna jazyp alypty. Búl degen kerek deseniz óte siyrek kezdesetin qúbylys, naghyz jurnaliste bolugha tiyisti búnday qasiyetter Múratbek inimde bar ekenine kózim jetti» depti.

- Ár adamnyng bala kýnnen boyynda bar bir artyqshylyghy, beyimi bolady. Siz jas kýninizde kim bolghynyz kelip edi?

- Men jasymnan әdebiyetke qyzyqqanmyn. Bala kýnimnen óleng jazugha qúmar boldym. Keyin óz zamandasym, Shynjandaghy belgili aqyn Shәken Onalbay «Sen jalqausyn, óleng jazudy bәrimizden búryn bastaghansyn, jalghastyra bergeninde eng bolmady degende ortanqol aqyn bolar edin» deydi. Shәkenning ol aitqany ras, mening eng alghashqy jazghan «Astanam» atty ólenim «Altay halqy» degen gazette 1954 jyly 1 aqpanda jaryq kórdi. Qazirge deyin eludey ghana óleng jazyppyn. 4 ólenim әn bolyp aitylyp jýr.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Beysen Súltanúly

QazAqparat agenttigi