I.Úsynys

 Júrttyng zeynetaqy qoryna jinalghan azyn-aulaq aqshasyn qalay «tiyimdi júmsaryn» bilmey kýndiz kýlki, týnde úiqydan airylghan Ýkimet pen elge aitar bir úsynysym bar.

«Andyghan almay qoymaydy». Biraq «Sudyng da súrauy bar»... Sondyqtan, eng dúrysy – halyqtyng óz erkine beru. Biz sekildi ýisiz-kýisiz, aidan-aygha zorgha jetip, qalt-qúlt etip jýrgender tym bolmasa bir toyynsyn. Nemese alghan nesiyesin ótep, kýn sanap ósimi artqan qaryzynan qútylsyn. «Bidaydyng barar jeri – diyirmen», bәribir qaytyp keledi. Al biylik artyq bas aurudan qútylady.

Eskertu: Búl mýmkindik tek basynda baspanasy joq, zeynetaqy qorynda azdy-kópti jinalghan qarjysy bolsa da bankten alghan nesiyesinen qalay qútylaryn bilmey, basy qatyp jýrgen qatardaghy qarapayym azamattargha ghana qatysty. Al baylyqtan basy ainalyp, ne isterin bilmey erikken bay-manaptar men úry-qarynyng onsyz da eshtenesi ketpeydi.

 II. Jol

Tyghyryqtan shygharar jalghyz jol (on, jýz emes) – bylyq pen shylyqqa belshesinen batyp, irip-shiruge ainalghan, paraqorlyqqa belshesinen batqan býgingi jýieni ózgertu.

Biraq, qalay – mәsele sonda!..

 «Ymdy bilmegen dymdy bilmeydi» deydi... Sheginer jer qalghan joq. Uaqyt bizdi búghan da jetkizdi. Dúrysy – jettik.

Qazir әr kýn – on kýnge, әr jyl – on jylgha tatidy. Qazaq halqynyng «Úzyn arqan, keng túsaugha salyp» belgisiz bolashaqqa iyek artar uaqyty joq.

Osy arada bala ýshin daulasyp by aldyna baratyn eki Ana turaly tәmsil eriksiz eske týsedi...

Jalpy, qay kezen, qanday zamanda bolmasyn bir nәrsege qol jetkizu ýshin ekinshi nәrseden bas tartugha tura keledi. Tipti basqasyn bylay qoyyp, bir adamgha jaqsylyq jasap, qol sozyp, kómek berginiz kelse de – tap solay. Óz mýddenizdi, óz uaqytynyzdy, óz atynyz ben quat-kýshinizdi qúrbandyqqa shalasyz. Onsyz eshtene bolmaydy.

Bәlkim bizge de solay etuge tura keler?!

Basqany bilmeymin óz basym eger biylik betin beri búryp, últ qamy men últ mýddesin algha qoysa – qarsy emespin!..

El basshysy da biz siyaqty et pen sýiekten jaralghan adam. Ózinin, ózining ghana emes úrpaghynyng bolashaghyn oilasa – nesi aiyp?!

Taghy aitamyz, mәsele atynda emes – zatynda! Múhtar aghamyz aitpaqshy, niyet pen pighylda!.. Memlekettik basqaru jýiesining qalay atalghany manyzdy emes, eng bastysy – týpki maqsatta!

Koroli, koroleva, tipti imperator men súltandar basqaryp otyrghan elderdi de esekke teris mingizip jatqan eshkim joq. Onda túrghan ne bar?! Qysqasy, biz ýshin eng dúrys jol – konstitusiyalyq monarhiya. Biraq ol ýshin qúrbandyqqa barugha tura keledi. (...Jәne eki jaqqa da!.. Mәselen, Úlybritaniya men Japoniyadaghyday...).

Basty múrat – El erteni men Qazaq halqynyng últtyq mýddesi. Qalghany keyingi mәsele...

Kenjebaev Túrmaghanbet – aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz