Senbi, 23 Qarasha 2024
Elim-ay 11331 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2015 saghat 18:33

QAZAQTYNG JERI AUKSIONDA SATYLA BASTADY

Býgin qazaqtyng jeri jappay satylymgha shygharyldy. Auksionnyng alghashqy kýninde memleket budjetine 1,5 mlrd qarjy týsken. Búl turaly abai.kz  portaly qazaquni.kz saytyna silteme jasay otyryp habarlaydy. Oqyrmannyng esinde bolsa, 100 mln.ga qazaq jeri auksionda satylatyny turaly jazghan edik: http://abai.kz/post/view?id=4789. Sonyng alghashqy «nәtiyjesi» 1,5 mlrd tenge bolsa kerek.  

 

Jaqynda memleketting joghary elitasy menshikke tiyesili qazba baylyqtaryn jekening qolyna tapsyru turaly sheshimge kelgen.  Al býgin elimizde alghash ret jer qoynaulary satylymgha shygharylghan.

Derekkózining habarlauynsha, Áset IYsekeshev myrza tizginin ústap otyrghan investitsiya jәne damu ministrligi ótkizgen auksionnyng alghashqy kýni budjetke bir jarym milliard tenge týsken.

Auksion aghylshyn әdisimen yaghni, bagha ósimi boyynsha ótkizilipti. Áriyne, auksion zalyna jinalghan kil sheteldik qaltaly investorlar qazaq jerin satyp alu ýshin aqshalaryn ayap qalmaghan. Mysaly, bastapqyda 2 milliongha baghalanghan Qaraghandydaghy altyngha bay Nauryzbay, Altynsay ken oryndary auksion sonynda 280 million tengege  baghalanghan.

Al sheteldik biznesmender aqshalaryn búlaysha tekke shashyp otyrghan joq. Olardyng kózdegeni bireu ghana. Úzaq jyldar boyy iygerilmey túrghan jerdegi qazba baylyqty satyp tabys tabu.  Jalpy, býgin 100-den astam jer qoynauy satyluy tiyis edi. Biraq, auksiongha keybir qatysushylardyng kelmey qalghanyna baylanysty tek 49 jer telimi iygerilu ýshin  jekelegen kәsipkerlerding qolyna tapsyryldy. Qarjylyq qiyndyq alqymnan alghanda Astanadaghy aq jaghalylar qazaq jerin, qazba baylyghyn kimderge satpaq? Tyghyryqtan shyghudyng jalghyz joly jerdi satu ma sonda? IYisi qazaqtyng jerine auyz salugha IYsekeshevke kim qúqyq berdi? Ministr búghan qanday uәj aitady?

«Jer qoynauyn bere salmaymyz. Kelisim-shartqa otyryp jalgha alady. Búdan memleket te, kәsipker de tabys tabady. Óitkeni qanshama júmys oryndary ashylady, budjetke aqsha týsedi. Elimizde iygerilmey bos túrghan jer qoynaulary jetip artylady», – deydi Investitsiya jәne damu ministri Áset IYsekeshov (http://www.qazaquni.kz/?p=43002).

Jer satu әngimening auany әu basta Preziydent Nazarbaevtyng 5 instituttyq reformasynda aitylghan edi. Elbasy  reformasynyn «100 naqty qadamynda» jerdi naqty menshik iyesine beru turaly aitylghan. Osydan keyin QR Jer kodeksine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn Parlament maqúldady. Jana zang jobasy boyynsha auyl sharua­shylyghy maqsatynda jerdi tiyimdi paydalanu ýshin ony auksion arqyly jekemenshikke satu turaly sheshim shygharylghan.

Mәsimov ýkimeti býgin birinshi auksiondy úiymdastyryp, odan 1,5 mlrd. tenge payda tapty.  Alayda, úzaqmerzimdi jalgha ber­genning ózinde jer  siz ben biz sekildi qaltasy tesik qazaqtyng emes, oligarhtardyng qolyna ótude. Al, endi jer satylghan jaghdayda, biz jerden aiyrylamyz. Jer – elding baylyghy. Bizding el, memleket bolyp otyrghanymyz osy jerimizding arqasynda emes pe?  Sonda biylikting kózdegeni qara jerden  tek qana payda tabu ghana ma?  Ekinshi­den, qazirgidey ja­handyq daghdarys kezinde nangha, kýndelikti qajettilikke aqsha taba almay otyrghan auyldaghy qara qazaq ol jerlerdi satyp ala almaytyny aidan anyq. Demek, bizding ýkimet әlgi oligarhtardyng bayyghan ýstine bayyna jaghday jasap otyr deuge osy arada tolyq negiz bar.
Osydan 10 jyl búryn elimizde 35,5 million gektar egistik bolsa, qazir onyng kó­­lemi 21 million gektargha deyin týsti. Qalghan jerlerdi qúnarlylyghy jaramaydy dep paydalanudan shygharyp tastaghan.
Qazir keybir jer alpauyttarynda 2-5 million gektargha deyin jer bar. Elevatorlardy da jekeshelendirip alghan, satyp jatyr. Sondyqtan jerdi olargha beruge bolmaytynyn sarapshylar aitqanymen, Mәsimov Ýkimetining óz esebi bolsa kerek.  Biz qansha bajaylaghanymyzben, óz jerimizdi ózimiz iygere almaytyn halge jetippiz. Tereshenko, Madimov, Kulagin siyaqty latifundistter jerdi әu basta jalgha aldy. Sodan song júlma-júlmasyn shyghardy. Olardan  osy kýni ualanghan, qúnarsyz jer qalghany, qalyp jatqany jәne ras. Búndayda ókimetimiz ógey bolghan son, ókpendi qayda aityryndy da bilmeysin. Mine, endi qazaq jeri kәdimgi auksiongha týsip, ony sheteldikter satyp alyp jatyr. Qarjy daghdarysynan Ýkimetting tapqan joly osy bolsa kerek. Qazaqtyng baytaq dalasy bolmasa, Ýkimet endige qayter edi? Búl súraqtyng jauabyn oilaudyng ózi qorqynyshty.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406