Redaksiyadan: «Ana tili» respublikalyq aptalyghynyng 2010 jyldyng 15 sәuirindegi №15 sanynda osy gazetting tilshisi Janar Eldosqyzynyng «Qaraqypshaq Qobylandy» atty maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Maqala avtory foliklorlyq múralardy taldap, halyqtyng ruhany múrasyn nasihattaugha tyrysqanymen, birqatar astary kýmәndi pikirlerge de oryn bergen. Oghan dәlel - bizding redaksiyamyzgha habarlasqan Núraddin Ózbekhan atty jas әdebiyettanushynyng osy maqalasy. N.Ózbekhan bizge jazghan hatynda J.Eldosqyzynyng jogharyda atalghan maqalasyna qarsy maqalasynyng bir aidan beri «Ana tilinin» auylyn jaghalap, esiginen syghalay almay jýrgendigin ashyna jazypty. Sóz bostandyghyn tu etken qazirgi qoghamda ózderi jariyalaghan maqalagha qarsy pikirge oryn bermegen gazet basshylarynyng birjaqty ústanymy - bizdi de beyjay qaldyrmady. Onyng ýstine, әngime býgingi tandaghy әdebiyettanu ghylymyna synalap kirip kele jatqan jat qylyq, jaghymsyz qúbylys jayly bolghandyqtan, N.Ózbekhangha «Ýsh qiyan» minberin úsynghandy jón kórdik.

Redaksiyadan: «Ana tili» respublikalyq aptalyghynyng 2010 jyldyng 15 sәuirindegi №15 sanynda osy gazetting tilshisi Janar Eldosqyzynyng «Qaraqypshaq Qobylandy» atty maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Maqala avtory foliklorlyq múralardy taldap, halyqtyng ruhany múrasyn nasihattaugha tyrysqanymen, birqatar astary kýmәndi pikirlerge de oryn bergen. Oghan dәlel - bizding redaksiyamyzgha habarlasqan Núraddin Ózbekhan atty jas әdebiyettanushynyng osy maqalasy. N.Ózbekhan bizge jazghan hatynda J.Eldosqyzynyng jogharyda atalghan maqalasyna qarsy maqalasynyng bir aidan beri «Ana tilinin» auylyn jaghalap, esiginen syghalay almay jýrgendigin ashyna jazypty. Sóz bostandyghyn tu etken qazirgi qoghamda ózderi jariyalaghan maqalagha qarsy pikirge oryn bermegen gazet basshylarynyng birjaqty ústanymy - bizdi de beyjay qaldyrmady. Onyng ýstine, әngime býgingi tandaghy әdebiyettanu ghylymyna synalap kirip kele jatqan jat qylyq, jaghymsyz qúbylys jayly bolghandyqtan, N.Ózbekhangha «Ýsh qiyan» minberin úsynghandy jón kórdik.

Resey imperiyasynyng kýshine minip, ainalasyndaghylargha biyligin jýrgize bastaghan tústan-aq, evropasentristik kózqarasqa sәikes, qazaq halqynyng ruhany mol múrasyn kózge ilmey, senderde tariyh, mәdeniyet, bilim-ghylym degen órkeniyettik úghymdar bolmaghan degen «ghylym» qalyptasty. Sol «ghylymnyn» kesirinen, kóshpendi týrikting úrpaghy nadan, sauatsyz, mәdeniyetten tysqary dep tanylyp keldi. Orta ghasyrlardan beri әlemge órkeniyet úryghyn sepken dining men mәdeniyeting - eskilikke, shamanizge telinip, jarymjan últ bolyp tanystyryldyq. Sonyng saldarynan, qazaq halqynyng ótkendegi ruhany múrasyna ortaghasyrlyq, artta qalushy mәdeniyet dep tyjyryna qaraytyn, nemese, «múnday mәdeniyetti «ghylymi» negizde ghana zertteu kerek» dep astamsyp, jogharydan qaraytyn tútastay bir «elitalyq» tolqyn qalyptasty. Solar jasaghan qazaqtyng mәdeniyetin kemsituge baghyttalghan shovinistik ghylym, solar ashqan janalyqtar tәuelsizdigimizdi alghaly qansha jyl ótse de ýstemdik etip otyr.

Búl sózimizding dәlelin 2010 jyldyng 15 sәuirinde respublikalyq «Ana tili» basylymynyng №15 sanynda jaryq kórgen «Qaraqypshaq Qobylandy» maqalasynan bayqadyq. Maqala avtory - Janar Eldosqyzy atty zamandasymyz eken. Avtor, negizinen, jyrgha taldau jasaugha tyrysqan. Qobylandynyng dýniyege keluinen bastap, onyng batyrlyghy, aqyldylyghy, symbattylyghy, sheshendigi men ony qorshaghan jaqyn-juyqtary, túlpary sóz bolady. Búlargha qosa, J.Eldosqyzy jyrdaghy diny saryndar men múranyng tarihilyghyna «Áriyne, Mәlik Ghabdullin keltirgendey, jyrda kóp tәnirliktin, aruaqqa syiynudyng kórinisteri kóptep kezdesedi, degenmen tuyndy tarihy fakt emes ekendigin moyynday otyryp, onyng 19-ghasyrda ghana jinaqtalghanyn eskersek, halyqtyng bertin kele Islamgha qaray bet búra bastaghandyghy, jastardyng boyynan imandylyqty izdegenderi jogharyda aitqan dәlelderden aiqyn bayqalady» dep, «bagha beredi». Biz endi avtor tarapynan bildirilgen osy pikirge toqtalayyq.

Eng әuelgi әngime J.Eldosqyzynyng «tuyndy tarihy fakt emes» degen pikirine baylanysty bolsyn. Búghan qatysty tarihshy E. Bekmahanov ózining «Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda» enbeginde: «Foliklorlyq materialdyng manyzdylyghy sonda, ol tarihy oqighalar men jeke adamdargha dәl jәne kóbinese dúrys baghasyn beredi. Sebebi, tarihty jasaushy jәne surettelip otyrghan oqighalardyng tikeley qatysushysy halyqtyng ózi bolyp tabylady» - dese, onyng oiyn belgili foliklortanushy O.Núrmaghambetova «Nekotorye voprosy sopostaviytelinogo izucheniya kazahskogo eposa» enbeginde bylay dep jalghastyrady: «V ego foliklornom repertuare naryadu s pesnyami, skazkami, poslovisamy y pogovorkamy iymeetsya mnogo tradisionnyh epicheskih proizvedeiy, otrajayshih jizni y istorii kazahskogo naroda s drevnih vremen do nashih dney».

Búl ghalymdardy alashtyng birtuar azamaty Álihan Bókeyhanov «Qara Qypshaq Qobylandy» enbeginde: «Tarihtyng ekinshi týrlisining (múny orys tilinde istoriya kulitury deydi) paydalanghany - júrttyng bolmys-salty, ruhany mәdeniyetining dәrejesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamanghy tikken ýiinen, kiygen kiyiminen, ústaghan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarih - osy ekinshisi. Búghan jem nәrseler (material) jaqsy, shyn aqyndar shygharghan, búzylmaghan jyrlarda bolady», - dep qúptay týsedi. Sonymen, osy foliklordyng tarihy derek kózi retindegi manyzdylyghyna kelgende ghalymdarymyzydyng pikiri bir jerden shyghyp otyr. Halyqtyng túrmys-tirshiligin, dýniyetanymyn kórsetken tarih qana anyq tarih ekendigine biz de qosylamyz. Al, onday tarihty biz keybir synarjaq ghalymdarymyz moyyndaghysy kelmeytin jyrlardan, shejirelerden, maqal-mәtelderden, anyz-әngimelerden, tipti әjelerimizding qyzyqtyra aitqan ertegileri men analarymyzdyng ynylday aitqan besik jyrlarynan taba alamyz. Sebebi, halyq auyz әdebiyetining qay janry bolmasyn, ózining payda bolghan uaqytynyng kónil-kýiin bildiredi.

Qazirgi tanda batyrlar jyryn filologiyalyq túrghydan zerttep jýrgen ghalymdarymyz barshylyq. Biraq búl múra әli kýnge deyin Qazaqstan tarihy ghylymy túrghysynan óz baghasyn ala almay keledi. Oghan jogharyda sóz etken evropasentristik ústanymdar sebep bolyp otyr. Sondyqtan, býgingi tanda tarihy kezender boyynsha maghlúmat alatyn derek kózi retinde paydalanatyn uaqyt jetti.

Endi «Qobylandy batyr» jyryn etnologiyalyq derek kózi retinde qarastyrtyryp kóreyik. «Qobylandy batyr shynayy tarihy túlgha. Erlikting simvolyna ainalghan tarihy qayratker. Qazaq halqynyng qaharmandyq jyryndaghy eng tanymal batyr, qazaq eposyna keyipker bolghan adam. Onyng tarihy túlgha ekendigin dәleldeytin jayt - 2006 jyldyng 26 tamyzynda Qobda audanynyng Jiyrenqopa auylynda Qobylandy batyrdyng sýiegin qayta jerleu rәsimi ótkizildi», - deydi Aqtóbe oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyining diyrektory E.Qúrmanbekov. Búl keltirilgen derekter - Qobylandynyng tarihy túlgha bolghandyghyn, al jyrdyng tarihy derek kózi bola alatyndyghyn aighaqtay týsedi.

Hosh, sonymen, Janar Eldosqyzynyng «jyrda kóp tәnirliktin, aruaqqa syiynudyng kórinisteri kóptep kezdesedi» degen ekinshi pikirine keleyik. Búl pikir de tym dәlelsiz, úshqary aitylghan.   Halyqtyng ruhany múrasyn eskilikting qaldyghy, kópqúdaylyq dәuirding sarqyty etip kórsetu - qazirgi tanda elimizde keninen qanat jayyp kele jatqan keybir keritartpa diny kózqarastaghy «ghalymsymaqtardyn» әreketi. Olardyng maqsúty - qazaq halqynyng auyz әdebiyetin, әdet-ghúrpy men salt-dәstýrin kópqúdaylyq dәuirden qalghan dep kórsetip, onda monoteistik islam dinindegi keshirilmes kýnә - qúdaygha serik qosu (shirk, mushriyk) elementteri bar dep kórsetip, týbegeyli joyyp tynu. Al múnda eshqanday tәnirlik nanym-senimderdin, kópqúdaylyqtyng elementteri joqtyghyn, kerisinshe, dәstýrli islam dini, onyng ishinde týrki topyraghynda órken jayghan sopylyq ilimning elementterine toly ekendigin - jyrdyng ózin oqyghanda kóz jetkizuge bolady. Múny nege ekeni belgisiz, maqala avtory esh jerde atamaydy. Álde bilimi jetpedi (bayqamady deuge kelmeydi, óitkeni jyrdyng boyynda túnyp túr), әlde moyyndaghysy kelmedi, ol jaghy J.Eldosqyzynyng ózine ayan.

Sózimiz qúrghaq bolmas ýshin jyrdan ýzindiler keltire otyryp dәleldeyik. Álqissa, jyrda Qobylandy dýniyege kelmes búryn, bir perzentke zar bolghan atasy Toqtarbay men anasy Analyq ony әuliyelerdi jaghalap jýrip tabady. Yaghny ol jyrda
Áulie qoymay qydyryp,
Etegin shengel sydyryp,
Jeti pirge tanysqan.
Áuliyege at aityp,
Qorasangha qoy aityp,
Qabyl bolghan tilegi. -
dep keledi. Ensiklopediyalyq enbekterde «әuliye» sózi - «taqualyghymen, Qúdaygha ghashyqtyghymen onyng sýiikti dostaryna ainalghan qúldar» dep anyqtama berilse, «pir» degenimiz - «qajy, qaziret, ishan siyaqty iri dinbasylaryna baylanysty qoldanylatyn úghym. «Pir» sózi - parsy tilinen audarghanda «ústaz» degendi bildiredi. Kóp jaghdayda pir - әulie atanyp, taqualyq ghúmyr keshedi. Diny úghymda pir - qoldaushy, sýienish bolyp eseptelinedi, aruaq turaly týsinikke jaqyndaydy» dep týsindirilgen. Yaghny jeti pir degenimiz - sopylyq ilimning negizgi kuliti әuliyelikting satylary. Búl әrbir satynyng belgili bir mólsherde әuliyeleri bolady. Búlar turaly jyrdyng óne boyynda ondaghan ret qaytalanady.

Osylaysha, Qúdaydyng beruimen, әuliye-pirlerining demeuimen dýniyege kelgen Qobylandynyng kókiregi elding qayghysyna jýkti bolyp er jetedi. Batyr da, batyl, aqyldy jaratylghan Qobylandy - auyl-aymaghy, alys-jaqynyna syily bolyp ósedi. Ony qyryq myng әsker qol alyp qyzylbasty shabugha noghayly aimaghyndaghy Qyrly qala men Syrly qalagha attanyp bara jatqan Qaramannyn
Dua tiygen keremet,
Ataghy júrtqa mәlim ed.
Basa jýrip qonysyn,
Barsa ertip alayyq.
Ermese bata súrayyq,
Jaqsydan tiyer sharapat! - degen sózi dәleldey týsedi. Búl jerdegi «dua tiygen» tirkesi - bata alghan degendi bildiredi. Yaghni, Qobylandy batyrdyng әu basta - Aqtamberdi jyrausha aitsaq, «pirlerding demi, shiltenning shylauy tiyip» dýniyege kelgenin menzep otyr. Búghan qosa, «jaqsydan - sharapat, jamannan - kesapat» degen halyq danalyghyna da mәn berilgen.

Qaraman turaly sóz etken son, basty qaharmannyng jan jary - aqyldy súlu Qúrtqanyng kóregendigi turaly aitpay ketu mýmkin emes. Qyzylbasty shabugha ketken qiyat taypasynyng batyry Qaramannan bir kýn kesh shyqqan Qobylandynyng joryq jolyn aina-qatesiz dәl boljap, qalay әreket etui kerek ekendigine deyin aqyl-kenesin berge Qúrtqanyng da әuliyelikten ada bolmaghandyghyn bayqaugha bolady.
Janar zamandasymyz jyrda qanday kópqúdaylyqty menzegenin qaydam, onda tek
Artymda jau qaldyrman,
Berse qúday nesipti... -
degen, nemese
Batasyn berip qol jayyp,
Jad qylady qúdany...
...Artymnan joqtar agham joq,
Alladan basqa panam joq...
tipti, qala berdi
Mandayynan iyiskep,
Shýkir ghyp haqqa túrady...
...Jalghyzdyqty aityp jabyghyp,
Bir tәnirge zaryghyp,
Sonda túryp nalydy...
degen joldar kezdesedi. Eger, Qobylandynyng qysylghan kezdegi
Jar bolghay alla ózime,
Shybyn janym kórindi
mening kózime.
Kәmil pirler, qúlaq sal
Auyzdan shyqqan sózime...
degen shumaqtardan, nemese
...Qysylghan jerde dem berer
Yqylas ata, Shashty Áziz,
Jeti kәmil pirim-ay,
Sart bolyp-aq ketting be?
Jalghyzdyq qayghy basymda,
Joldasym joq qasymda,
Múnday qayghy kórip pe em,
Ózimning ómir jasymda?
Kәmil pirler, jar bolmay,
Salghanyng ba uayym?
Bir ózine syiyndym,
Jarylqaushy qúdayym!
degen joldardan kóp qúdaygha syiynu elementterin izdesek - anyq adasqanymyz. Sebebi, ýzindini zer salyp oqyghan adam jyrdaghy keyipkerlerding әuliye-әnbiye, mashayyq, pirlerdi jaghalap, jәrdem tileuining ózindik syry barlyghyn úghynady. Olar (әuliyeler, pirler) - pendesining mún-múqtajyn, tilegin jaratushygha jetkizushi, sol tilekting oryndaluyn Qúdaydan jalynyp súraytyn aq jýrek, izgi jandar. Dәlirek aitsaq, adam balasyn Alla Taghalamen jalghastyratyn sebepshi (uәsila) desek te bolady. Olar tek Qúdaydan perzent súraghanda ghana emes, qaharmandarynyng basyna qanday da bir qiyn is týsken syn saghatynda da ruhany kómek qolyn sozyp, demeu bolady. Keyipkerlerding qysylghan shaghynda auyzgha әueli Alladan song әuliye-әnbiye, kәmil pirlerdi aluy da sondyqtan.

Jyrda Qobylandynyng piri dep, kóbine Baba týkti Shashty Áziz әulie atalady. Múnyng ózindik sebepteri bar. Birinshiden, onyng ózi jәne úrpaqtary - «Noghayly jyrlary» dep atalatyn ýlken epikalyq toptamanyng keyipkerine ainalghan Edigening arghy babasy. Ekinshiden, ol - Islam dinin taratushylardyng biri. Halyq úghymynda onyng ózi de qolyna qaru ústaghan batyr retinde belgili. Sol sebepti ol el qorghaghan batyrlargha pir bolugha layyqty.
Sopylyq tanymda әuliyelikting jogharghy satysyna jetpegen adamnyng dúgha-tilegi qabyl boluy ýshin, pirlerinen medet tileytin salty bar. Mysaly, osy jyrda
...Qyryq payghambar aty bar,
Qyrda Qyyas payghambar,
Oida Iliyas payghambar,
Sizden basqa kimim bar?..
...Qysylghan jerde dem bersin,
Jylqyshy Qambar pirimiz...
...«Týsirem, - dep, - atyp dәl,
Kәmil pirler bolsa jar»... -
dep jәrdem tileydi. Múny kóp tәnirge tabynushylyq dep baghalaugha bolmaydy. Sebebi, múnda tilekting qabyl boluy ýshin jәrdem súralady. Aruaq eshqashan Qúdaydyng barlyq sipattarymen tenestirilmeydi. Múnda bar bolghany, Qúdaygha bar qylyghymen, qúlshylyghymen jaqqan, bir taban jaqyn әuliyening tilegi menikinen búryn mýltiksiz qabyl bolady degen senim ghana bar.
Qúdaydy jad etpey, pirlerdi elemey is qylghannyng aqyry qanday bolatyny da jyrda anyq sipattalady.
Asyp-tasyp ekeui
Allany almay auzyna,
«Barayyq deseng jýr», - deydi.
Er saldy atqa batyrlar
Altyndy túrman taghynyp,
Eki batyr jónelgen,
Syiynbay pirge janylyp.
Osylaysha Qaraman men Qobylandy Qyrly qala men Syrly qaladan oljalaghan jylqyny mise tútpay, Kóbiktining jylqysyn shabugha attanady. Maqsattaryn oryndap, qaytyp kele jatqanda Kóbiktige jaysyz habar jetip, ol jylqy sonynan shabady. Al búl kezde Qobylandy qalyng úiqygha ketedi. Arttarynan quyp jetken Kóbikti Qaramandy qúlatyp, Qobylandyny jatqan jerinen basyp, ekeuin de tútqyndap, pende qylyp eline әkelip, zyndangha tastaydy. Jyrda búl tús
Baghy tayyp basynan,
Pirleri tayyp qasynan,
Jan torsyqqa úsady.
Jeti kәmil babasyn
Jad etuge janylyp,
Endi qara basady!
dep suretteledi. Sóitip, baylauda jatyp zarlanyp, Qúdayy men pirlerin eske alyp, tәubagha kelgennen keyin ghana qaytadan әruaghy asyp, meymanasy tasady.
Eki batyr zarlanyp,
Jatqannan song baylauda
Kәmil piri jebedi.
Pirleri mәdet bergesin
Qobylandyny kórgesin
Núry balqyp batyrdyn
Balqydy súlu denesi.
Qobylandyday batyrdyn,
Aruaghy asady,
Qobylandynyng aibaty
Arystangha úsady.
Endi jyrda kóp kezdesetin jad qylu tirkesine toqtalayyq.

Jad degen sóz - qazaq tilinde «es» degen sózding maghynasyn bildiredi (mysaly, «jadyna toqyp al»). Sonda jad etu - «eske alu» degen sózding maghynasyn beretin bolyp shyghady.
Dúrys, Janar Eldosqyzy óz pikirin M.Ghabdullinge sýienip jasaghan. Alayda, ol dәuirde mýmkindikterding shekteuli bolghandyghynan, múnday enbekter dintanulyq túrghydan әlsiz zerttelgeni eshkimge jasyryn emes. Endi osynday azattyq alghan túsymyzda kýni ótken tújyrymdardy algha tartyp «enbek» jaza bersek ne bolady? Ol úghymdardyng qazir qate ekendigin aitpasaq, ghylymnyng damyghany qaysy?
«Qobylandy batyr» jyryndaghy diny úghymdardyng maghynasyn ashyp, diny qayratkerlerding shyghu tegin taldap, týsindirgen osy maqalany oqyghan kózi ashyq adam múndaghy diny qayratkerler - Q.A.Yasauy negizin salghan sopylyq ilimning ókilderi ekendigin, diny úghymdar - osy tariqattyng ayasynda qoldanylatyn sózder ekendigin, jyrda eshqanday da kóptәnirliktin, pútqa tabynudyng kórinisteri joqtyghyn úghynghan bolar.
Kýni keshe ghana keybir ghalym apalarymyz bastap, jyraular múralaryn qayta basyp shygharamyz dep, Alla sózin Allah dep ózgertip, ruhany dәstýrimizdi unifikasiyalaugha úmtylghany este. Sol siyaqty Janar zamandasymyzdyng da atalghan maqalada batyrlyq jyrlardan kóp tәnirlikting sarynyn izdeui - tútastay dәstýrli mәdeniyetimizge jasalatyn reviziyalaudyng basy bolmasyn!..

Núraddin ÓZBEKHAN
Almaty

«Ýsh qiyan» gazeti, 20-mamyr, 2010 jyl