(Syqaq)

IYә, bireuden ekeu kóp ekenin balabaqshadaghy barmaqtaylar da biledi. Olardyng qaysysyna bolsyn eki alaqanynnyng birindegi bir kәmpitti, ekinshisindegi eki kәmpitti kórsetip: «Qaysysy kóp?» deshi, ol jyp-jyly jymyndap, ekinshi alaqanyndy ne kózimen, ne iyegimen núsqap: «Anau!» dep kýlip jibersin.

Alayda bizge, jasamystargha, osy op-onay «júmbaqtyn» sheshimin tabu keyde qiyn bolady. Mysaly, iyә, mysalsyz sóileseng – mysyng qúridy, sondyqtan, mysal etip Mausymbekting  sonday qiyndyqqa nege tap bolghanyn aityp bereyin. Ol – respublika parlamentine bizding audannan saylanghan deputat. Biz sayladyq pa, basqalar saylady ma, әlde ózi saylanyp aldy ma, ol jaghyn men jaqsy bilmeymin, al mening jaqsy biletinim – ózimning dauys beruge barmaghanym. Songhy jiyrma jyldyng alghashqy on jylynda anau  saylau  men mynau saylau degenderding birde-birinde dauys beruge qatyspap edik, әielimdi qosa aityp otyrmyn, onymyz  әlgi...  «әdetting ozyghy bar, tozyghy bar» dep jazylyp jýrgendey, ozyq әdet bolyp shyqty: saylau qashan ótetinin, saylau uchastógi deytinning qayda ekenin, kimdi qayda, ne ýshin saylau kerektigin bir-birimizden tipti súramaytyn da boldyq. Auyz erikti, qúlaq bos, jýike tynysh, rahat-aq!

Shirkin-ay, qazaqtan sóz qalghan ba: «synyqtan basqanyng bәri júghady» dedi-au! Bizding әdetimiz  on-solymyzdaghy, aldy-artymyzdaghy alpys shaqty kórshimizge týp-týgel júghyp, olar da әlektenbeytin boldy. Qazekemning taghy bir  sózi bar ghoy, «әrkim kórgenin isteydi, bilgenin aitady» degen, Tamyzbay degen ejelden etikshi kórshi shalymyz, biyl ghoy deymin,  bir kýni esigining aldynda: «Áy, býkil audan dauys bermese de, saylanugha tiyistiler saylanady! Tak shto  beri kel, nasybay atayyq!» dep  kýli-i-ip otyr.

Jә, ol ezuin erkine jiberip otyra bersin, men Mausymbegimdi manaylayyn. Mausekeng osydan eki apta búryn jora-joldastarymen, iyә, ózindey deputattarmen birge әlgi kezekti «kәnikýl» degenderine shyghyp, audan ortalyghynda, audanymyzdyng әkimi baldyzy Toyhannyng ýiinde tapjylmay on kýn jatyp, toygha bergisiz duman jasady. Qaytsin, sharshap keldi ghoy. Deputattardyng júmysy bizding әkelerimizding eki ógiz jekken aghash soqamen jer jyrtqandarynday sekildi eken. Gәzet oqityndar solay deydi. Halyqtyng enbektegen sәbiyinen enkendegen kәrisine deyin bәrining keshegi, býgingi, ertengi hal-jaghdayyn qalay jaqsartu kerektigin oilap, iyә, eger shyn bolsa, kýnine on shaqty qauly qabyldaytyn kórinedi, iyә, qauly qabyldaulary qapysyz desedi júrt.  Árbir qaulyny әueli orys tilinde jazyp, sonsong  memlekettik tilimiz – qazaq tiline audaryp, әriyne, qatelesip ketpes ýshin, sodan keyin ghana ortagha qoyyp, әida, qyzu talqylaydy eken. Ol degenin, shyraghym, qaydan jenil bolsyn, aghash soqa  órtenip-aq keter!

Qay qaulyny bolsyn, ony da bәrin biletinderden estip jýrmiz, qyzu talqylamau mýmkin emes eken. Ór-yldidan jinalghan, birine biri úqsamaytyn eri bar, әieli bar, oqu ótip ketkenderi men oqu jetpey qalghandary bar, akademikteri  men әlәulaylary  bar  degendey, kópten kim  shyqpaydy, onyng ýstine ózderining úzyn sany eki jýz ben ýsh jýzding arasy bolsa, kez kelgen  mәseleni  sóz qylghandarynda birden til tabysu qayda?!. Biraq osy jolghy dónkiygen, alakóz jana tóraghalary mәmilesuding jolyn tez tauypty. Ol Almatyda bes jyl, Mәskeude tórt jyl, Vashingtonda ýsh jyl, Egiypette tórt jyl, Qytayda jeti jyl oqyp, óitkeni, qytaydyng jazuy tym qiyn desedi, kórip jýrmiz ghoy, synadan saray salghanday, obshym, ol  oqugha әdettenip alghan ghoy, sol tóraghalary taqqa otyrghannan tórt kýnnen keyin: «Qúrmetti myrzalar men hanymdar, toyyst, deputattar! Barlyghymyz mektepte oqydyq, klass jetekshimizdi syilay bilip, oghan baghynyp, tirtipti bolyp óstik. Yznashiyt, men – senderding klass jetekshilerinmin, sender – mening klass oqushylarymsyndar. Olay bolsa, sender meni syilay bilinder, tәrtip saqtandar! Men sóz bergende – sóilender, men sóz bermegende – sóilemender! Men  problemany qostap qol kótergende – sender de kóterinder, al men kótermegende – sender de kótermender. Dúrys pa? – dep kózәinegining ýstinen qaraghan kezde zaldaghylar birauyzdan: «Dúrys! Dúrys!» depti. Mektep kórgendik, oqushy bolghandyq qoy! Onyng ýstine júmystary jenildedi – oilanyp omalmaytyn boldy. Kýnine on shaqty emes, otyz shaqty qauly qabylday salugha  da bolady!

Áriyne,  Mausymbek múnda on kýn boyy býk týsip alyp jatpady. Bir mezet kóshege shyghyp, taza auamen dem alyp  ta jýrdi. Kóshege shyqqan sayyn, iyә, saylauda ózine dauys bergenderding keybireulerimen oida joqta kezdesip qalatyn boldy. Olardyng biri  audan ortalyghyndaghy auruhananyng jabylyp qalghanyn aitsa, biri jalghyz monshany jóndeu bastalghaly eki jyl bolghanyn, biyl da biter týri joghyn  aytty. Endi biri audan ortalyghynan jeti shaqyrym jerdegi auyly auyzsusyz otyrghaly bes ay bolghanyn, al kelesisi audannyng búrynghy әkimining atasy atyndaghy jetijyldyq mektepting shatyryn jel júlyp әketkeli jarty jyl bolghanyn, odan keyingi biri Astanada, Almatyda shyghatyn pәlenbay bet gәzetterge bastyqtardyng biyl da eriksiz jazdyryp, onsyz da uaqtyly ala almaytyn zeynetaqylaryn jyrymdaghandaryna kýiinse, kópshiligi auyldardy júmyssyzdyq jaylap, qymbatshylyq qyspaqqa alghanyn týiile aityp, bәri de: «Ay, Mausymbek! Parlamentke deputat bolyp tirkelgenindegi keshte, saltanatty jinalysta,  saghan  osynyng bәrin ondaudy amanat etip aityp edik qoy, esinde me?» degenderinde Mauseken: «Esimde, kóke, esimde!», «Esimde, ata, esimde!», «Úqtym, apatay, úqtym!» dep, bәrine: «Men búl mәseleni aldaghy mәjilisimizding kýntәrtibine qoyyp ketkenmin, kóp keshikpey talqylaymyz, bәrin retteymiz!» dep  qúshaq-qúshaq uәde ýlestirip qútyldy...

Qúrmetti deputattardyng qúramy turaly alghashqy resmy aqparat ashyq mәlimdegendey, halyq sengen ókilderding seksen payyzy –  qalanyng kadrlary. Mine, gәzetterding jazuynsha, solardyng qyryq payyzy shet elderding kurorttaryna qaljyrap jetip, es jiyp, oinap-kýlip emdelipti. Áriyne, kýsh-quaty artyp, júmysqa qúshtarlyghy kýsheyip kelipti. Al ózimizde qalghan jartysynyng birinshi jartysy respublika kurorttarynda aunap-qunap, ekinshi jartysy auyldaghy әke-sheshelerine, tuys-tumalaryna bas kórsetip qaytqan...

Kәnikýlderi bitip, deputattar parlament ghimaratyna qaytadan jinaldy.

Shúrqyrap tabysqan deputat myrzalar men hanymdardyng mәjilis әredikterindegi әngimeleri әrqily bolady eken, mysaly, birde: AQSh preziydenti Obamanyng bir jiynda saghyz shaynaghanynan bastalyp, Astanada masany qúrtudyng ghylymy tәsili tabylghanymen  ayaqtalsa, birde Afrikada 84 jastaghy shaldyng 25 jastaghy  qyzgha ýilengeninen bastalyp, Qytayda aydyng «panda» dep atalatyn týrin ýide ósiru  qolgha alynghanymen ayaqtalypty. Bilgenge daua joq qoy,  deputattarymyz birde Avstraliya degen elde qoydyng kóptigi sonshama, halqynyng jan basyna shaqqanda birjarym mynnan ainalatynyn aityssa, endi bir joly dýnie jýzi múhittaryndaghy eng ýlken kitting úzyndyghy pәlen metr, salmaghy týglen tonna dep talasyp qalyp,  sifry az bireui  sifry kóp bireuining jaghasyna jarmasypty. Áneki, shyndyq ýshin janpida!

Bizding deputattar – auyldan Astanagha deyin – jalpy halyqaralyq mәselelerdi sóz etip daghdylanghan ghoy, mәjiliste de, onyng әrediginde de sol dәstýrlerinen janylmay jýr. Dúrys. Halyqaralyq ýlken mәselelerdi qyzu aityspayynsha  respublika, oblys dengeyindegi kishi mәselelerge mәn beru ynghaysyz. Ony Mausymbek te, basqa deputattar da «beske» biledi. Bilgen song mәjilisterining kýntәrtipterinde kishi mәselelerding boluyn kerek etpeydi. Mysaly, tóraghanyng habarlauynsha, osy aida ótkiziler mәjilis kýntәrtibinde qyryq mәsele túr. Mausymbek solarmen tanysty da, әdetinshe, oilanugha kiristi: «Bizding audan ortalyghyndaghy auruhananyng jabylyp qalghanyn qyryq birinshi mәsele  etip kýntәrtibine úsynayyn...  úsynayyn ba, әlde... maghan saylaushylarym tapsyrghan amanat qoy...  biraq... әlde tóragha renjip jýre me...  jana adam...  kelispey... da, «kelisip pishken ton kelte bolmaydy» degen... iyә, qoya túrayyn, saylaushylarym da shyday túrar».

Basqa deputattar Mausymbekten kem be eken?!.  Olar da aldy-artyn oilay alady. Óitpese, deputat bolghany netkeni! Mәselen, Myryshhan auylynyng auyzsugha zaryghyp otyrghanyna jeti ay bolghanyn aita dabyl qaghugha mindetti ekenin bildi de...  «joq, auyzsudy qaladan tasyp iship otyrghan auyl jalghyz bizdiki emes, olay bolsa, ol mәseleni әueli basqalar kótersin, men qosyla salam ghoy» dep ishtey sheshim shygharyp aldy.

Al Tegisqúl she? Ol auylyndaghy mektepting qúlaghaly túrghanyn estidi. E, nege qúlamasyn, ózi birinshi synyptap bastap oqyp bitirgen mektebi. Odan beri bir emes, bes mektep qúlaytyn uaqyt boldy. Baryp kóruge Tegisqúlda múrsha joq, deputattyq júmys onysyz da qauyrt. Yaghni, mektepti kýrdeli jóndeuden ótkizu mәselesin qashan ózi kelesi kanikuldarynda baryp, asyqpay kórip qaytqanynsha qozghau dúrys bolmaydy.

Anaughaly búlardyng ekeuinen de aryraq oilady. Ózin saylaghan poselkede elektr jýiesi qúryp ketkeli eki jyl. Sebebi belgisiz. Sony manyzdy mәsele etip myqtap kóteruge Anaughaly mindetti bolghaly bir jyl, biraq kótermey jýr. Sebebi belgili. Dýnie jýzinde bar memleketterding bәri ekonomikalyq daghdarysqa úshyrap jatqanda bir poselkening joghyn joqtau úyat emes pe? Áriyne, úyat! Esi bar parlament qiynshylyqty kezende múnday úsaq-týiekpen  shúghyldanbaugha tiyis.

Al әlgi... jә, osy ýsheui jeter. Bir parlametke mýshe bola túra pikirleri birynghay boluyn bilmese, nesi deputat, solay emes pe?! Preziydenttin, premier-ministrdin, ministrlerding  aytuynsha, bizding mәngi el әlemdegi shylqa bay on  elding ortasynan ne biyl, ne kelesi jyly oiyp túryp oryn alady. Endeshe, pәlen auylda auyzsu men monsha joq, jaryq pen jylu joq, auruhana men telefon joq, onyng esesine júmyssyzdyq bar, ailyq jalaqy tym az, zeynetaqymyzdy uaqytynda bermeydi degendey kódiy-sódiydi kóbeytpeu kerek, bizding mәngi eldi typyrshyp tosyp otyrghan anau on elden úyat bolady!

IYә, kódiy-sódiydi, mәselen, deputat emes Mausymbek aitsa, e, meyli, al deputat Mausymbek aitsa, ol endi jaraspaydy-aq!

Yaghny bizde Mausymbek ekeu. Saylaushylaryna  uәde ýlestirip ketken    Mausymbek bar da, parlamentting zalynda «әdep saqtap» jýrgen Mausymbek bar. Ol ghana ma, Myryshhan da, Anaughaly da, Tegisqúl da. basqalar da eki-ekiden.  Olay bolsa,  bireuden ekeu kóp emey nemene?!

Ghabbas QABYShÚLY. 

(03. HI1. 2015 j.)  

Abai.kz