QAZAQ HANDYGhYNYNG 550 JYLDYGhY AYaSYNDA QAZAQSTANNYNG AZAMATTYQ «AZAT»  QOZGhALYSYNYNG 25 JYLDYGhYNA ORAY

 «AZAT» QOZGhALYSY – QAZAQ TÁUELSIZDIGINING QARLYGhAShY» ATTY ShARAGhA QATYSQAN QOZGhALYS ARDAGERLERINING

M Á L I M D E M E S I    

         HH ghasyrda qazaq halqy tarihynda airyqsha oryn alatyn últtyq sayasy sananyng újymdasu kórinisi bolghan eki qúbylys bar. Onyng biri: ghasyrdyng bas kezindegi patshalyq Resey qoghamynyng bilimin boylaryna sinirip, ózegin el egemendigi órtegen, últtyq ziyaly qauym qúrghan «Alash» partiyasy; ekinshisi: ghasyrdyng sonynda qarapayym búqaranyng azattyqqa degen qúlshynysynan tuyndaghan «Azat» qozghalysy. Búl ekeuining de maqsaty – Qazaq Elin azattyqqa jetkizuge zor úmtylys bolghanymen, tarihy múraty eki basqa edi: «Alash» - azattyq jolyndaghy qazaq halqynyng elitalyq sayasy túlghasy bolsa, «Azat» - halyqtyq qozghalystyng sayasy sipatyna ainalghan Tәuelsizdik jolyndaghy naqtyly әreketting ýlgisi boldy.

«Alashty»  últtyng at tóbelindey aldynghy qatarly toby qúrsa, «Azat» qalyng búqaranyng qoldauymen dýniyege keldi. Alghashqysy – últtyq aqyl-oy men kýsh-qayrattyng júmylu kórinisi bolsa, songhysy – halyqtyng últ bolyp qalyptasqan jigerining kórinisin әigiledi. Sondyqtan da «Alash» halyq arasynda sayasi-aghartu qyzmeti men memleket qúru iydeyasyn tu etse, «Azat» Tәuelsizdikti jýzege asyru múratyna qol jetkizuge tikeley aralasty.

         2015 jyly 30 mausymda Qazaq azattyghynyng jana tarihynan oiyp oryn alatyn Qazaqstannyng Azamattyq «AZAT» qozghalysynyng qúrylghanyna 25 jyl toldy. Búl qozghalys – qazaq halqynyng alashordalyq sayasy qozghalysynan keyingi býkilhalyqtyq sipat alghan HH ghasyrdaghy sayasy belsenimning aiqyn kórinisi edi. Ghasyr sonyndaghy Últtyng sayasy Azattyqqa degen súranysyn tanytqan úiym edi. «Azat» qozghalysy biylik ýshin emes, eng әueli Azattyq ýshin kýresti. «Azat» qozghalysy – «qazaq halqyna Tәuelsizdik aspannan týsti» degen qaghidany joqqa shygharatyn birden-bir tarihy dәiek.

Alash azattyghy jolynda qúrylghan «Azat» qozghalysynyng qanshalyqty tarihy qúny bar desek, ol bylaysha sipattalady:

1. Qozghalys HH ghasyr basyndaghy «Alash» úiymynyng ghasyr sonyndaghy sabaqtas sipaty boldy, qazaq halqynyng AZATTYGhYN ghana emes, Qazaqstanda últtyq memleket qúru qajettigin de taysalmastan kýn tәrtibine qoyghan jәne sol joldaghy býkilqazaqstandyq birden-bir sayasy úiym týrinde qalyptasty;

2.  «Azat» qozghalysynyng halyqtyq sipatyn osy úiymnyng negizi bolyp qalanghan ónirlik úiymdar: manghystaulyq «Parasat» úiymy, shymkenttik «Betbúrys», «Alash» partiyasynyng Oral oblystyq bólimi, aqtóbelik «Jem» antiyadrolyq toby men «Aldaspan» qoghamdyq-sayasy birlestigi, aqmolalyq «Til jәne Mәdeniyet» úiymy, jezqazghandyq – «Úlytau» qozghalysy, Shalqar audandyq «Júmysshylar qozghalysy», Aral audandyq «Tamshy»  t.b. kórsetti; 

 3. «Azat» qozghalysy Qazaqstannyng tәuelsizdigine alghyshart jasaghan jәne el tәuelsizdigine qarsy kelgen kýshterdi (Janaózen-1989, Oral-1991, GKChP-1991, t.b.) auyzdyqtaugha kýsh salghan qoghamdyq-sayasy faktorgha ainaldy; el egemendigi jariyalanbas búryn Semey yadrolyq poligonyn jabudy kýn tәrtibine qoyyp, búqarany júmyldyru arqyly kenestik Qazaqstan basshylyghynyng naqty sheshim qabyldauyna týrtki boldy; búl sheshimning Sovet odaghy biyligining sheshimin tәuelsizdik alyp ýlgermegen Qazaqstan basshylyghynyng qolymen qabyldanuy – jahandyq auqymdaghy úly tarihy qúbylys әri presedent; Tәuelsizdik qarsanynda qazaqtildi mektep pen bala-baqsha ashu, basshylyqta últtyq kadrlardy kóbeytu, sheteldegi qazaq júrtshylyghyn elge qaytaru, shynayy demokratiyalyq saylau jýiesin jasau, onomastika mәseleleri t.b. sekildi jas memleketti qalyptastyru faktorlaryn jasaqtaugha tikeley qatysty;

4. Qozghalys Qazaqstandy Reseyge tәueldi aumaq mәrtebesinen shygharyp, shynayy tәuelsizdikke layyqty sayasy nysan retinde әigiledi: 1991 jylghy Oraldaghy Qyrkýiek oqighasy búdan bylay  Qazaqstannyng óz aumaghyna ie bolatynday, ony qorghaytynday jәne onyng azattyghyn talap etetin halyqtyng atynan «Azat» qozghalysy әreket etti -  defakto Qazaq eli bar ekenin әigiledi.

5. Qozghalys ózining 25 jyldyq merziminde qarapayym búqara arasynan últshyl sayasy elitanyng (S.Aqatay, M. Esenәliyev, S.Shapaghatov, B. Dәrimbet t.b.) negizin qalady, últtyng sayasy jәne ziyatkerlik әleuetin qalyptastyryp, últtyq-demokratiyalyq tolyqqandy, mýsheleri men jaqtastary bir million elektoratty qamtyp yqpaldy úiymgha ainalyp ýlgerdi.

6. «Azat» - Qazaqstanda demokratiyalyq ýrdisterding tuyn alghash kóterdi,  túnghysh demokratiya bastauynda túrdy jәne óz әleuetine say últtyq demokratiyany is jýzine asyra bildi: birneshe Jogharghy Kenes deputaty men jergilikti ókildik biylikke  ondaghan deputattar men әkimderin shynayy saylau arqyly taghayyndady.

7. «Azat» qozghalysy Tәuelsiz Qazaqstan rәmizderining negizin qalady: býgingi memlekettik Tudyng kógildir boyauy - «Azat» qozghalysynyng jalauyna tәn týs bolatyn; býgingi memlekettik Ánúran («Mening Qazaqstanym»)  Semey poligonyn jabu kezinde de, Oral oqighasynda da, Qozghalystyng barlyq sharalarynda saltanatpen shyrqalghan bolatyn; Astanany Aqmolagha kóshiru mәselesi de – Oral oqighasyna qatysty separatizm qaterinen azattyqtar kýn tәrtibine qoyghan mәselening ózektisi bolatyn.

8. «Azat» qozghalysy – Qazaqstannyng egemen bolugha qajetti alghyshart qalyptastyrudaghy úiytqy bolghan sayasy manyzdy faktordyn biri.

Qoryta kelgende, «Azat» qozghalysynyng 25 jyldyghy – Azattyq jolyndaghy sayasy kýresting 25 jyldyghy. «Azat» qozghalysy – Alash azattyghynyng qarlyghashy!

***

        «Azat» qozghalysynyng 25 jyldyghyna arnalghan qoghamdyq sharagha qatysushylar, egemen elding azamaty túrghysynan myna jaytty erekshe atap ótedi. Ókinishtisi sol: «Azat» qozghalysy qalyptastyrghan, týzgen últtyq әleuet pen is-tәjiriybe Tәuelsiz Qazaqstan paydasyna jaratylmay, tipti, qasqana eskerilmey keledi. Jas úrpaq pen qoghamgha paydaly jәne Atazanda kórsetilgen demokratiyalyq memleket qúru múraty jolynda paydagha asatyn «Azat» úiymynyng tarihy hәm sayasy qúndylyghy mýldem zerttelip-zerdelenbey otyr. Kiyeli Tәuelsizdikting osynau mereyli kezenderinde Qozghalys ardagerleri barlyq dengeyde qaghaju kórip, aqiqat shyndyqty zerde men tarihtan óshiru pighyly bayqaluda.

         Kóptegen jyldar boyy elding egemendigi ýshin qymbat uaqytyn sarp etip, tipti, Últtyq Úly múrat jolyna bar ghúmyryn arnaghan jýzdegen túlghalardyng esimderi el tarihynan syzyp tastaldy. Býginde Alashorda qayratkerleri men «Azattyq» túlghalardy qoghamda nasihattau, iygi isterin jas úrpaqqa ónege etu joqqa tәn. «Azattyn» jogharyda atalghan tarihy manyzy  úmyttyrylyp, Qozghalystyng aty jalghan úiymdargha telinumen mansúq etilude. «Azat» qozghalysynyng últjandy mýsheleri - bir sәttik nauqangha nemese oqighagha qatysushy emes, әlbette, elding azattyghy men tútastyghyna, beybitshiligine janqiyarlyq etken, býgingi jarqyn ómirding bastauyn qalaghan, osy jolgha ómirlerin arnaghan Alash qayratkerlerining izbasarlary bolyp tabylady.

         «Azat» qozghalysynyng ardagerleri Qozghalys qújattarynda kórsetilgen qazaq últyn damytugha baghyttalghan izgi múrattargha qol jetpegenine ókinishpen nazar audarady. Songhy 25 jylda qazaq tilinin, últtyq ruhaniyat pen әleumettik ahualdyng Tәuelsiz elge tәn sipatta jýzege aspay otyrghanyn ashynyspen atap ótedi. Eldegi qalyptasqan jabayy da bezbýirek kapitalizm men әsire әleumettik tensizdik Azattyq iydeyasyn tәrk etetin synayy bar.

         «Azat» qozghalysy maqsat etken eldegi orta taptyng damuy, Últtyq resurstyng әdil bólinuine negizdelgen naryqtyq ekonomika men últtyq qúndylyqtargha negizdelgen demokratiyanyng qalyptasuy qolgha alynbay keledi. Biz, búlardyng ornyn eldi apattyq jaghdaygha dushar eter sybaylas jemqorlyq  jýienin, paraqorlyq pen masyldyq sananyng basqanyn narazylyqpen mәlimdeymiz.

          Býgingi Qazaqstan biyligin eldegi qalyptasqan qúqyqtyq әdiletsizdikti, әsire tensizdikti, qisynsyz sipattaghy beyúlttyq jәne solqyldaq әleumettik sayasatty tez arada joyyp, memlekettik Úly múrattar men Últtyq qúndylyqtargha basymdyq beruge shaqyramyz. Qajet bolsa, ózekti mәselege tikeley aralasudy azamattyq paryzymyz sanaymyz.

«Azat» qozghalysynyng ardagerleri.

Astana.

12.06.2015.  

Abai.kz