Hanyn ardaqtaghan batyr da ardaqty. Sabaqty iynesine tiygizbey Arys ózenining boyyna «Han tóbe» jazyghyna tandauly bir qos jylqysyn, týiesi men siyryn 50-60 ýilik dýnie mýlikten kiyiz, syrmaq, qaly kilemderin Kýnimjan bәibishe alty balasyna ghana otaulyq jihaz aldyrdy. Auyzy múqiyat tigilgen, qorjynnyng eki basy tolghan kýmis aqshany Sadyq súltannyng sheshesi Janylgha tapsyryp «Sadyq súltan keregine jaratsyn» dep yqtiyattady. Ony batyrlar da bildi, bala shaghalar da bildi. Elding tórt kózi týgel otyrghanda shygharyp salar rәsiminde dastarhan basynda tabystaghan-dy. Aghybay batyr óz iyeliginde qalghan kiyiz ýilerdi sol betinshe Sandyqtas pen Tanbalytastyng etegine «Aqdala» kóz aldynda jatatyn Terekti ózenining boyyna tiktiretindigin aitty. Han ýiining kóshin ornalastyrghannan keyin  Qashqanteniz jaghalauyndaghy tuystaryn da kóshirip әkelip «Aqdalanyn» ekinshi betine Býirekshiyge jaghalay qonystandyrdy. Bir qarasang Tayatqan men Shúnaq tauynyng qoynauy týngi júldyzdy ottargha úlasty. Aghybay batyrdyng jer men kókting arasyn tirep túrghan Qarqaraly general gubernatorynyng óz qolynan jerdi kestirip alu anyzgha bergisiz jyr bolyp aqyndardyng tiline oraldy.

Kenesary hannan qalghan on eki qanat ýilerding ydys-ayaq, tostaq sharalaryn, et salatyn astaularyn dayyndatyp, Qarqaralydan әkelingen qap-qap úndardan bauyrsaq pisirilip kiyiz ýiding edenine dastarhan tóselinip, tóbe bolyp ýiildi. Qap-qap qytay kýrishi keletin qonaqtyng jerik asynday qazanyna asyghyp túrghanday qattalyp túr. Búl ýlken dayyndyq jalghyz Aghybaygha emes býkil Shúbyrtpalygha syn bolghaly túrghanyn tili shyqqan baladan enkeygen kәrisine deyin biletindey bәri quanyshtan jýgirip jýr. Arghynnyng Meyramsopy batyry Týrkistandyq qojalardan qyz alghany belgili. Núrpaya qyzdy shygharyp salugha jesir jengesi Aynamkóz, qayyn sinlisi Qarqabat ere keledi. Sol jyly Arqa qysy erte týsip qalyng jaughan qar, mamyr aiyna deyin astynan erip, múrtyn búzbay jatyp alady. Kóktem shygha qalmaq-qazaq soghysy bastalyp batyr joryqqa attanyp ketedi. Soghystan aman esen kelgen batyrgha ýsh múnlyq ózara kelise kele Qarqabatty Meyramsopygha qosady. Qyzgha bergisiz súlu jengesi Aynamkózdi de Núrpaya ýgittep «ýsheumiz bir jerde bolayyq» dep Meyramsopyny kóndirip ýsheui ýsh otau bolyp otyrady. Qarqabattan Bolatqoja (qarakesek) tuyp sheshesining aty Qarakesekting úranyna ainalady. Shúbyrtpalydan órbigen úrpaq óse kele ruly elge ainalyp Aghybay batyrdyng arqasynda Saryarqanyng Shólarqasyn kestirip alyp otyr. Búghan bes ata Qarakesek (Álteke, Sarym, Qoyanyshtaghay, Kerney, Kәrson) erekshe quanyshpen qarap toydyng salmaghyn kóteruge at salysty. Kókbóri Kerneydin, nemeresi batyr Baltanyn, Álteke-Jiydebay, Sarym-Deripsaly, Týite-Jarylghaptyng batyrlyghyn jalghastyryp alty Alashtyng Aghybayy bolyp, iysi qazaqtyng úranyna ainaldy. Kene hannyng bәibishesi Kýnimjan tóresinen súrapty.

«Tórem, (han Keneni Kýnimjan tórem dep ataytyn) barlyq batyrlarynyzgha ataq danq berip, esimderin qasiyettep  aspandatyp, әspettep jýrsiz, al Aghybaydy «kóse» deysiz»... degende: «Bәibishe, súrap qalghan ekensiz aitayyn depti. Abylay zamanynda jaugha shapqan sarbazdar «Abylay, Abylay» dep shapqan, mening sarbazdarym «Kenesary» dep shappaydy, «Aghybay, Aghybay» dep shabady. Aqmola, Sozaq, Jýlek bekinisterin alghanda ózimen tendes batyrlar da, sarbazdar da ólgen-tirilgenine qaramay «Aghybaylap» úrandap shapty. Sarbazdarymnyng betin qalay qaytaram. Aghybaydaghy aqyl, Aghybaydaghy batyrlyq ekining birining qolynan kele bermeydi» degendi óz qúlaghymen estigen, qasynda jii bolatyn Mamyt qúmalaqshy talay mәrte aityp otyratyn. Sol Aghybaydy kókke kóteruding sәti «qonys toyyn» tym bolmasa alty arys Orta jýzge pash etu. Qarakesekting Atymtay jomarty Núrlan myrza Aghybay batyrdyng «qonys toyyna» dep arqasy taqtayday, jýgen qúryq tiymegen qyryq qysyraq tu biyeni aidatyp kelip, Terekti ózenining boyyna iyirip, ózi búryn kórmegen Aghybay batyrdy izdep tauyp «men Bayseyit biyding balasymyn, atym Núrlan dep tanystyrady.

- Ataqty Núrlan myrza sen ekensing ghoy, - dep qolyn úsyndy.

- Kóke, kórshi bolyp «qonys toyyn» jasap jatqanynyzgha quanyp  «soyys malynyz» dep qyryq qysyraq aidatyp keldim.

- Rahmet, balam. Alladan qaytsyn. Ákenning jasap jatqan qyzmetining ózi qyryq qysyraqtyq emes pe?, - dep riza bolyp arqasynan qaghyp, ýlken balasy Amanjoldy shaqyryp alyp, «bólek ýige týsirip, erekshe qúrmet kórsetinder» dep  tabystady.

Belgilengen júma kýnine mal soyylyp qazan kóterilip qonaqtardyng sanyn týgeldegende Tezek tóre, Bóltirik sheshen, qypshaqtyng Balghojasy týsetin ýiler bos túrdy. Shabanbay by otyrghan ýige Qúnanbay týsirilip, Janghúty otyrghan ýige Qúsbek tóre jayghastyryldy. Núrlan myrza otyrghan ýige Nysanbay jyrau kirgizilip myrzanyng qúrmetine Kenesary hannyng ómir jolyn, Aghybay, Nauryzbay batyrlardyng erlikterin, soghystaghy qimyldarynan jyrau jyr tolghady. Núrlan myrza Kenesary-Nauryzbaydy kózimen kórgendey әser alyp raqattanyp otyrdy. Arghy bergi qissalardyng myrzagha qyzyqty-au degen jerlerinen ýzindiler tyndatty. Bes ata Qarakesekting biyleri Alshynbay, Bayseyit, Qara biyler әr ýidi bólip alyp syily qonaqtardy qabyldap biylik jýrgizdi. Keshki besinnen keyin tabaq tartylyp mýshe-mýshe sybaghalaryn saldyryp, qoqandyq sarttardyng qolynan shyqqan mayly palaudy Baghys batyr men Aytmúhambet at ýstinen tarattyrtyp jaryq barda jasatty. Arnayy bólingen jigitter pisui jetilgen sary qymyzdy, kýn kózinen qorghap kiyizge oralghan beldeudegi baylanghan qara mesten aghash sharagha qúighyzyp, iyisin búrqyrata dastarhan basyna qoydy. Semiz  qazy qarta mayly kýrishten keyin toyattana ishe otyrghan sary qymyz әngime dýkendi qyzdyryp Aghybay batyrdyng jer aluyn, Qarqaraly general gubernatory Gustav Gosforttyng qalay jyldam kelise qoyghanyn әngimeledi.

Kópbay bolys otyrghan ýide ertengi bәigening taghdyry talqygha týsip kimning qanday at әkelgeni, onyng qansha bәige alghany, sәigýlikting siraghynyng úzyndyghy, keudesining qushighandyghyna deyin sóz boldy. Bәigege 37 attyng ýkilenip әkelingeni, onyng iyesining kim ekeni, Týitening kókshaghyrynan túqym bolsa bas bәigege sol talasar dep jormaldady. Endi bireui Saqqúlaq biyding basy kózin túmshalap, túyaghyna deyin jabulap әkelgen jylqysynyng túrqynyng úzyndyghyn әngimelep jylqygha bitpegen sipat dep auyzynyng silekeyin jútynyp otyryp aitady. Bәigege at qosqan Kópbay bolystyng «әlde qalay bolar eken» degen uayymy kýsheyip syrghaqtap bas bәigeni bizding jýirik almaghanda kim alady degen dәmesi seyile bastady.    

Tang bilinbey Terekti ózenining úzyna boyyna bir qúmghangha bes-altydan ortaqtasyp jaghalaghan ýlken kisiler namazdaryn oqyp ýige qaray jýrdi. Saqqúlaq sәigýligin qayda tyghyp qoyghanyn «kóreyin» dep edim dep Kópbay bolystyng hatshysy Núrtanay sóilep keledi

- Bәige attar baylanghan kermelerdi qarap shyghyp em kórinbedi, - dep edi qasynda kele jatqan serigi:

- Batpaqsu ózenining jaghasynda aq jibek jabuy bar eki atty jetektep jýrgen eki balany kórdim. Bәigege qosylatyn 37 at dep edi ghoy, sanap kórdiniz be?

- Sanaghanym joq, túyaghyna deyin jabuy bar degen son, soghan zer saldym.

- Onda Batpaqsudyng jaghasyndaghy attar boldy. Keshe keshkisin dәu shara etti solay qaray alyp bara jatqanyn bayqap edim. Atpen barmasanyz alystau kórinedi.

- Ony ne qylamyn. Biz de bәigege qosatyn atymyzdy Tastóbening etegindegi búlaqqa ýy tiktirip tastap kettik. Jinaqtalghan qazysy kónildegidey bolyp júqarmaghan song búlaqtyng suyn, qarynyna bes mezgil shashtyryp, suytyp otyr dedik.

- Bәse, kermedegi bәige attarynyng sany az kórinip edi, kózden tasa qylyp ústap otyr eken ghoy, - dep birge erip kele jatqan jigit ózine janalyq ashyp tandandy. «Myna ýkilengen attar shyn túlparlardyng qasynda quyrshaq bolyp qalady eken ghoy» dedi.

- Nege olay deysin. Olar da senip kelip otyr ghoy. «At shappaydy baq shabady» degen qayda? - dep Núrtanay hatshy Saqqúlaq biyding sәigýligin kóre almaghanyna ishtey ókinip, qyzyq týski namazdan keyin bastalar, sonda kóremiz baq shaba ma, bap shaba ma, - dep ekeui eki bólek ýige bólinip ketti.

Suytylghan qazy-qarta, bauyrsaqty tiske basyp ystyng iysi búrqyraghan sary qymyzben týngi shóldi basyp attaryn aldyrtyp syrtqa shyghugha dayyndaldy. Alshynbay men Bayseyit by bәige attardy eki qatargha qoyghyzyp, iyelerin tanyp, shabarmandardyng aty jónin súrap «Balalar, mәre alys, jol qashyq shydaysyndar ma?» - dep tәptishtep súrap Qúnanbay, Qúsbek, Janghúty, Shabanbay, bastaghan tóbe biylerge Alshynbay kelip bәige attardyng iyelerin dәrejelep aityp tanystyrdy. Tórt by batasyn berip sәigýlikterdi jolgha saldyrtty. Alghashqy ketkennen Saqqúlaq biyding «Aqsiraq» jýirigi qara ýzdirip ketti. Ony әrkimder әrqalay joryp «mynanday shabyspen úzaqqa barmas, mәrening alystyghyn týsindirdi me eken» dep jany ashyghansydy. Jarty ainalymgha jeterde attardyng arasy siyrey bastap Kópbaydyng «Jezkiyigi» ýlken tobyrdan bólektendi. Alda jetemin degen nysana bar ol Saqqúlaq biyding «Aqsiraghy» tóbe biylerdin, qalyng kópshilikting aldynan ótkende oq boyy jeke ketti. Batyr Baltanyng shóberesi Dauylbaydyng qosqan jýirigi «Júldyz» qúiryq tistesip Kópbaydyng «Jezkiyigine» qatarlasty. Bәigege qosylghan ýkilengen 37 attan algha oza shauyp bólektengen onshaqty at shannan ada, auada erkin jýzip bara jatqanday qamshy saldyrar emes. Qalghan attan ýmitti ýze berse de bolar edi, qapelimde qabyrghasyna qanat bitkendey bir aqboz at qústay úshyp aldaghy on shoghyrgha qosyldy. Kóp keshikpey «Jezkiyik» pen «Júldyzgha» jetip tynystap ýsh sәigýlik bastaryn birde ozdyryp, birde qatarlasyp birinshi ainalymnan asty. Elding aiqayy, әruaq shaqyruy sebep boldy ma IYtqara batyrdyng shóberesi Aqqoshqardyng Arapy  qosqan jýirik «Sazgen» kókbóri Kerney atasynyng eki jýiriginen bólektenip shygha berdi. «Mynau kim, mynau kim» degen tandanysqa jauap bergen Qara by «búl Aqqoshqar batyrdyng Arapy Sozaqqa barghan saparynda «Sazkent» degen auyldan bәsin berip, qúnyn tólep satyp alyp edi, qatelespegen eken. Sazkentten satyp aldym dep jýrip jýirigi «Sazgen» atanyp ketti dep tanystyrdy. Qara by birge saparlas bolghanyn bayandap.    

Aqdalanyng bәige jolyndaghy jýirikterdi baqylaushy sholghynshylar tórt jýirikting dara ketkenin kim ekenderin anyq tanyp ilese kele jatqan on jýirikke qiqulap «mәre jaqyn qaldy, sal qamshyny» dep dem berip keledi. Qas qylghanday jýirikter birinen biri ozbay, qaz qatar jipke tizgendey qúlaghynyng týbinen ter tamshylap alqynyp keledi. Kóp at alghashqy ainalymnan keyin-aq bәigege ilikpesin bilgender joldan shyghyp attaryn jetektep kórermenge ainalghan. Elding kózi «Aqsiraq» pen «Sazgende». Atbegi synshylar «Sazgennin» tizginin erterek jibergende mәrege alghashqy bolyp keluinde shәk joq edi» dep soqsa, «Aqsiraqtyn» qasynda alandaytyny bolsa tendik bermeydi. «Bayqaysyz ba artqy ayaghynyng serippesi bar sekildi jerge tirelgende aldynghy ayaq on arshyngha bir-aq týsedi» dep maqtauyn asyryp ta jiberdi. Saqqúlaq by «iyә, Áruaq qolday gór» degenshe bolmay «Aqsiraq» mәreden óte shyqty. Ekinshi Araptyng «Sazgeni», Kópbaydyng «Jezkiyigi», tórtinshi bolyp Dauylbaydyng «Júldyzy» qatarlsa kelgen jeti atty mәreni birdey basyp ótti dep tóbe biyler ózara kelisip túrghan-dy.

Ortagha shyqqan tóbe biylerding qasyna Alshynbay, Bayseyit, Saqqúlaq, Qara biyler baryp túrdy. Sóz bastaghan Shabanbay biy:

- Bәige jarysy kóz aldarynda ótti. Búra tartatyn esh nәrsening jóni joq. Bas bәige Saqqúlaq biydiki ekeni aidan anyq. Ekinshi bәige IYtqara batyr balalarynyng qosqan «Sazgeni» men Kópbay bolystyng qostyrghan «Jezkiyiginiki». Ýshinshi  bәige Qarasha balalaryniki. Bәigening sany ýsheu ekeni sizderge habarlanghan. Ekinshi bәigede jeti jylqy bir týieden bolatyn. Ýshinshi bәigede bes jylqy, bir ógizden bolatyn. Bizde ekinshi bәigeden jeti jylqy bir týie, ýshinshi bәige týgel qalyp túr. Sonda jiyrma bir jylqy, bir týie, eki ógiz qalyp túr. Halayyq sizder ne aitasyzdar estiyik?! Tóbe biyding mýshesi Qúnanbay qamshysyn joghary kóterip gýr ete qaldy.

- Sizdi el tóbe biyding basshysy saylady. Búl jerde dauly eshtene kórip túrghanym joq. Jeti attyng qatar kelgeni ras. Mening úsynysym attyng teri ýshin qatar kelgen on atqa ýsh jylqydan jetektetilsin.

Qúnanbay óktemdikke salsa da Shabanbay bi:      

- Riza bolsanyzdar bәigening qyzyghy tәmәmdaldy, - dep elge jariyalap, kóp túryp qaldynyzdar dәmge barayyq, - dedi.

On eki qanat aq boz ýide bas qosqan agha súltandar Qúsbek, Qúnanbay, Saqqúlaq, Shabanbay, Janghúty, Alshynbay, Bayseyit, Qara biyler, Kópbay bolys, Núrlan myrza, Aghybay batyr taghy da dastarhan basynda bas qosty.

Syrtta jýrgende Janghúty biyge onashalap Qúnanbaygha «shappay alatyn» bәigesin bereyik. Ótkende ýsh myng kýmis aqsha, qasqyr ishik bergeni atausyz qalmasyn dep edi. «Onyng da dúrys eken. Alghanymyzdy aitpasaq ta, beretinimizdi aitayyq» dep kelise ketti. Ýlken tamaqqa qaramay qymyzdan auyz tiygen Kópbay bolys, Núrlan myrza, Qara by Aghybay batyrdan úlyqsat súrap qaytpaq boldy. Dastarhan jinalyp tizeni bosatyp erkin otyrghanda Qúnanbay Saqqúlaq biyge qarap:

- Saqa! Myna jýirikti mysyqtay qylyp qaydan tauyp alghansyz?

- Qúneke! Tauyp alghanym joq. Bógenbay atamyz qaytys bolyp Týrkistangha qoyylyp, qyrqyn bererde minip jýrgen aighyryn jylyna  jaratugha, jal-qúiryghyn kýzemek bolyp aldyrady. Ákem marqúm (Balpyq) «Soigha jylqy tappay qaldyndar ma? Ajalynan ólgenshe tiri jýredi, 10-15 baytalgha qosyp bólek bagham» dep alyp qalypty. «Ólse basyna beyit soghyp, әkemning kózi dep qarap otyramyn» degen kórinedi.

- Bizding estuimizshe atanyzdyng boyy eki arshynnan asady, qoly bir arshyn degendey edi, mәstek jýirikting aighyryna minbese kerek, - dep sózdi synarezuletip edi Saqqúlaq biy:

-   Ayghyrdy kózi kórgender aitady, tisi dóngelenip, shóp jeuden qalyp, 35 jastan asyp ashtan óldi dep, shirkinning sýiegi asyl bolsa kerek. Terisimen biteuley ólgen jerine ken, tereng shúnqyr qazdyryp ekinshi jaghyna aunatyp týsirip, arulap kómip basyna tórt qúlaq beyit soghypty. Jýirikting mәstek bolaryn Tolybay synshy aityp ketti emes pe? Oghan nesin tandanasyn?!

 - Osy jýiriginizding bir-eki omyrtqasy artyq, shabysyn bayqap túrdym, ýstindegi bala da jaybaraqat otyr «basy qatty tenbil kók» emes. Jýiriktigi qadamynyng úzyndyghynan jylqyda ót joq deushi edi, mynauynyzda ókpe de joq shyghar. Áli talay bәigeni qanjyghanyzgha baylaydy, Saqa dep toqtaghanda Janúzaq biy:

- Saqannyng «Aqsiraq» jýirigining maqtauyn keltirdiniz. Sizge de bir bәige bar eken Aghybay batyr «shappay alatyn bәige» dep at qoyypty, onysy «bir aq bas atan, on jylqy»

- Bәige alatyn jónim joq. Rahmet. Meni orystyng shen shekpenin kiydi, aqshasymen kýn kórip otyr deydi. Bәri ras. Marqúm Kenesary da osy ýshin ókpeledi. Azghantay Tobyqtyny basqarsam da, qazaqtyng mýddesi ýshin alysyp jýrmin. Qarqaralydan qazaq músylmandary ýshin meshit salugha general gubernatordy kóndirip qarjy jinastyryp jatyrmyz. Aq bas atan da, on jylqyng da soghan qosqanyng bolsyn. Ózimning aitatyn búiymtayym bar, erteng jýrerde aitam.

Tannan erte túrghandar Saqqúlaq bi, Qúsbek tóre namazdaryn oqyp kelesi ýidegi jayylghan dastarhanda bas qosqandarmen birge dәmnen auyz tiyip, qymyzdan simire jútyp shól basty. By men tóre nókerlerining dayyndyghyna asyghyp úlyqsat súrap Aghybay batyrmen esen sau aitysyp syrtqa shyqty. Ýide tobyqtylar men qarakesekterding by sheshenderi qaldy, qarakesekterding ishinde «erteng aitam degen búiymtayy ne boldy eken?» dep Qúnanbaydyng qas qabaghyn andyp otyrghanda biylerding ýlkeni, bedeldisi de Shabanbay biyge qarap:

- Biz osynda kelerde «Qarasaz» degen jerdi aralap Kókbóri Kerneyding Shan, Balapan balalarynyng úrpaqtarynan qymyz iship, týstenip shyqtyq. Ákelerimiz Kengirbay, Óskenbay arghy atamyz Ánet baba da tobyqtay jerdi iyemdenip, mise tútyp qanattaryn keng jaymapty. Ótken qystyn, arghy qystyng qatty bolghanyn bilesizder. Ásirese, Ertis boyynyng qysy erekshe ghoy jylqysy bar, mýiizdisi bar úsaq maldardan kóp shyghyn boldy. Tayaq ústap qalmasaq ta soghan jaqyndadyq. Shabeke, sizden ýlkeni joq, eki ýsh jylgha Toqyrauyn ózenining basyna, «Qarasaz» toghayyna qúda týskeli otyrmyn.  

- Qúneke, toygha kelding be, әlde, qystan qyrylghan malynnyng qúnyn daulay kelding be, búl qay qysastyghyn? Mataylarmen azulasyp qan tógiske de bardyn. Jalayyrgha tize batyrghyng kelip Bóltirik sheshenning bóktergisinde kettin. Qara by men Núrlan myrzanyng ketip qalghanyn kórding be, «Qarasazgha» qoly jetpey, armanda jýrgenderding biri solar, Balapan batyrdyng balalary tik kóterilip soyyl shoqparyn ala shyqqanda zorgha basu aityp edik. Sizdiki sol basylghan ashudy qayta qozdyryp jiberedi, rayynyzdan qaytynyz, -  dep toqtady Shabanbay bi. Sózi kókten týsken nayzaghayday keudesin osyp jiberdi me Qúnanbaydyng ýni shyqpay qara taqiyasyn aldynda jatqan qyzyl tobylghyly, basy kýmistelgen qamshysymen  joghary kóterip, qabaghyn ashyp Alshynbay biyge qarady. Búl kezde qúdandaly bolmaghan by Qúanbaydyng tizesin basyp «syrtqa shyghyp keleyik» dep isharat bildirdi. Jeri joq, qystau, jaylauy joq Aghybay batyr 10-15 jyl boyy kókbóri Kerney-Balta batyrdyng jerin jaylap Baghys batyrymen birge ónip ósti. Aghybay batyrgha enshilep bermegen jerdi Ertisting boyyndaghy sizge beredi degen qisyngha kelmeydi dep Alshynbay toqtatqanda:

- Ákelinder, attardy. Qayttyq elge, - dep nókerlerine әmir berdi.

Qatty dauystan ýidegiler japa tarmaghay syrtqa shyghyp ashuly Qúnanbaydy kórip «ashuynyzdy basynyz, Qúneke! Qymyz iship attanynyz» degen Aghybay batyrdyng sózine de ilanbaghan son, Alshynbay da erip 20-30 adam  jýrip ketti. Qonaqtyng eng sonynda qalghan Shabanbay, Janghúty, Bayseyit biylerge arnalyp dastarhan jayylyp «Toydy» qortyndylap, Qúnanbaydyng ókpesi toygha qatysy joq, baznalyq dep sheship, «kelgen qonaqtardyng barlyghy riza bolyp qaytysty» desti.

El ayaghy basylyp qonystanghan shúbyrtpalylardyng basyn qosyp «Al endi eldi boldyq, jerli boldyq, isti neden bastaymyz» degen súraqty Aghybay batyr tótesinen qoydy. Birinshi kezekte Terekti ózeninen toghan salugha, tas jinap su joq kezde aldyn bekituimiz kerek. Ekinshi, ún tartatyn su diyirmeni kerek, onyng tasyn «Qyzyl aray» tauynan aldyramyz, qazir qolda bar sharuany bitireyik. Mening kóz quanyshym bizde úl balalardyng barshylyghyna shýkirshilk. Barlyghyna jaramdy attar bәsirelensin, bir-bir qylyshtary tórde iluli túrsyn, at oiynyn ýirensin, Aghybay elining jigitteri degen ataqqa say bolsyn.

Aghybay batyrdyng aqylynan song qauymdasqan elding balalary, eresek jigitteri tau etegining tastaryn kótergeni kóterip, domalatqany domalatyp ózenning eki betine jinastyra bastaghandary ýlkenderding kózin sýisintedi. Balalaryna eresek adamdarsha qarap qymyzyn, tamaghyn dayyndap analary batyr úiymdastyrghan eldik qasiyetti tanyp quanyshtan jarylarday. Kýzdey tasylyp jinalghan tasty kórip biyiktigi ýsh arshyn, eni eki arshyndyq toghangha әli de talay tas kerek ekendigin payymdap, kýrek, qaylany kóbeytudi  eskertti. Aldaghy jazdan taghy da tas jinap su tartylghan kezde toghandy bastamaqqa, ózen suynyng dengeyin bayqap, diyirmenning qalaghyn ainaldyratyn sarqyrama sudyng aghar jerin belgilep alu da keler jylgha qaldy.

El bolghan song ózderining kýiki tirshilikteri birinen biri tuyndap ózgerip otyrady. Iri maldardy, úsaq qoy eshki búzau torpaqtardy da qúmdy jaylatyp qystatyp shygharugha bekindi. Ol jaqtaghy úry qarydan qorghanu ertengi sarbazdargha tapsyrylyp birge kóship qonyp jýretin boldy. Qys ta jayly bolyp, it qústan aman, kýili shyqqan mal el júrtty jadyratyp bie qúlyndap, qoy tóldep, siyr búzaulap týlikke týlik qosyldy. Búl Aghybay elining baquatty elge ainalghanyn bes ata qarakesek týgel moyyndady. Shúnaq tauynyng syrtyndaghy Bolat tauyna qaray qystap shyqqan ýsh ýiir shúbar jylqy, alty ýiir jylqygha ainaldy. Toqabay men Qúly (Pirimqúl) naghyz jylqyshy boluyna Toqabaydyng aqyldy, estiyar kelinshegi «eki myrzany» qas qabaghymen ústap tyndyrymdy bolyp kezdesti. Sypataydyng kózi tirisinde jylqylaryn amanat dep eseptep soyys maldaryn, soghymdaryn Amanjoldyng moyynyna salyp qoyghan, súratpay berip túrady.

1853-shi jyldyng jazynda Shoqpardyng teriskeyinen arghy bettegi Júmajan jaylauyna elin kóshirip qondyrghan Bóltirik sheshen Aghybay batyrdyng jer alghanyna birneshe jyldar ótse de joly týspey jýr edi. Sәti týsip 16-17 atty nókerimen qújynaghan el qaptaghan toghan basyna sau ete qaldy. Arnayy kelgen kisilermen auylda jatqan batyrgha at shaptyrylyp Bóltirik sheshenning kelgeninen habar berildi. Batyr kelgenshe shydatpay jasy úlghayghan song minip jýrgen juas tu biyesin jyqtyryp nókerlerine soyghyzyp toghan basyndaghy kiyiz ýidegilerge qazan kótertti. Aghybay batyr Mamyt qúmalaqshy, Qanlybay batyrmen, qasyna ergen basqa da kisilermen birge kelip Bóltirikke sәlem berdi. Ayqara qúshaqtasyp saghynystaryn bildirgen batyr men sheshenge el riza bolyp sózderin estuge toptasa jinaldy. Sóz bastaghan sheshen:

- Toghan qútty bolsyn, Batyreke. Búl bir iygilikti is bolghan eken. Balalardyng enbegin kórip, kórimdigine tu biyeni jyqtyryp, mandaylarynyng ashy terin sýrteyin, batamdy bereyin dep soyghyzdym.

- Dúrys-aq, Bólteke. Tileytininiz jaqsylyq, jaqsylyqtyng basynda jýresiz. Bizding qonystanghan jerimizdi Arghyndar «Shól arqa» deydi. Sony balalar «Suly arqa» jasaymyz dep әrekettenip jatqany ghoy.

- Tegis jerlerine biday ekse de, ónim ghoy.

- Oi, Bóke-ay arghyndardan diqan shygha qoymas, shyghyp jatsa kórersiz, niyetinizge rahmet.

Toghannyng tabanyn tastan qiulastyryp, balshyqpen qalap jatqan qoqandyq sarttardyng isin kórip raqattanghan Bóltirik:

- Jaysan tauyng etegine, Espening boyyna tas eksen, tas ta ónip shyghady. Soghan qúnt joq. Maldy aidap baghyp, soyyp jep jabayylyqqa әbden etimiz ýirenip ketken, shópting basyn syndyrmaymyz. Osyny aityp túrghan  Bóltirikting quanyshynda shynynda shek joq edi.     

Tamaq jelinip, bata jasalynyp bolghan song eki dos toghannyng aumaghyn kórmek bolyp Terekti ózenining basyna qaray órlep biraz jerge baryp qaytty. Ekeu ara әngimede «Biylikól, Talas boyyndaghy qalyng ystylardyng ýlkeni de kishisi kelip kóshirip әketemiz dep qolqa salyp jatyr. Soghan kelesi jyly qozghalmaqpyn. «Pәleden mashayyq qashypty» degendey Sypataydan da qashyq otyrayyn. Ótkende, qonys toyyna da kele almadym. Tezek tóre bastap Sýiinbay aqyndy alyp 7-8 kisi, Orman manap әkesine as berip shaqyrghan eken soghan baryp qayttyq. Astyng artynan aitys boldy, qyrghyzdyng Qataghan aqynyn bizding aqyn it terisin basyna qaptaghanda segiz qanat aq otau, jasau jabdyghy, súlu qyzymen qosyp berdi. Altyn sapty qylysh túlparymen, aidap qaytargha bir ýiir jylqysyn qosa syilady. Kenesarynyng qúnyn daulaghanda Orman manap selkildep orynynda otyra almady. Sýiinbay qayta tumaytyn aqyn ghoy. Orman manaptan kózining tirisinde Kenesarynyng kegin aldy. Sodan qaytqan son, kórinip qosh aitysyp qaytayyn dep keldim. Ómirding ashy-túshysyn da birge ótkizdik. Jaryqtyq Kenesary marqúm «sauysqansha saqyldatpay óltire sal» degenine de kónbedin. Shyn óltiretin bolsa Nauryzbaydy júmsar edi, ekeumizding siz bizimizdi doghartqysy keldi marqúmnyn. Qayda jatsa da topyraghy torqa bolsyn. Qazaqtyng basyn biriktiremin dep jýrgende Sypataydyng qyrghyzshyldyghynan mert ketti batyr. Qazaqtyng bәri oghan qarsy emes edi, orystyng ot auyzdy myltyghynan qoryqty. Bógenbaydyng zamany bolsa qylysh, nayzamen tym bolmasa orystan Abylay tútastyrghan jerdi qorghap qalar edi, qazaq. Qyrghyzdy qosyp alyp Tashkent, Týrkistangha deyingi qazaqty qoqandyqtardan bosatam ba dep edi, ol da bolmady. Basqa týsken tauqymetshil. Kórer tauqymetimiz әli barshylyq. «Qonyp asyqpay erteng qaytarsyz» degen Aghybay batyrgha qosh aitysyp jýrerde «elimdi, jerimdi ózimning tór tuysqanym Bәitik biyge tastap kettim. Ári ótkende beri ótkende toqtap susyn iship túrarsyn» dep tabystaghanday boldy.

Qasynda qalghan Qanlybay batyrmen Shúnaq tauynyng syrtynda jatqan alty ýiir shúbar jylqylardy kórip jabaghylaryn bólip ýiirge ýiir qosugha shyqty. Qúryq alghan jigitter qalyng shúbardy kórgende dalada qúlan jayylyp jýrgendey әdemi kóriniske tap boldy. Qasynda kele jatqan Qanlybaygha:

- Sypataydyng endi bizde әkesining qúny joq. Myna shúbardyng eki ýiirin tandap alyp baqqyz. Bir-bir ýiirden Baghys pen Ayytmúhambetke bereyik. Qalghanyn myna eki bala baghyp ermek qylsyn. Basy artyq erkek taylaryn soghymgha berinder dep әngimelese kelip 7-8 ýy bolyp otyrghan jylqyshylar auylyna kelip toqtady.

Sәlem bergen Toqabay da, Qúly da soytalday jigit bolghanyn kópten kórmegen Aghybay batyr:

- Sender jigit bolyp qalypsyndar, elderindi  saghynghan joqsyndar ma?

- Elge barghanda da osy tirshilik, - degen Toqabay әkesi turaly súraqqa jauap bermedi.

Eki balaly bolghan Toqabaygha at ýstinen qútty bolsyn aitqan Aghybay batyr Amanjolgha qarap «kórimdik berdinder me, bermesender jaqsylap bәsirelep berinder» dep tapsyryp qúryq ústaghan jigitterding sharuasyn kórip alty ýiirge taghy eki ýiir qosylghanyn kózi qaraqty Qanlybay batyr bayqap qaldy. Endi Tayatqan tauy jaqtaghy jylqysy bar, mýiizdi qarasy «óz» maldaryna bararda auyldan shapqynshy keldi.

- Batyr ata, Týrkistannan Sadyq tóre jibergen ýkilengen nayzalary bar jiyrma sarbaz kelip sizdi kýtip otyr dedi, - at terletip shauyp kelgen eki bala. Sózding arghy jaghyn kýtpey eki batyr jele jortyp auylgha keldi. Ózin Sayan dep tanystyrghan qiyaq múrtty qara tory jigit batyrlargha sәlem berip Sadyq súltannyng jibergen jaushylary ekenin aitty. 

- Ne aitty Sadyq balam? - dedi batyr qysqa ghana.

- Orys әskerleri Týrkistangha shabuyldap músylmandardyng ordasyna ainalghan Yassauy meshitin qiratpashy eken. Sony qorghaugha soghysqa dayyndalyp jatyr. Sizge Iqan qalasy jaghynan keludi tapsyrdy.

- Jaqsy, - dedi batyr. Qanlybay batyr ekeumizden basqa soghys isin týsinetin adam joq, «Attan, Qarakesek» demeske amal joq. 15 jyl nayza ústamaghan bes ata qarakesekterge «Qazybek by men Abylaydyn, Bógenbay men Baltanyng sýiekteri jatqan keseneni orystar búzghaly jatqanyn» habarlap  úran salugha Baghys pen Aytmúhambetke jaushy shaptyr, - dep Aghybay batyr júp-juas qalpynan aibattanyp shygha keldi. Kelgen sarbazdardy Býirekshiydegi tuystaryna jiberip demaldyrudy úighardy. Qalyng Qarakesekting ruhyn Qazybek by oyatty ma, 10-15 kýnnen keyin nayzalaryn jelektetip lek-legimen kele bastady. «Tanbalytastyn» baurayyna jinalghan sarbazdar kýn-kýn sayyn qylyshtasyp qoldaryn jattyqtyryp, atpen audaryspaq jasap birine-biri bilgen әdisterin ýiretip, tamaqtan basqa uaqytta damyl tappady.

Qarashanyng ortasynda jinaqtalghan 1000 sarbazdyng 200-deyi Shúbyrtpaly ekenin anyqtap ýlken balasy Amanjoldy qolbasshylyqqa qoyyp, әskerding aldynghy sapynda boludy tapsyrdy. Qanlybay batyrgha «Er azyghy men bóri azyghy» jolda ekenin eskertip jýz jylqy da jeter, shiraqtau jigitke mindettep qazan oshaghyn da jinatyp ber. Ózing qol basqaryp eki jýzdikti alyp, mening sapymda bolghaysyn. Baghys, Aytmúhambetke de qol basqartyp, Álteke, Sarym sarbazdary ózderin ózderi basqaryp kelip qosylar» dedi. Aghybay batyrdyng joryqqa jýrerin estigen Qarakesek biyleri Alshynbay, Bayseyit, Qara, Núrlan myrzalar da kelip saparlaryna aq jol aitqanmen, batyrgha toqtau da aitty. «Batyreke, jasynyz alpystan asty, qamal búzar qyryq jasta emessiz. Jastardy júmsap, tilekshi bolyp otyrsaq qaytedi» dep edi.

- Sadyq shaqyryp jatqanda qoyargha janym joq. Ólsem shәiitpin, sol kesenede qalamyn. Ólmesem myna sarbazdardy «qan sonargha» salamyn, aq batalaryndy berinder? - dep qolyn kókke kótergende Alshynbay by taqpaqtap qiystyryp:

Qarttyqqa bas úrghanda qol bastadyn,

Aq batasyn alghan eng Jaratqannyn.

Aghybay en, qashannan Aqjoltay en,

Qayralghan qayraghyna namys ardyn.

Nayzannyng úshy qandy, keppegen ed,

Aldynnan jauyng tiri ketpegen ed.

Jenispen oral, batyr, abyroymen,

Saryarqa sanlaqtary saghan sened.

Qazybek bi, Abylay, Bógenbaydyn,

Qoldasyn әruaghy er Baltanyn.

Qorghauda Yassauiyding jatqan jerin,

Joly bolsyn, Aqjoltay-Aghybaydyn, - dep batasyn ayaqtaghanda myng týmen jayghasqan «Tanbalytas», «Sandyqtas» tauy qosa janghyryp qoshtaghanday ýni qúlaqta kýmbirlep túrdy.

Aghybaydyng aq tuyn kótergen, shala jasaqtanghan bir týmen әsker «Tanbalytastan» attanyp Moyynqúmnyng etegimen Shu, Shayan ózeninen ótip Tórtkýl dalasymen Iqannan bir-aq shyghyp at shaldyrdy. Týrkistan qalasyn qorghaudy qolgha alghan Sozaq qalasynyng әkimi Sadyq tóre «Aghybay batyr keldi» degen habardan soghys dalasynan atynyng basyn shúghyl búryp kelip batyrgha sәlem beredi. Mәn jaydy týsiniskennen keyin qolda bar qarudy «mergenbiz» degenine myltyq, qolyna tiygenine qylysh taratyp bergizdi. Aghybay batyrgha jasap jatqan әreketterin bayanday kelip:

- Batyr agha, qazir Iqanda polkovnik Verevkinning eki jýz әskeri myltyqpen, ýsh zenbirekpen qarulanghan eki jýz әskeri bar. Týrkistangha baghyttalghan Jemchujnikovtyng alty zenbirek, tórt jýz әskeri bar. Maqsattary: ekeui qosylyp Yassauy ghimratyn atqylamaq.

- Bizge ne búiyrasyn? - dedi Sadyqty bas qolbasshygha baghalap.

- Meni qayda salsanyz sonda baramyn. Siz qolbasshy bolasyz. Sizding kelgeninizdi estise Álimqúl bek qatty quanatyn boldy. Eki-ýsh kýnde kelip qalar eki zenbiregi bar, Yassauiyding manyna qoyamyn dep kele jatyr.

Eki-ýsh kýnde kesh qalamyz degen Aghybay batyr:

- Oghan deyin bir jýzdikti shabuyldatyp arghy syrtyna ótkizip jiberip, artynsha ekinshi jýzdikting qylyshyna turatayyq. Orystyng sarbazdary úiqyshyl keledi. Zenbirek sýirep jayau jalpy sharshap jýrip, myltyqtaryna sýienip qalghyp mýlgip úiyqtay beredi. Tanghy tәtti úiqynyng kezinde sәresige jetkizbey  úrysty bastayyq, - dep úighardy.

Erte tamaqtanghan alghashqy jýzdikti shabuylgha qatysyp ýirengen Baghysqa basqartyp zenbirekshilerding shebin búzyp toqtamay әri qaray óte shyghu tapsyryldy. Ekinshi jýzdikti Aytmúhambet basqaryp qylyshtasyp zenbirekting manayyn tazartu tapsyryldy. Tang atyp jaryq týse jappay shabuylgha shyghyp esauyldyng әskerin qarusyzdandyryp qolgha týsirip Týrkistangha bet alugha kelisildi. Dittegen uaqytta shabuyl bastalyp Aghybay batyr ózi at ýstinen qadaghalap otyrdy. Alghashqy jýzdik sap týzegen esauyldyng әskerin qúiyn soqqanday oiran topyryn shygharyp attyng tósine qaghylghan zenbirekter dóngelekterinen bir jaghyna qisayyp denkiyip jatty. Izin suytpay ekinshi jýzdik bas saughalap, aralary siyrep, kýnning suyghynan býrisip, sýiretilgen shiyneldi soldattardy bauday týsirip, tirisin bir jerge toptastyrdy. Ishinde esauyl Serovtyng ózi de bar. Kýn nayza boyy kóterilgenshe sozylghan soghys jenispen ayaqtalyp Týrkistangha Jemchujnikovtan búryn jetu ýshin, tútqyndardy ekeu-ekeuden atqa mingestirip alyp jýrdi. Keshki besinde jetken Aghybay batyr jýzdik basqarghan serikterimen kesenege kirip bastaryna kók tas qoyylghan Qazybek bi, Abylay han, Bógenbay bahadýr, Balta batyr jatqan beyitterge qúran oqytyp zirat jasap әruaqtarynan medet súrady.

Álimqúl bek bastaghan jeti jýz qol eki týiege artqan zenbiregimen ymyrt jabyla keldi. Quana qauyshyp qarsy alghan Týrkistandyqtar Aghybay, Sadyq bastap sәlemdesip jýkterin týsirttirip aldy. Tannan bastalghan qarbalas júmys Iqannan alynghan ýsh zenbirekpen, týiemen kelgen eki zenbirekti Yassauy ghimaratyna oq jetpes jerge ornalastyrudan bastaldy. Tútqyn orystardyng atqyshtarynan aqyl súramaytyn qoqandyq sarttardyng ónerpazdary da bar eken, zenbirekti úrshyqsha ýiirip, oq dәrisin dayyndap Jemchujnikovqa «kelseng kel» degendey qatar-qatar sapqa túrghyzdy.

Jemchujnikov shabuylgha asyqpady. Iqan týbindegi shayqastan habar alyp Sadyq tóre men Álimqúl bekten  jenilgen esauyldyng zenbiregimen, myltyghymen qarulanghanyn estidi. Onyng ýstine kóptegen orys sarbazdarynyng tútqyngha týskeninen týnilip oiy on saqqa bólinip qalayda tútqyndardy qútqaru kerektigi birinshi kezekke qoyyldy. Polkovnik Verevkinmen aqyldasa kelip «aqsha súrasa naqty aqsha joq» dep ne de bolsa Álimqúl bekke kisi salyp «ne súraydy eken, bileyik» dep elshi jiberedi. Kelgen bes kisi elshimen sóz auayyn anday otyryp «bir tútqyngha eki dop oq, eki zenbirek, bir-bir myltyqtan, on jәshik patron beresinder» dep sheshti.  Qoldaryndaghy tútqyndy sanap shyqsa 122 tútqyn bar eken. Sadyq tóre: Myna súraghandarymyzdy berse, ózderi qúr alaqan qalady. Týgel basyp alyp joyyp jiberuge bolady eken» degenine Aghybay batyr basu aityp «jatqan jylannyng qúiryghyn bassaq, basy siraghyna oralady» joqtaushysy kóp qoy sabyr eteyik. Berse búl da jaman olja emes. Soghysudan bas tartyp keri qaytady. Álimqúl, Aghybay, Sadyqtar ózara aqyldasa kelip elshilerdi syy siyapatpen qaytardy. Ertenine qayta kelgen elshiler «barlyq talaptarynyzgha kelisemiz» dep Verevkin men Jemchujnikovtyng arnayy hatyn ala keldi. Sol kýni qalanyng syrtynda Álimqúl bek pen Sadyq tóre tútqyndardy auystyrudy jýzege asyrdy. Qazaq aitqanday «Álimqúl bek shala bayyp qaldy». Verevkinning aitqany: «bizder endi sizdermen soghyspaymyz» boldy. Olar aldy artyna qaramay tútqynnan shyqqandaryn mingestirip, Shiyelide túrghan bekinisterine jetip, jaraly sarbazdaryn emdetip demaldyrdy. Qayta ainalyp soghar degen qauipten qataryn búzbaghan sarbazdar Iqan men Týrkistangha bólinip, qystap shyqty. Aqmeshitte otyrghan general gubernatordyng búiryghymen  Verevkin júmystan alynyp, Jemchujnikov basqa júmysqa auystyrylghanyn Álimqúl bek pen Sadyq tóre de bildi. Qarqaraly general gubernatory Gustav Gosforttan jer alghany ýshin asa әigilenbey astyrtyn qyzmet jasaghanday orystardyng ýlkenderi bas qosqan jerde baqylaushy bolyp sózge aralaspaytyndy әdet qylghan. Orystar jaz shygha kek alu maqsatymen shabuyldaryn bastap Týrkistangha qayta soghar ma degen ýmitpen  kýzge deyin zenirek atudyn, myltyq atudyng әdis ailasyn mengerip túraqtamaq boldy.

Aghybay batyr sәuirding basynda ýsh balany auylgha - Tayatqan, Shúnaq tauyna, aman esendikterin bildiruge qaru jaraghyn asyndyryp, tamaqty ózdering tauyp jeysinder, - dep tapsyryp túryp:

- Sender soghysta kórgenderindi, orystardy jenip sarbazdaryn tútqyndap, myltyqtaryn alghandaryndy maqtanysh etip, qylysh sermep jau týsirgenderindi aityndar. El quansyn, ata analaryng toy jasasyn, - dep shygharyp saldy.

Soghystan mol olja týskenine rizashyldyqpen qaraghan Álimqúl bek Aghybay batyrdyng tapqyrlyghyna, úrysty tóndire jýrgizetinine keleshekte qoldanatyn әdis eken dep Sadyq tórege tәptishtep әngimeledi. Soghyssyz jan tynyshtyqta otyrghanda Tashketten jaushylar kelip Merke, Áulieata jaqtan kelgen Chernyaev otryadnyng Tashkent qalasynyng qaqpalaryn atqylap jatqanyn aitty. Álimqúl bek aldy artyna qaramay týiege artylghan eki zenbiregine taghy bir týieli zenbirek jәne qosymsha patrondar alyp alty jýz sarbazymen shúghyl jýrip ketti. Týrkistangha endi jau shappaytynyn general gubernator Perovskyiyding auyzynan shyqqan bir auyz sóz «músylmandardyng qasiyetti meshitin atqylaugha bolmaydy, orystardyng shirkeuin eshkim atqylap jatqan joq» dep Týrkistangha jazalaushy otryadtardy jiberudi qoyghyzypty. Perovskiydi dúrys adam dep estigen Aghybay batyr da Saryarqagha qaytpaqqa sarbazdaryn múzday qarulandyryp kýzding ayaghyna jolgha dayyndaldy. Álimqúl bekten kelgen jyldam habardan Sadyq tóre de aragha ay ótkizbey altyjýz sarbazymen Aghybay batyrmen qosh aitysyp Tashkentke attanyp ketti. Qalany qorshaugha alghan Chernyaev otryady on eki qaqpany týgeldey zenbirekpen atqylap aqyry bir qaqpany búzyp ishke kirdi. Álimqúl bek tiygen oqtan auyr jaraqat alyp qaytys bolarynda Sadyq tórege sәlem aityndar «Chernyaevting otryadymen kelgen Sypatay maghan ózi kelip berildi. Qasyndaghy on eki adamymen Jyzaq qalasyna alyp ketti» dep aityndar. Men ólip ketsem jazasyn ózi bersin.   

Tashkentti orystar basyp alyp Sadyq tóre Búqar handyghyna ketken edi. Artynan jetken habarshylar Álimqúl bekting sәlemin jetkizgende Búqar qalasy ýshin shayqas sharyqtau shegine jetip qoldan qolgha auysyp, úrys qyzyp, qoyan qoltyq aiqas bastalghan-dy. Sypataydyng ústalghanyn estip «әkemdi satqan adam ústaldy» dep ketip qalsa ornyna qaldyrar senimdi әsker basy joq. Qasyndaghy oqqaghary Qonyrat jigiti, ózining Sozaq qalasyndaghy kómekshisi Janarysqa «sóilesuge kelse sóilesersin, ony qamap otyrghannan góri, at qúiryghyna baylap óltire salghan dúrys shyghar» dep 4-5 jigitpen attandyryp jiberdi. Jyzaq qalasynda tosyp otyrghan Álimqúl bekting adamdary qoldary baylauly 13 adamdy Janarysqa tabystap Tashkentke keri ketti. Sypataydan jauap alghan Janarys:

- Nege satqyndyq jasadynyz? - degen súraghyna:

- Men satqyndyq jasagham joq. Batyrlaryn qaytaryp jiberip ózi berildi. Qaytyp qazaqqa han bola almaytynyn bildi. Ol ústalghan song bizder qashyp qútyldyq, - dep janyn jaldap, jylap baghyp edi. Janarys senbedi. Ákim Sadyq tórening aitqan jazasyn qoldanyp asau aighyrdy qúryqpen ústatyp, qúiryghynyng úshyn eki býktetip Sypataydyng moyynyna toqymnan kesip alghan kiyizdi orap baylatyp, qyl shylbyrdy salarda ólerin anyq bilgen satqyn «әy Túrap» dep aiqaylap songhy sózin aitty.

- Bolary boldy. Maghan da keldi, bir zaual. Sýiegimdi agham Andastyng qasyna qoyyndar. Ári qaray sóileuge shamasyn keltirmey aighyrdyng qúryq noqtasyn alyp, doyyr qamshymen sauyrdan bir tartyp jiberdi. Qatty tiygen qamshyny auyrsynghan aighyr qúiryghynyng auyrghanyna qaramay úzap kete bardy.

Júmystaryn bitirgen Janarystar toby: «sýiegin alyp ketsender de, kómip ketsender de úlyqsat» dep 12 adamnyng qoldaryn sheship minip kelgen attaryn qaytaryp berdi. Attarynyng tartpasyn tartyp mingen sypatayshylar serikterining bassyz denesin izdep әreng tauyp, kólshikting manyna aparyp qan jynyn juyp, qúraq qamystan kezdikterimen oryp soghan salyp alty jerinen baylap, iyilmeytindey etip, óz atynyng ertoqymyna ong jaghyna tendep qaydasyng Shalduar dep jolgha shyqty. Búl 1867 jyldyng mausym aiynyng ayaghy edi.

Soghystyng sayabyrsyghan shaghynda 29 jasqa tolghan Sadyq tóre «qyrghyzdarda әkemning kegi joq, Sypataydan qaytty» dep Orman manaptyn, Qalyghúldyng eline, әkesining bassyz denesining jatqan jerin kóruge, beyit túrghyzyp qaytpaqqa keledi. Qyrghyz eli jaqsy qarsy alyp Orman manaptyng jaylauyna jetkizip salady.

- Men әkemning kegin quyp kelgem joq, jatqan jerin kóreyin, ertoqymyn berinder atyma salayyn, altyn qyndy qylyshyn berinder, belime taghayyn, - dep Orman  manapqa ótinish aitady. Ertoqymy jyldam әkelindi, auyr bolghandyqtan atqa salmapty. Qylyshyn izdestirip súrastyryp manaptyng yqpalymen zorgha tabyldy. Jinalghan kópshilikting kózinshe erding qúlyn terisinen tigilgen tysyn kezdigimen tilip jiberip, qaq aiyrghanda tógilgen altyngha kózderi sýrinip, әsirese, erdi kóterip kelgen ýiding iyesi esinen tanyp qúlap týsti. 19 jyl qúrym kiyizding arasynda kereksiz bolyp jatqan erding ishi tolghan altyn ekenin kim bilipti. Beyitting ornyn biletin adamdar joq bolyp shyqqan song nókerlerimen Aghybay batyr eline qonaq bolyp, sәlemdesip qaytugha bet aldy.

Arqanyng suyghy týspey elge qaytqan Aghybay batyr shoshayghan myltyqtarymen kezdeskenderdi shoshytpay, meken qystaqtardan syrttap, tura shyqqan-dy. Aydaghan  tamaqtyq qyryq jylqysymen ózen sudyng boyyna toqtap tamaqtandyryp Tayatqan, Shúnaq tauyna jetip sarbazdaryn ýilerine qaytaryp, aman esen kelgendikterine qúdayy tamaq tarattyrdy. Elding kýndelikti júmystarynan habardar bolyp kýn keship jatqanda Moyynty ózenining boyynan Núrlan myrzagha kezikken Sadyq tóre myrzanyng syily qonaghy bolyp bir kýn kidirip, Aghybay batyrgha jetuge asyqty. Qonaghyn qoshamettegen bi, batyrlar, tóreler jinalyp Sadyq tóreni «Aqdala» jaylauynda otyrghan Aghybay batyrgha jetkizdi. Núrlan myrzanyng ýiinde aitylmaghan әngimeler aitylyp Týrkistandy qalay qorghaghanyn, Iqan qalasyn qalay alghanyn, Aghybay batyr bolmasa múnday jenisting kelmeytinin, otyrghan qonaqtargha keninen bayandady. Chernyaev bastaghan orys әskeri Tashkent qalasyn qorshap bir jeti atqylaghan shayqasta Álimqúl bekting auyr jaraqat alyp, qaytys bolarda jibergen sәlemin de Sypataydyng orys әskerinen qashyp ózi kelgenin de, uәdesin oryndap baylatyp tastaghan. «Qazaqty satqanda sartty satpaysyng ba?» dep qasyndaghy serikterimen Jyzaqqa jibergenin aitqanda Aghybay batyr «qoqangha sinip ketuge» joly bolmaghan eken paqyrdyng dep bir kýrsinip qoydy.  Búqar shayqasy qyzyp jan alysyp, jan berisip jatqanda ózimning qolym tiymey kómekshim Janarysty bes sartpen Jyzaqqa jiberdim. Janarys batyr Sypataymen bir auyz tildeskende «Kenesaryny men satqanym joq, ózi satyldy. Aghybaymen birge qorshaudy búzyp shyghyp birge ketkende aman qalatyn edi» depti. Moyynyna qúrym kiygiz oratyp asaudyng qúiryghyna baylatyp jiberipti. Basyn eki kýn izdep taba almay, Túrap degen serigi kóp әurelenip denesin qúraq qamysqa oratyp, alyp ketse kerek. Endi mening qyrghyzda kegim joq, ertoqymyn, qylyshyn aldym dep sózin ayaqtady.

- Sadyq tóre, Týrkistan týbinde qalay soghystynyzdar? - dedi Núrlan myrza әngimege qyzyghyp.

- Ol jerde biz soghysqanymyz joq. Aghybay batyrdyng aqylymen Iqan shayqasynda tútqyngha týsken orystardy tastamay attargha mingestirip ala kelgenbiz. Sol tútqyndardy eki zenbirek, kóptegen myltyq, oq dәrige aiyrbastap olardy qarusyz qaldyrghan son, amal joq keri qaytty. Sodan keyin Yassauy meshitin búzamyz degendi orystar qoydy.

Emin erkin әngime kýnde-kýnde jalghasyp Sadyq tóreni sóiletuden jalyqpady. Núrlan myrzagha handyq jýie únap Abylay han isine qanyq bolghandyqtan «әkenizding isin jalghastyryp, aidaladaghy qoqannyng soyylyn soqqansha ózimizde handyq qúru oiynyzda joq pa?» degen súraqqa «Ákem aitady eken, qazaqtyng basyn biriktirgennen qasqyrdyng basyn biriktirgen onay» dep. Sol ras sóz. Daliyp jatqan qazaqtyng dalasynyng o sheti men bú shetine shyqqansha, ekinshi jaghyna bekinis salady, qazir zenbirek pen myltyqtyng zamany qasyna jaqyndatpaydy. Ózimizden shyghatyn qaru jaraq joq, satyp alu kerek, әitpese tartyp alu kerek, tym bolmasa oq dәrisin ózimiz shygharsaq, onda da, nar tәuekel der edik. Qazaqqa qysqa jip kýrmeuge kelmeytin zaman bolyp túr ghoy.

Sadyq tóre kópten oiynda jýrgen súraghyn Aghybay batyrdan súraugha endi jóni kelgenin bayqap:

- Aghybay kóke, sizdi әkemning renjitken jeri boldy ma?  dep qoyghan súraghyna ynghaysyzdanyp úyala betine qarady.

- Ákeng meni renjitken joq, әkendi men renjittim. Kókbóri Kerneyding Aqqoshqar degen batyry boldy, óz jaghyna tartugha kóp әrekettendi. Batyr kónbedi. Kónbegen song Bopay qaryndasynyng tólengit batyrlarynan «óltirinder» degen tapsyrmamen ýsh batyryn jiberdi, ýsheui de óldi. Kenekenning bir jaqsy jeri súltan tórelerding auylyn shapqanda, jylqylaryn barymtalaghanda bizderdi-qaralardy jibermeytin. Bopaydyng 600 tólengit-sarbazdary bar solardy jiberetin. Ýsh tólengiti ólgen song maghan qolqa saldy. Men: «Kerney balasyna qylysh kótermeymin» dep edim, ókpelep teris qarap jatyp alyp «kete ber» dedi. Aqqoshqar batyrgha inisi Nauryzbaydy júmsap, ulanghan nayzamen óltirip tyndy. Ekinshi, Ysty-Bóltirik biyding әr jerde aitqan sózinen mezi bolghan bolu kerek, «sauysqansha saqyldatpay, janyn jahannamgha» jibershi dedi. Ýndemey kettim. Kóp kýn ótkennen keyin «Kóse, mening tapsyrmam ne boldy?» dedi. Han iyem «Bóltirikti óltirsem, ýisinning bel omyrtqasy synady» dedim. Ekinshi qaytyp әngime aitpaytynyna sendirip qútyldym. 

Onshaqty kýn qonaqtaghan Sadyq tóreni shygharyp salghan song Toqabay men Qúligha әkelerining ólgenderin estirtip «endi olardy izdep keletin eshkim joq. Qaytularyna úlyqsat berinder. Aldaryndaghy sauyn biye, siyrlaryn aidatyp, soyys maldaryn berip, qos týieli kósh etip qaytaryndar» degen tapsyrmasy oryndalghanda Toqabay men  Qúly Aghybay batyrgha jolyghyp.

- Batyr agha, óler әke óldi. Ákening tapsyrmasyn oryndaymyz dep qoldy boldyq. Jaman bolghamyz joq balaly-shaghaly, mal-jandy boldyq. Tughannan qyrghyzdyng arasynda óstik. Botpaylar bizdi tanymaydy. Eling bar, júrtyng bar dep tanystyrghan joq. Bir malshynyz bolyp jýre bersek qaytedi - dep ótinip edi. Aghybay batyr:

- Balalarym, olaryng bolmaydy. Sheshelerindi quantyp nemeresin, jap-jaqsy kelindi kórsetip, bilissenizder «at kisineskenshe» degendey bir-eki kýnde shúrqyrasyp ketesinder. Qaytqandaryng jón - dep shygharyp saldy.

Osymen Sypatay jyry bitti.  

Sadyq SMAGhÚLOV

Abai.kz