Qazaqtyng belgili jazushysy, dramaturg Qalmúqan Isabaev dýniyeden ozdy. Abai.kz portaly marqúmnyng tuystary men qalyng oqyrmanyna kónil aitady.

Abai.kz

ESSE

Ol kezde biz «Qazaq әdebiyeti» gazetining qoldy-ayaqqa túrmay, zyr jýgirip jýretin jap-jas tilshisi edik. Kýnderding bir kýninde bas redaktorymyz – barsha júrtqa belgili Halyq jazushysy, asa qadirli  Sherhan Múrtazanyng qabyldau bólmesindegi hatshy apayymyz úzyn dәlizding boyymen ayaghyn tyq-tyq basyp keldi de: «Bastyq izdep jatyr,» dep shaqyryp ketti.

Qas pen kózding arasynda jetip bardyq. Bas redaktordyng aldynda ardager jazushy  Qalmúqan Isabaev otyr eken. Biz ishke kirgende Sher-aghang ekeuara әngimesin bir sәtke ýzip, kelinder degendey Qalekenning qarsy aldyndaghy oryndyqty aqyryn ghana iyegimen núsqady.

Otyrdyq.

- Álgi... – dedi Sher-aghang otty kózin tura qadap, - balalar koloniyasy degen bar emes pe. Sonda nebir qúlaghy qalqighan, moyny qylqighan jasóspirim balalar jýredi. Resmy tilmen aitqanda, olar da – qylmysker. Bireui aqsha úrlaghan, bireui qoy úrlaghan, endi bireui... dýkennen ýsh litrlik bankige jabylghan qiyar úrlaghan. Dúr-re-e-s!.. Áriyne, jazalau kerek. «Úrlyq týbi - qorlyq» ekenin jas úrpaq bilip ósui qajet. Biraq... Ýsh litrlik bankidegi túzdalghan qiyargha bola týrmege jaba salu qiyanat emes pe?!

- IYә, - dedi osy sәtte Qalekeng de basyn shúlghyp. – Baryp túrghan qiyanat!..

- Osy taqyrypty zerttep, ishi-syrtyna ýnilip kórsender qaytedi? –  Sheraghang bizden kózin almaghan kýii sózin jalghady. – Bala taghdyry oiynshyq emes. Retin tauyp, baryndar, kórinder. Ángimelesinder. Koloniyanyng tirshiligimen tanysyndar...

Manadan beri bas redaktordyng әrbir sózine zeyin qoyyp, qoshtap, quattap, ernin jymqyryp oilanyp otyrghan Qalekeng osy tústa taghy da әngimege aralasyp, myna tapsyrma bizge emes, tap bir ózine jýktelip otyrghanday basyn shayqap, qinalyp:

- Ýibay-au, ol koloniyagha kiru degeniniz qalay bolar eken, - dep qaldy. – Oghan jogharghy jaqtyng rúqsaty kerek qoy.

Sher-aghang endi bizden kózin taydyryp, Qalekene shanshyla qarady da:

- Joldas Isabaev, - dedi dausy qyranday sanq ete týsip, - Siz bizding ishki júmysymyzgha aralaspanyz!

Biz әli baryp kórmegen koloniyadaghy jap-jas balalardyng jay-kýiin oilap, kýizelip otyrghan Qalekeng kenet selk etip, úiqydan shoshyp oyanghanday ornynan atyp túrdy da:

- Qúp bolady! – dedi әskery adamdarsha tez jauap qatyp.

Bólme ishinde bir sәtke ýnsizdik ornady. Sapqa túrghan soldattay kópe-kórineu qalshiya qalghan Qalekenning basynan ayaghyna deyin bir sýzip ótken Sher-aghang jýzin lezde jylytyp, myrs etip kýlip jiberdi de:

- Otyrynyz, - dedi qysqa ghana. –Á-әi... joq jerde, әrtis bola qalasyz ghoy, Qaleke!..

Eki alyptyng arasyndaghy әzil-shyny aralas osy bir kýlkili epizodqa eriksiz kuә bolghan biz sәlden song bas redaktordyng bólmesinen jymyndap, kýlip shyqtyq.

hhh

Sonymen...

«Súray-súray Mekkege de barasyn» demekshi, biletini bar, bilmeytini bar, birer kýnde qaladaghy bir qauym elge telefon shalyp, jón súrap, kenes alyp jýrip, Nikoliskiy bazarynyng manyndaghy qúqyq qorghau mekemelerining birining esigin qaqtyq.

Átten...

Jas shamasy eludi alqymdap qalghan, jyly jýzdi әskery kisining esimin tars úmytyppyn. Kәmeletke tolmaghan jasóspirim qylmyskerlermen júmys isteytin bólimning bastyghy edi. Maqala jazghan kezde mening atymdy atap kórsetuge bolmaydy dep eskertken de ózi. IYә-ә... Ol kezde zaman basqa, zang basqa. Tәrtip basqa. Jýie basqa edi ghoy.

Bizding ótinishimizdi tyndap bolghan song ol kisi birden súq sausaghymen bólmening tóbesin núsqap, Qalekenning sózin qaytalaghanday: «Ol ýshin jogharghy jaqtyn, Mәskeuding rúqsaty kerek qoy, qaraqtarym-au!» dedi.

Ári-beri qipaqtap otyryp, aqyry búl isimizden týk shyqpaytynyn bilgen son, endi shyghyp ketuge oqtala bergenimiz sol eken:

- Toqta, - dedi әlgi kisi esine birdene týskendey jalt etip qarap. Sóitti de, ornynan tez qozghalyp, shkafty ashyp, qolyna bir alibom sekildi qalyng  qújatty alyp, ýnilip qaray bastady. – Im-m-m!..

Álden song ózi izdegen betti tapqanyn bizge sausaq qimylymen týsindirip, beri kelinder dep ymdady.

- IYә-ә, - dedi sonsong jymiya qarap, - bizding josparymyzda koloniyada tәrbiyelenushilerdi soghys ardagerimen kezdestiru degen punkt bar eken. Mine... mine. Al endi, sender...  soghysta bolghan, ardager jazushy aghalarynnyng birin koloniyagha ertip kele alasyndar ma?

- Áriyne!

- Ras pa?

- Sóz joq.

- Olay bolsa, kelistik!

Sóitip, janaghy symbatty da, syrbaz aghamyzben birge koloniyadaghy balalardyng soghys ardagerimen kezdesetin kýnin belgilep, naqty uaqytyn kelisip aldyq. Endigi sharua bizge baylanysty. Kimdi shaqyramyz, koloniyadaghy balalarmen qalay sóilesemiz, qanday maqala jazamyz – endi, sony oilasuymyz kerek.

Kóz aldyma birden Qalekeng elestey qaldy. Nesi bar?! Soldat deseng – soldat, jazushy deseng – jazushy, ardager deseng – ardager. Mine, naghyz «Izdegenge – súraghan» osy emes pe?! Onyng ýstine, Qalekeng bizding redaksiyadaghy әngimemizding de kezdeysoq kuәgeri. Tek әiteuir, ayaq astynan bir qyrsyq shalyp, kelispey qoymasa bolghany.

IYә, sóitip...

Redaksiyagha keldik te, Qalekenning ýiine qonyrau shaldyq.

- Áy, sender nemene, koloniyagha kiruge rúqsat ta alyp qoyghansyndar ma? – dedi ol kisi az-kem tanyrqap qalyp.

- Sizding kómeginiz qajet bolyp túr, agha.

- S udovolistviyem!..

- Soghys ardageri retinde koloniyadaghy balalarmen kezdesu ótkizuiniz kerek. Men sizben birge kirem.

- Da-a.. eto, uje, delo – serieznoe!..

Tý-u sonau, qyrqynshy jyldary Bayanauyldan attanyp, Berlinge jayau jetken maydangerding key-keyde osylay, dәp bir fronttaghyday oryssha sóilep-sóilep jiberetini bar.

hhh

Erte kóktemning qonyr salqyn tany. Kýn endi kóterilip kele jatqan shaq. Furmanov kóshesining boyynda maujyrap Qalekendi kýtip túrmyn.

Koloniya әkimshiligi bizge kishkentay ghana avtobus bólipti. Saghat tili túp-tura segizdi kórsetkende Qalekenning ýiining aldyna kelip toqtady. Jýrgizushi kisining úqyptylyghy ma, әlde basshylyqtyng tapsyrmasy ma, әiteuir, avtobustyng ishi-syrty tap-taza bolyp juylyp, sýrtilgen.

Qalekeng de әskerde әbden shyndalghan kisi emes pe, dәl uaqytynda shyqty.

Qozghalyp kettik. Avtobusta eki jolaushy ghanamyz. Qalanyng qay túsyna bara jatqanymyz belgisiz. Shofer ýnsiz. Biraz  jýretin shygharmyz dep oilap, oryndyqtyng arqalyghyna basymdy sýiegen kýii qalghy bastadym. Qansha juyp-tazalady degenmen, avtobustyng ishinen bir qonyrsyq, jaghymsyz iyis shyghady...

Jo-o-q. Kóp jýrgen joqpyz. Aynalasy jiyrma minuttyng ishinde bir súp-súr qorghangha jaqyndap ta qaldyq. Biyik dualdyng ýstingi jaghyna tikenek sym tartylypty. Mine, koloniya dep jýrgenimiz osy siyaqty. Alys ta emes, jaqyn da emes, ózimiz tirshilik keship jatqan qalanyng bir búryshynda eken.

Esik aldyndaghy az-kem kidiristen song eki ofiyser bizdi bir ýlken saraygha qaray bastay jóneldi. Mynanyng ishi kem degende bes jýz adam emin-erkin siyatynday keng zal eken. Ónsheng bir taqyrbas, qarasúr kýpәikeli balalar qústyng balapandarynday ýrpiyip-ýrpiyip, esik jaqqa qarap jaltaqtap otyr.

- Vstati! – degen ofiyserding qatqyl búiryghy estildi.

Bәri ornynan dýr etip týregeldi. Biz zaldy jaryp ótip, qaq tórdegi qyzyl mata jabylghan ýstelge kelip otyrghansha eshkim ornynan qozghalghan joq. Tyrs etken dybys ta estilmedi.

- Sadiytesi!

Dýr etip balalar oryndaryna qayta jayghasty. Bayqaymyn, búlar mynau kezdesuge kýni búryn tәp-tәuir dayyndalghan siyaqty. Ýstel ýstinde su qúiylghan qos grafiyn. Tap-taza stakandar. Zal typ-tynysh. Bәrining zeyini bizde. Qadirli qonaq - Qalekendi balalargha tanystyrghan jas ofiyser de jazushynyng biraz kitaptaryn qarap, tynghylyqty әzirlengeni kórinip túr.

Ardagerding ómir jolyna qysqasha sholu jasay kelip, fashistik Germaniya kýiregennen keyin onda beybit ómir, tynysh tirshilik ornatu ýshin  soghys qiratqan qalalardyng birinde komendant bolyp  istegeni jayynda jap-jaqsy bayandap ótti.

Balalar bolsa, kәdimgidey elendep, óz jerimizde emes, ózge elde, qiyn kezde qala tizginin qolyna alghan jauyngerge qyzygha qarap qalypty.

Sәlden song sóz kezegi Qalekene berildi. Ol basyndaghy kónetozdau qalpaghyn sheship, ýnemi qyltanaq qaldyrmay jyp-jyltyr qyp ústaramen qyrghyzyp jýretin jaltyr basyn balalargha kórsete sipap-sipap qoydy da, minbege qaray bettedi.

Zal ishinde bir júp-júmsaq, erke samal esip ótkendey balalardyng jýzi  jylyp, jymiya bastady.

«Myna aghaydyng da basy bizdiki siyaqty tap-taqyr eken-au!» deytin siyaqty bir-birine qarap.

Qalekeng ayaghyn nyq basyp keldi de, qos shyntaghyn minbege tirep, zalda otyrghandardy asyqpay bir sholyp ótti.

Sodan son, dausy mikrofonnan sanq etip:

- Ya vsegda utverjdal y budu utverjdati, chto v miyre samye krasivye mujchiny, eto – britogolovye! («Men әmanda aityp kelemin jәne aita da beremin, әlemdegi eng súlu, eng myqty erkekter – taqyrbas erkekter!» - red.) - dep bastady әngimesin.

Zal ishinde bir sәtke shybynnyng yzyny estilerdey jym-jyrt tynyshtyq ornay qaldy da, kenet bireu tars etkizip salut atqanday bәri úshyp týregelip, duyldata qol soghyp, mәz-meyram bop, quanghanynan sekirip-sekirip ketti. Bes minuttan song balalardy tәrtipke shaqyrghan ofiyser ong qolyn joghary kóterip, ózi de jymiyp:

- Hvatiti! – dep әzer toqtatty. –Sadiytesi y slushayte dalishe.

Osydan keyin Qaleken:

- Ya vam segodnya rasskaju odnu ocheni interesnui istorii iz dnevnika komendanta, - dep, әngimesin jalghady.

hhh

«Laq soysa da, qasapshy soysyn!» demeushi me edi osy júrt.

Eh, soghys jayly әngime aitsa, Qalekeng aitsyn da!

Fashistik rejiym, antifashistik qozghalystar, Gitlerge ergen nemister men ermey qalghan nemister, Bethoven simfoniyasyn sýietin Klaustar – úzyn sózding qysqasy, ekinshi dýniyejýzilik soghys degeniniz, ol aitqan kezde, qatpar-qatpar sayasy oiyndar men әleumettik qayshylyqtardyn, qoghamdyq toptar men sayasy qozghalystardyng bas ainaldyrar labirinti bolyp shygha keledi.

Kýnbe-kýn ajalmen bettesip, oq pen ottyng ortasynda arpalysyp jýrse de, kózi ashyq, kókiregi oyau Qalekeng osynyng bәrin týsinip, bilip, kókeyine týiip alyp soghysqan ba deysin.

Sondyqtan da, onyng soghys jayly әngimesi әdettegi «Ura! Stalin ýshin, partiya ýshin!» degen úrandardan әldeqayda biyik әri sayasy túrghydan alghanda óte sauatty bolyp shyghady.

Jәne onyng jazghan shygharmalarynyng aty da, zaty da sol kezdegi halyqaralyq terminder men europalyq ataulargha túnyp túrady. Aytalyq, «Joldas komendant», «Bent – Sloven joryghy», «Oblako Br... soghysy», «Avche soghysy», «Zlatisa» t.b. Al keyipkerlerining aty-jóni: Kurd, Emba, Erika, Lotto, Anzolim t.b.

Biraq, Qalekeng búl joly balalargha mýlde basqa әngimesin tartu etti. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng taktikasy men strategiyasyn bes sausaghynday jatqa biletin bilikti jauynger ózi alghash komendant bolyp taghayyndalghan kezdegi dostarynyng bir anghal qylyghyn eske týsirip, tyndaushylardyng ishek-silesin qatyrdy.

Búl oqighany biz de kezinde jazushynyng «Kýmis shynar» atty әngimesinen oqyp-bilip, mәz-meyram bolghanymyz bar.

Ol ózi,  bylay bastalatyn-dy:

«Ertengilik taghamnan keyin komendant eki ofiyserdi onasha shaqyryp aldy.

- Keshe general maghan kel degen. Men ýshin múnda leytenant Saharov joldas, siz qalasyz. Býginshe ekeuing myna adamdardyng aty-jóni men adresterin súrap, tirkep ala berinder.

- Biz «Hende hoh!», «Kaput Gitler!» degennen basqa nemis sózin bilmeymiz. Olardyng familiyasyn qalay súraymyz? – dedi Saharov.

- «Familiya» degen sózding týbiri Evropadan shyqqan deydi. Olar týsinuge tiyis. Súray berinder.

Arghynbaev nemis tilinde adresti qalay súraugha bolatynyn aityp edi, kapitan búl sóz jóninde de «familiyagha» baylanysty týsindirmesin qaytalap shyqty.

Osylay Múrat ketti komendaturanyng jalghyz mashinasyn minip, osylay Saharov pen Arghynbaev nemistermen jasampaz qúrylysty bastaugha bilekterin sybanyp qaldy.

Saharov syrtqy esikke jaqyn stol qoyyp, onyng ýstine әli bastalmaghan dәpter-jurnaldy jayyp Arghynbaevqa búryldy.

- Men qazir bir-birlep shaqyryp, familiyalary men adresterin súraymyn. Sen jazyp otyrasyn!

- Qúp! – dedi qolyna qalamyn alyp, otyra bergen Arghynbaev.

Mine, Saharovtyng ymymen birinshi nemis tabaldyryqty jasqana attap kirdi. Onymen Saharov qol alysyp, jylyshyrayly amandasty da, betine tesile qarap túryp:

- Familiyanyz kim bolady? – dedi.

- Vas... – dedi anau. (Nemisshe: «Týsinbedim. Ne aittynyz?» degen sóz – red.)

Onyng týrinde de, kózinde de júmysy bolmaghan Saharov Arghynbaevqa búryldy:

- Kishi leytenant joldas, jazynyz!  Mynanyng familiyasy Vas eken.

Áriyne, Arghynbaev dәpterining qaq basyna «Vas» dep jazyp qoydy.

Saharov adresin de súrap kórip edi, nemis búghan kózi jypylyqtap qaray qaldy. Saharovtyng da kózi jypylyq qaqty. Sodan keyin ol nemiske:

- Adresti artynan bilisip alarmyz. Ázirge bylay túra túrynyz? – dep ymdady da, kelesi nemisti shaqyrdy.

- Sәlemetsiz be? Familiyanyz kim bolady?

- Vas? – dedi búl nemis te.

- Kishi leytenant, mynanyng familiyasy da «Vas» bolyp shyqty.

Arghynbaev dәpterge ekinshi «Vasty» jazdy. Múnyng adresi jóninde de kóz jypylyqtatudan artyqqa bara almaghan Saharov búghan da alghashqynyng janyna barugha núsqady. Tabaldyryqty basyp túrghan kelesi jergilikti túrghyngha kire beruine belgi kórsetip, onymen de qol alysyp amandasty...

«Vastardyn» sany beske jetti. Júmysynyng jýrip jatqanyna riza Saharovtyng jýzinde – núr, kózinde – meyir. Ol Arghynbaevqa jaqyn kelip, múrtyn qayyra shiratyp, bóksesimen ony sýikep ótip:

- Minsk qalasynda menimen gospitalida bir mayor jatyp edi – dedi. – Ózi joghary bilimdi. Sol bizge «Nemis halqy tabighatynda aqyldy, mәdeniyetti jәne óte tәrtipti» degen. Sonyng sózining shyndyghyna kózimning býgin jetip otyrghanyn qarashy. Týnde ghana shaqyru jariyaladyq. Tanerteng qala halqy jinala qalypty. Al tirkeluge semiyalarymen kele bastaghandary mynau. Myna «Vastar» bitkennen keyin, qarap túr, taghy da basqa semiya tútasymen keledi әli.

Osydan keyin ol júmysyna qayta kiristi. Saharovtyng birinshi súraghyna kelesi nemis te «Vas» dep jauap berdi.

- Kishi leytenant, mynda Vastardyng altynshy aghayyny qalyp qoyypty, - dedi Saharov...

Vastardyng sany ongha jetkende, Saharov Arghynbaevtyng janyna taghy keldi. Búl jolghy óni әlgindegidey emes, qabaghy týiilgen, múrty salbyrap ketken. Erinderin qatty jymqyryp alypty. Búl joly ony Arghynbaev bóksesinen týiip jiberdi.

- Ei, ne bolyp bara jatyr-ey, ózi! Myna Vastar qashan tausylady-ey? Fashister ashqan pәlenbay jylghy soghystan qalay shetinemey shyqqan semiya? Álde komendanttyng joqtyghyn paydalanyp, ekeuimizdi mazaqtap jýr me eken búlar, a?

- Júmysty toqtatpayyq, joldas leytenant. Esikke kelip túrghan ana badyraq kóz, taqyrbastan mýmkin basqa semiya bastalar, - dedi Arghynbaev.

- Eger osy badyraq kóz «men de Vaspyn» dese bar ghoy, - dedi Saharov joldasyna, - aitpady deme, menen ol kóresini kóredi.

Saharov anany ymmen shaqyryp, qol alysyp, jylyshyrayly amandasty da, familiyasyn súrady. Anau әriyne, «Vas?» dedi. Sol-aq eken leytenant júdyryghyn tas týiip alyp, badyraq kózdi múryn jotasynan tors etkizsin!

Qos qolmen qorghalandaghan badyraq kóz jyghylyp bara jatyp:

- Varum? -  dep dauystap jiberdi. (Nemisshe: «Nege býittiniz? Jazyghym ne?» degen sóz – red.)

- Á, onbaghan! – degen sózin Saharov anaghan arnaghanymen jalghasyn Arghynbaevqa búrylyp aitty. –Jany qysylghannan keyin shynyn aitqanyn estiding be? Múnyng familiyasy «Varum» eken. Jaz!

Varum sol sәtinde tórt taghandap tayyp túrdy. Adresteri anyqtalmaghan «Vastar da» sytylyp, shyghyp ketti. Múny kórgen auladaghy halyq ta taray bastady...

Armiya shtabynda bizge tilmash bólip qoyghan eken. Keshke sony alyp qaytyp keldim, - dedi nemis joldastarynyng kýlkisining basyluyn kýtip qalghan Múrat. – Saharov aldymnan shyghyp, men joqta komendaturada óreskel eshtenening bola qoymaghanyn bayandap, tyndyrylghan is retinde dәpterdi úsyndy, onyng betine jazylghan on Vas, bir Varumnyng syryn, әriyne, tilmash ashty. Kýlkiden ishegimiz týiilgen biz jan-jaqqa qúladyq.»

hhh

Zal tola taqyrbas balalar. Bәrining ýstinde birkelki kóksúr kýpәike. Árqaysysynyng omyrauyna tigilgen bir japyraq aq matagha aty-jóni jazylypty.

Minbede túrghan Qalekene qarap, kózderi baqyrayyp, yrjiyp tyndap otyr. Key sәtterde olar ózderining qayda otyrghandaryn úmytyp, ayaqtaryn topyldatyp, ishterin basyp, birining iyghyna biri basyn sýiep, esi ketip, kózderinen jas aqqansha shiqyldap kýledi...

Kenet aldynghy qatarda, mening janymda otyrghan ofiyser qúlaghyma sybyrlap: «Siz balalarmen sóilespek bolghan ediniz. Qazir andaghy bir bólmege olardyng ýsh-tórteuin alyp baramyz. Bir saghat uaqyt bóldik, jete me?» dedi.

Men aqyryn ghana ornymnan túryp, әlgi ofiyserding sonynan ere jóneldim. Úzyn dәlizding boyymen jýrip ótip, qaz-qatar tizilgen esikterding birin ashtyq. Zaldaghy balalardyng du-du kýlkisi kópke deyin estilip túrdy.

hhh

Sol joly koloniyadaghy balalar bizge óz qoldarymen jasaghan bir-bir jeldetkishti (ventilyator) syigha tartty. Kishkentay ghana qorapqa salynghan, qúddy bir zauyttan jana shyqqan búiym siyaqty. Keyinirek bildik, olar rasynda da, kýndiz zauytta júmys istep, mamandyq alyp, әr týrli dәrejedegi slesari-mehaniyk, tokari bolyp shyghady eken.

hhh

...Ol kezde biz qalanyng jogharghy jaghyndaghy «Alatau» kensharynda túrushy edik. Álgi balalar syilaghan tórtbúryshty kishkentay jeldetkishti ýige әkelip, tau jaq bettegi ýlken terezening jelkózine ilip qoydym.

Ózi de bir, myqty, sapaly zat eken. Kóp jyldar boyy kәdege jarady. Ong jaq betindegi kishkentay týimesin basyp qalsang boldy, zyryldap shyrkóbelek ainala jóneletin de, ýy ishine Alataudyng qonyr salqyn auasy lap qoyatyn.

Núrghaly Oraz

Abai.kz