«Osynau el basynan ótken nәubet jyldardan qalghan kónekóz qariyalar da siyrek. Súrastyra jýrip, tughan auylym Qyzylaghashtyng túrghyny (Almaty oblysy, Aqsu audany), Abay kóshesindegi №24 ýide túratyn jasy toqsannyng tórine oza bastaghan әkemning naghashy apasy Orazaeva Maghlima apamen syrlastym. Ghasyrgha tayau ómir sýrip kele jatqan qart әjening kóz janarynyng úshqyny әli sónbegen. Men әjeyding qal-jaghdayyn súrap bolghan son, ol kisini asharshylyq jayly sózge tarttym. Ájey kýrsine otyryp:

- E, qaraghym, ol bir «Adam balasyna qaytalanbasyn» dep tileytin uaqyt boldy ghoy...- dep kiymeshegining úshymen kóz jasyn bir syghyp aldy da, әngimesin әri qaray jalghay jóneldi.

- Ol uaqytta 17-18 jas shamasynda edim, túrmysqa jana shyqqamyn, kýieuim jaman jigit emes edi, azdaghan sauaty da bar edi. Aldymen baylardyng maly alynyp, kóp úzamay orta sharuanyng da maldaryn ókimet tartyp aldy. Áueli kýn kóris, azyq qylyp otyrghan maldy aldy, sodan keyin kólikti aldy, eshbir ayausyz keng taqyr dalada jayau qaldyq. Halyqtyng jighan qory joq. Syrttan ne kómek, ne kólik, ne ózende balyq joq. Júrt asharshylyqqa úshyrady.

«Osynau el basynan ótken nәubet jyldardan qalghan kónekóz qariyalar da siyrek. Súrastyra jýrip, tughan auylym Qyzylaghashtyng túrghyny (Almaty oblysy, Aqsu audany), Abay kóshesindegi №24 ýide túratyn jasy toqsannyng tórine oza bastaghan әkemning naghashy apasy Orazaeva Maghlima apamen syrlastym. Ghasyrgha tayau ómir sýrip kele jatqan qart әjening kóz janarynyng úshqyny әli sónbegen. Men әjeyding qal-jaghdayyn súrap bolghan son, ol kisini asharshylyq jayly sózge tarttym. Ájey kýrsine otyryp:

- E, qaraghym, ol bir «Adam balasyna qaytalanbasyn» dep tileytin uaqyt boldy ghoy...- dep kiymeshegining úshymen kóz jasyn bir syghyp aldy da, әngimesin әri qaray jalghay jóneldi.

- Ol uaqytta 17-18 jas shamasynda edim, túrmysqa jana shyqqamyn, kýieuim jaman jigit emes edi, azdaghan sauaty da bar edi. Aldymen baylardyng maly alynyp, kóp úzamay orta sharuanyng da maldaryn ókimet tartyp aldy. Áueli kýn kóris, azyq qylyp otyrghan maldy aldy, sodan keyin kólikti aldy, eshbir ayausyz keng taqyr dalada jayau qaldyq. Halyqtyng jighan qory joq. Syrttan ne kómek, ne kólik, ne ózende balyq joq. Júrt asharshylyqqa úshyrady.

Qazaq halqy ýshin naghyz nәubet bastaldy ghoy. Quanshylyq bir jaghynan, ash-jalanash, azyp-tozghan bala-shagha. Eldi jaylaghan indet. Ashtyqtan el jappay qyryla bastady. Ol kezde biz Semey oblysy, Shúbartau audany, Sarqymaq auylynda túrdyq. Tarshylyq zamanda sheshem ólip, ini-sinlilerim jetim qaldy. Tamaq joq, shóp-shópting tamyrlaryn kemirip, sorghan kýnderimiz de boldy. Kózi túnghan ash adamdar tipti birining balasyn biri úrlap jeuge dayyn edi. «Kisi etin jegen shúbartaulyqtar» degen sodan shyqqan sóz. Qalada jaghday әlde qalay jaqsy dep sanaghan auyl qalagha qaray shúbyrdy. Biraq qalagha jetuding mýmkindigi az edi. Biz de kýieuimiz ekeumiz talqanymyzdy arqalap, qalagha bet búrdyq.

Jol boyy sýiekteri yrsiyp ketken aryq adamdar, jol shetinde kómusiz qalghan balalardyng ólikteri. Ábden qaljyraghan әielder emshektegi balalaryn bel astynda qaldyryp ketkenin kórdik. Biz itpektep Semeyge de jettik. Ol uaqytta Semeyge kire beriste Ertisten ótetin ýlken kópir bartúghyn, soghan tayaghanda kórdik: Qúday-au, múnda da qaptaghan ólikter. Mening kóz aldymnen әli de ketpeydi olar, әsirese myna suret: jas әiel ólip jatyr, bir jasqa tayap qalghan balasy sheshesining omyrauyn soryp-soryp, baqyryp jylaydy. Óli deneden ne shyqsyn. Ol bala da ólgen shyghar. Bireuge bireu qaramaydy. Semeyde de kýnimiz belgili boldy: tamaq joq, bizge qolghabys berer jan joq. Sodan Jetisu jaqtaghy aghayyndargha bet búrdyq. Alghash biz qazirgi Sarqan audanyndaghy Cherkasskige keldik. Kýieuim osyndaghy balalar ýiine arbakesh bolyp júmysqa kirdi. Búl degeniniz súmdyq júmys edi. Erteli-kesh maya bop jinalghan balalardyng mәiitin arbagha tiyep, tau ishine әketedi de, qúzdan tómen tastaydy, óitkeni mýrdelerdi kómip ýlgeru mýmkin emes. Múnyng bәri de ókimetting búiryghy boyynsha jasalyp jatty: ol uaqytta ókimet ne aitsa, sol oryndalatyn edi ghoy.

Biz Cherkasskide kóp túrmadyq, Aqsugha kelip taban tiredik. Onda mólshermen biday beredi eken: әr ýige 1 kese bidaydan ýlestiredi. Sol bidaydy kepken terige azdap shashyp, balalardy aldap, tergizip jegizemiz, sondan auqat alatynbyz. Semeyden jiyrma ýy kóship keldik, onyng ishindegi 13 ýy bala-shaghasymen tegis ashtan qyryldy. Alghashynda abysyn, kelin, qyzdardy juyndyryp, kebinin kiygizuge qorqyp edim, ýlken enemiz «sauabyn alasyn» dep ólgenderdi juyndyryp, kóilegin kiygizip kómetin boldyq. Al keyin tipti juyndyrugha da, kómuge de ýlgere almadyq. Búl jerde de mәiitterdi qúzdan tastaytyn boldyq. Bir kýnde tipti 52 adamdy qúzgha aparyp tastaghan kýnimiz boldy. Ashtyqpen qatar sýzek, qylsha aurulary da qabattasty. El ash-jalanash, ólgender kóp, sonyng ishinde bala jaghy basym. Bir janúyadan 7-8 balany da kómip edik. Ol kezde «prodpomoshi» dep azdap azyq-týlik taratady, ol bәrine tegis jetpeydi. Mine osy asharshylyq jyldary ózimning naghashylarym Esimbek, Esqaly degen kisiler ýsh balasymen, әielderimen shúbyryp, Tashkent jaqqa ketip, sodan joq boldy. Soltýstik jaqtyng kóp eli Týrkistangha aghylyp, aman qaldy ghoy - ol jaqta jaghday birshama jaqsy edi ghoy, qargham,- dep kýnirene syr shertti qariya.

- Sóitip apalaryng asharshylyqtan aman qalyp, atalaryng Úly Otan soghysyna da qatysty. Tynysh ómirdi de kórip ketti. Aynalayyn, nan auyz ti, bir ýzim nannyng qadirin bilinder! - dep sózin ayaqtap boldy da:

- Áy, qaydam, zaman da, adam da ózgerip barady ghoy, tek nandy qadirlender! - dep shegeley eskertti.

Apamyz nemere, shóbere sýiip otyr. Apamyz sóz sonynda sol kezde kórgen bir týsin aitty. Asharshylyq zamanynda ashyghyp, sharshap kele jatypty. O dýniyelik bolghan kóp bala-shagha, әiel-erkekter shyghady aldynan. Olardyng ishinen bir qart adam apamyzgha qalshyldaghan, eti әbden ketken, qu sýiek bolghan, әjim basqan qolymen ýlken kese toly taryny úsynady da: «Osy tary sen jýz jasqa kelgende bitui kerek, soghan mólsherlep saldym»,- deydi.

- Sol tary tolghan kese mening jasaghan jasym shyghar, - deydi kópti kórgen Maghlima apamyz. Sodan keyin apamyz maghan kelesidey batasyn berdi:

Jarylqasyn jandy qylsyn,

Qatarynnyng aldy qylsyn,

Ne tilese tileuin berip,

Qora toly maldy qylsyn. Áumiyn!»

Mening janaghy týsti joruym boyynsha, Maghlima apamyz jýz jasqa keletin shyghar».

Jazyp alghan

Bazarbaeva Ayjan

Ó.A.Joldasbekov atyndaghy

ekonomika jәne qúqyq akademiyasy

«Qazaq tili men әdebiyeti» mamandyghynyng studenti

http://naubet.ucoz.kz