Seysenbi, 23 Shilde 2024
Alashorda 10763 1 pikir 19 Qarasha, 2015 saghat 07:58

AQIQATQA QALAY JETEMIZ?

Qúranda, ejelgi Tauratta bayan etilgen payghambarlar Ybrayym, Smaghúl, Ysqaq, Jaqyp, Jýsip, Dәuit, Sýleymen, Nuh, Lut, Músa, Isa turaly әngimeler qaytalanyp, ejelgi ghúlamalardyng barlyghy osy payghambarlar esimderine Qazireti (sóz týbiri, óz týbi, atasy Az (Aziya), Qaz (Qazaq)) degen ata-tegin qosyp otyrady. Demek, Qúran mәtini túnyp túrghan tariyh. ShARIGhAT, TARIHAT, AQIQAT satylarynan ótpegen jandargha qúran syrlarynyng esigi mәngi jabyq bolmaq. Jaratushy jalghyz Allany moyyndamay, úly atalarymyzdyng tarihyn (jaqsysyn da, jaghymsyzyn da) bilmey, Aqiqat delinetin ýshinshi satydan ótip Maghripatqa (ghylym men bilimge) jete almaysyn.

Qúran – bilimning qaynar búlaghy. Ghalymdardyng shamalauynsha, qazirge deyin Qúran mәtinining nebәri 10 payyzdayynyng ghana mәni ashylghan, qalghan 90 payyzdayy óz uaqytyn kýtip jatyr.

Nege búlay? Bar mәsele Allanyng haqtyghynda jәne onyng elshisi Múhammed payghambar  arqyly qasiyetti Qúran Kәrimning bizge jetuinde.

«Qúran» degen sózding ózi de «oqu» degen maghyna bildiredi. Alla taghaladan Múhammed (gh.a.s.) arqyly birinshi týsken Alaq sýresining ózi «oqy» degen sózden bastalady:

«Jaratqan iyening atymen oqy! Adamdy ol úiyghan qannan jaratty. Oqy! Sening tәniring – eng jomart! Ol qalammen jazu ýiretti. Adamdargha bilmegenin bildirdi» (Qúran Kәrim, Alaq sýresi. 1-5 ayattar).

Alla taghala adamzatty on segiz myng ghalamnyng qojasy, iyesi etip jarata otyryp, búlardy iygeruge shaqyrady. Qúran Kәrimde kórsetilgen tabighy qúbylystar, әrtýrli aghymdaghy ilimder, kózqarastar, oilar adamdardyng ghylymdy iygeruining nәtiyjesinde himiya, fizika, matematika, astronomiya, biologiya, taghy sol siyaqty ghylym salalary bolyp bólingen. Islam dinining bir ghana Orta Aziya men Qazaqstanda ornyghuy osy ólkelerden dýniyejýzine tanymal Qorqyt ata, Ábu Nasyr әl-Farabi, Qoja Ahmet Iassaui, Múhammed Haydar Dulati, Mahmút Qashqariy,  Ábughaly ibn Sina (Aviysenna), әl-Biruni, Novayi, Nizami, Jýgineki, Ál-Horezmi, Jýsip Balasaghúni, Beket Ata  t.b. kóptegen ghúlama-ghalymdardyng shyghuyna jol ashty.

Býkil әlemde ózge dindegi san myndaghan ghúlama-ghalymdar men oqymystylar, әdebiyet pen óner qayratkerleri Islam dinine berilip, Qúran-Kәrimdi oqyp, onyng tanghajayyp ghibratyna tang qalyp, sonyng negizinde shygharmalar jazdy. Qúran Kәrimning bir ayatynda bylay delingen: «Adamdargha bayan etken búl mysaldardy ghalymdar ghana týsine alady». (Q.K.Ál-Ánkabut sýresi, 43 ayat). Hadisterde: «Pendelerding ishinde Alladan shyn mәninde ghalymdar ghana qorqady» delingen.

Búl jaghdaylardy qazaqtyng úly ghúlamasy Qoja Ahmet Iasauy atamyz bylaysha tolghaghan:

«...Ótti ghúmyrym sharighatqa jete almadym,

Sharighatsyz tarihatqa óte almadym.

Haqiqatsyz maghripatqa bata almadym,

Joly qatty pirsiz qalay óter, dostar» (Diuany Hikmet). Ózderiniz kórip otyrghanday, Allanyng haq jolyndaghy jandardyng ótuine Úly Jaratushymen  mýmkinshilik berilgen adamy qasiyetting satylary: Sharighat, Tarihat, Aqiqat jәne Maghripat dep, rettik jýiemen berilip jәne ol pir (ústaz)  arqyly iske asady delinip otyr.  

 «...Ánbiyalardyng aqyry

Rasuly Múhammed

Abzaly artyq núr ótken,

Artynan kelip tórt imam

Sharighat jolyn kýzetken,

Pәruәr pirding basshysy

Qoja Ahmet Yassauy (Iassauy atamyzdy jay ghana pir emes, sol pirlerding de piri (ústazy) dep otyr.

Týrkistanda bú da ótken

Tuyna júrtty týnetken

...Aytqany zikir-salauat

Qashsyn dep shaytan manymnan. (Zikir aitylghan jerge shaytan jolay almaydy. Qazirgi keybir zikirdi jamandaghysh «bilgishterdin» bәri shaytany jolda jýrgen bolyp túr).

...Pirlerden izgi dúgha alyp

Jamaghattar, qúralyp

Oraza, namaz tútalyq

Aqiqat Haqtan súranyp, (Aqiqatty Alladan súrap)

Qúday jalghyz, Qúran shyn,

Aqiqat ras ol anyq.

Ahiyretti oilamay,   (sharighat, tarihat, aqiqat jәne maghripattyng sonynan ahiyret (ana dýniye) keledi dep otyr).

Aqyly qysqa pendemiz

Dýniyege jýrmiz júbanyp.

...Hazireti ishannan

Sharighattyng jolynda

...Sharighat aitqan tyndatyp,

Azannan túrghan ynlatyp,

Taghlym, taspiyh, salauat,

Zikir aitqan týn qatyp. (Atalarymyz týn qatyp zikir salghan bolyp otyr).

...Payghambar aitqan Hadiste:

«Qúrmetteseng ghalymdy

Sýiikti maghan ýmbet» dep,

Moynymyzda әrtýrli

Oylasaq, borysh mindet kóp.

Sharghyda bayan etuli – (Sharighatty aityp otyr).

Eng әueli pendege

Imandy dúrys bilmek dep,

Paryz deydi ghalymgha

Búqaragha kórsetip

Sharighat jolyn ýiretpek.

Alladan kelgen habar bar:

Ámirimdi istemey

Tәrk etseniz, mahsharda

Tartarsyng ghazap-beynet» dep.

Astana halyq ishinde

Bilimge tereng jýirik kóp,

Shaytan degen zor dúshpan

Adastyryp bizderdi

Basqa jolgha sýiretpek.

...Zikir etip Allagha

Tәuekel etip Tәnirge

Sharighat joldan taymady.

...Tәuekel etip Tәnirge

Tarihat joldan taymady,

Seskentkendey serpilip

Shaytangha boldy aibary. (Tarihat jolyndaghylar eshqashan shaytangha arbalmaghan. Jat jolgha týsip, jat aghymgha ermegen. Shaytany joldaghylardyng tarihattan zәresi úshatyndarynyng syry osy bolsa kerek).

...Ysrafil sýrgin ýrgen kýn

Jan-maqúlyq qyrylmaq,

Kýnәhәrlar sol kýnde

Otqa týser shyryldap.

Tamúqqa týsip qalghandar,

Shyryldap otqa janghandar-

Búlardy kim dep súrasan,

Ámirin Haqtyng tәrk etip

Bireuding haqyn alghandar,

Auzyna haram salghandar. (Úry-qary, paraqorlar, jebir-jemqorlar, yaghny kisi haqyn jegenderding bәrining baratyn jeri tozaq dep otyr).

Oryn alar jәnnәttan

Birligine Allanyn

Aqiqat kәmil nanghandar. (Imany kәmil adamdardyng orny újmaqta).

Újmaqtan ýmit etseniz

Izgilikten tanbandar,

Jandaryndy shybynday

Ólmey túryp qamdandar (Imandy adam balasy tek qana jaqsylyqqa jarysugha tiyis).

...Búrynghy shayhy, imamdar

Jýrgizgen eken júrtyna

Sharighattyng hýkimin,

Ústaghan dinning býtinin.

Tarihattyng jolynan

Audarmay kónil pikirin

Qoymaghan dәiim zikirin» Demek, Úly Atalarymyz «Alla hay» zikirin eshqashan auyzdarynan tastamaghan. Al ony estigen balalar óz quanyshtaryn «Alaqay» dep bildiretin bolghan. (Sәttighúl Janghabylúly «Amanat» Almaty -1996. 253-265 better).

Týsinikteme: Sәttighúl Janghabylúly (1876-1966) – Manghystaulyq aqyn, ata-tegi Aday – Kelimberdi – Múnal – Jauly – Jary bolyp taratylady. Búl rudan songhy eki mynjyldyqtyng eng úly túlghasy dep býkil әlem elderimen (ngNESKO) moyyndalghan Shynghys qaghan shyqqan. 


«...Osylardy ýlgi etken

Keremetti pir de ótken.

Jeti zikir tәmәmdap,

Tarihat jolyn ýlgertken,

Sharighat jolyn ýiretken.

Sharighat pen tarihat,

Aqiqatty birge etken-

Maghrifatqa qol jetken» (Ybyrayym ahun Qúlybayúly). Týsinikteme: Manghystaulyq Ybyrayym ahun Qúlybayúly (1886-1982). Islam dinining úly ghúlama, shejireshisi. Ata-tegi:  Aday – Kelimberdi – Tobysh – Kópes - Edil – Qarash bolyp taratylady. Búl bayaghy Ý ghasyrdaghy býkil әlemdi biylegen әigili Edil (Attila) patshanyng tikeley úrpaghy. Búl әuletten (Tobyshtardan) Edil patshadan da basqa býkil әlemdi biylegen Alyp Er Tobysh (laqap aty Afrasiab, búdan 2700 jyldar búryn Balasaghún qalasyn saldyrghan, býgingi Evropadaghy Alyp (Alipi) tauy sol atalarymyzdyng atynan qalghan), әigili Oghyz (Ógiz) qaghan, әigili Oraq batyr, Er Mamay (býgingi Resey jerindegi Mamay qorghany sol atamyzdyng atynda), Qarasay, Qazy atty qos batyrlar (búlardyng bәri qazaqtyng «Batyrlar jyrynyn» basty keyipkerleri), parsynyng Kir patshasyn talqandaghan Túmar hanym (Tomiriys), úly din ghúlamasy Qoja Ahmet Iassaui, qoy men qoyshynyng piri Shopan Ata t.b. shyqqan.

Búl jayly Adaydyng «bes jýirigi» atanghan jyr dýldilderining biri Aqtan Kereyúly (1850-1912) bylaysha jyrlaghan:

«Áulie Beket pirimnin

Oghylandyda oshaghy –

Jalyny shalqyp shaqyrghan.

Sharighattyng jolynda

Baspaghan qadam ghapyldan.

Tarihattyng jolynda           

Sahardan saba sapyrghan.

Mýriyti qoyday manyrap,

Sonynan erip qapylghan.

Erteli-kesh enirep,

Zikir aityp ah úrghan.     

Dәris aitqan ústazy –

Hiuada Baqyrjan.

Ýirengen ýlgi joly bar

Qúl Qoja Ahmet taqsyrdan,

Allasy qalap әuelde,

Uәliylerge bas qylghan. (Pirlerding piri degen maghynada).

Miyghrajda núryn kórgen son,

Haq Rasulli pash qylghan.

Arystan baptay dosyna

Amanat-qúrma tapsyrghan...

Solardyng ýlgi jolymen

Beketim shyqty din týzep,

Kókirek kózin ashtyrghan...»

Demek, tek «tiri jan» bolmay, naghyz adam, yaghny Qazaq bolu ýshin:

Kәpir emes músylman bolyp, sharighatqa (Islam) jýginip, onyng qaghidalaryn tolyq oryndauymyz kerek eken. Ata-babalarymyz eng alghashqy Alynsha hannan beri Músa payghambardyng joly músylmandyqty moyyndaghan. Eshbir dindi moyyndamaytyndardy «kәpir» dep ataghan (biraq búl úghym keyinnen ózgeriske úshyraghan, yaghny islam dinine ótpey qalghandardy da solay ataghan).

Ata-babalarymyzdyng ótken tarihy men shejiresin biluimiz qajet. Qazaqta búl jayly «Tegin bilmegen teksiz», «Jeti atasyn bilmegen jetesiz», «Jeti atasyn bilgen úl, jeti júrttyng qamyn jer; Jeti atasyn bilmegen, qúlaghy men jaghyn jer» delinedi. Tarih bolghanda, qazirgi tarihshylardyng aityp ta, jazyp ta jәne eng basty maqsat etip qoyyp jýrgenderindey, tek qana soghysty uaghyzdau emes (qazirgi zaman tarihy soghystan basqa eshtene jazbaydy, búl tarihty oqyp otyryp adam balasy myna ómirge tek qana soghysyp ólu ýshin kelgendey bolyp sezineri haq), sonymen qatar  úly atalarymyzdyng tughan nemese ólgen kýnderi emes, olardyng býgingi әlem mәdeniyetine qosqan ýlesterin jәne olardyng aty-jónderin bilip, el ýshin etken eren enbegin úlyqtap, solar ýshin maqtana da biluimiz shart. Keler úrpaq sol úly atalarynyng izgi isterin algha jalghastyryp, solardan ýlgi alyp, solargha úqsap baghugha tiyis.

Qazirgi kóptegen qúran oqityndardyng Qúrandy týsinbey jýrgenderining basty sebebi, olardyng tarihatty moyyndamaytyndyghynda jatyr. Al, Qúran bolsa túnyp túrghan naghyz tarih pen ghylym. Onda adam balasynyng 70 000 jylghy tarihynan habar beretin qanshama derekter keltirilip, qanshama payghambarlardyn, úly ghúlamalar men úly patshalardyng atqarghan iygi isteri men esimderi jәne Allany moyyndamay, halyqqa qiyanat jasaghandardyng da qiyanat isteri men esimderi qosa atalady. Demek tarihatqa jýginip, ony bilmeseng Qúrandy eshqashan týsine almaysyn.

Tarih taghlymy: Ata-baba tarihynyng jaqsysyn da, qatelesken jerlerinde biluge tiyispiz. Búl bizge atalarymyz jibergen qatelikterge úrynbay, jaqsysyn jalghastyru ýshin qajet.

Qúday men Qúrandy moyyndamay, ata-babalarynnyng tarihyn bilmey adam balasynyng kózi eshqashan AQIQATQA jetpeydi. Árqashanda aqiqatty bilip, aqiqatqa jýgingen adam ghana Allanyng sýigen qúly. «Allanyng joly aqiqat» delinetini de osydan. Shyndyghynda da, jer betinde aqiqat pen әdiletti izdemeytin adam joq. Tipti ómir boyy Allany moyyndamay, adam balasyna jaqsylyq jasap kórmegen, eng әdiletsiz adamnyng ózi basyna is týskende әdilet izdeytini kim-kimge de belgili emes pe?! Demek, jogharyda attary atalghan ýsh satydan (ShARIGhAT, TARIHAT, AQIQAT) ótu әr bir qazaq azamaty ýshin paryz, mindet bolyp tabylady.

Osy jogharyda kórsetilgen ýsh satydan ótkende adam balasynyng aldynan «MAGhRIPAT», yaghny ghylym men bilimge keng jol ashylady. Adam balasy óz janynan ghylym shyghara almaydy, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezedi, kózben kórip, aqylmen biledi. Yaghni, tek qana Úly Jaratushygha ayan dýniyelerge kózi jetedi.    

Ýsh satydan (sharighat, tarihat, aqiqat) ótip jasalghan ghylym halyqqa qyzmet jasaydy. Olar eshqashan adamzatty apatqa úryndyratyn әreketke barmaydy. Al búl satylardan ótpey jasalghan ghylym onyng bәrin kerisinshe jasaydy. Mysaly, yadrolyq, himiyalyq, bakterologiyalyq qaru jasaushylar. Birinshilerining atyn úrpaqtary úlyqtap, mәngi baqy atyn auyzdarynan tastamaydy. Ekinshisine qarghys aitylady.

Barlyq Manghystaulyq әuliyelerding «tarihat» jolyn ústanushylar ekenine nazar audarsaq, 360 әulie atauynyng da ótken tariyhqa qatysty ekeni daugha jatpasa kerek. Sebebi, adam balasyn «әuliye» dәrejesine jetkizetin tórt satysynyng (sharighat, tarihat, aqiqat pen maghripattyn) ekinshi satysy osy tarihat. Maghynasyna qysqasha sholu jasar bolsaq, birinshi sharighatty (islam dinin) moyyndauyn, ekinshi ata-babamyzdyng rulyq shejiresi men  tarihyn biluing shart. Osy eki satydan ótkennen keyin aldynnan Allanyng aq joly «Aqiqatqa» jetesin, yaghniy  Ádiletting ne ekenin týsinetin bolasyn. Sosyn songhy saty ghylym men bilimge de keng jol ashylady.  Áulie atanghandardyng barlyghy da osy tórt satydan ótkender. Óitpegen de she? Olardyng adam janyn zertteytin «Hal ilimi (Ar ilimi dep te atalady)» men Adam ata úrpaqtarynyng shejiresin sonau Adam atadan bastap taratatynyn Manghystaulyq aqyn-jyraulardyng barlyq shygharmalarynan tabamyz. Shyndyghyn da «ghylym men bilimnin» tóresi, býgingiler aityp ta, jazyp ta jýrgendey «raketa» jasau emes, Adam janynyng mýmkinshilikterin zerttep, shynayy mahabbat pen shyn baqyttyng mәni men maghynasyn sezindiru ghoy. Búghan aighaq izdep, alysqa at aidaudyng qajeti joq. Keybir batys elderi men solardyng jolyn qughan elder maymyl siyaqty jalanashtanyp, erkekke erkek, әielge әiel ýilenip, jezókshelikke salynyp, birin – biri syilaudan qalyp, ata-analaryn qarttar ýiine tapsyryp,  «baqyttan» basy ainalyp, ómirden týnilip, ózin-ózi óltirip  (suisiyd) jatqanda, tarihat jolyn ústanushylar da búnday әreketter bolmaq týgili, onday týsinik te bolmaghan.

Tarih taghlymy: Adam Atanyng qarashanyraghynan shyghyp, Tarihat jolyn ústanghan Áuliye-súpylardyng jetken ghylymy jetistikterine Adam-adam bolghaly jan balasy jete almaghan, jete de almaydy. Qazirgi keybir «bilgishterdin» búl jolgha qarsy bolyp, ýnemi ghaybattap jýretinderining syry osy.

Ejelgi jyr-dastandardyng bәrinde de, tipti kýni býgingi jergilikti Manghystau halqynyng sózinde  osy týbekti  mekendegen 360 әuliyening ishindegi eng erekshe qasterlisi  «Áz әuliye» delinedi. Kýni býgingi sózdik qorymyzda da «Ol ne sonshama, Áz әulie me?», «Tastashy, әri Áz әulie qylmay» nemese «Nege sen ony sonshama, Áz әulie qylyp otyrsyn» degen sóz tirkesteri bar. Demek, Manqystaudy mekendegen 360 әuliyening eng birinshisi de, eng úlysy da, eng ardaqtysy da  Qazaq degen atpen býgingi kýnge jetken osy elding negizin qalaghan, týp atamyz osy Áz әuliye. Sondyqtan da, Qazaqta kýni býginde de osy týp atamyzdyng aty danyshpan, әziz (ayauly) jan degen maghyna da qoldanylady.

Qazaqtyng asyl úldarynyng ózderining tegi etip jazyp alghan nemese halyq qúrmettep bergen laqap (madaq) aty osy «ÁZ»  atamyz bolyp tabylady. Mysaly, Áz Nauryz, Áz Týrik,  Áz Jәnibek, Áz Tәuke, Ázireti Súltan (Qoja Ahmet Yassauiy), Ázireti Rasul (Múhammed Payghambar gh.a.s.), Qazireti Ábu Bәkir, Ázireti Áli, Ázireti Ospan, Ázireti Omar, Baba Týktining әkesi  Shashty Áziyz, Alasha hannyng әkesi Keremet Áziz,  Ábdul Áziz Bab, Qarabura Áz әulie (Burahan Ázi), Qaziretting Qaratauy, Qaziretting Alatauy t. b. bolyp jalghasyp kete beredi. Osy Áz degen sózding ornyna ózderiniz kórip otyrghanday Qaz-da, Qazireti dep qoldanyla beredi.

Aqiqattyng atasy Qazaq. Aqiqattyng týbiri (atasy) «Aqtyn» Qazdyng sonyna jalghanyp Qaz-aq atanyp jýrgenimizding syry osy. Býgingi Qazaq halqynyng ejelde birese Qazan (Qaz Mannnyng atasy), birese Qazar (Qazaq Ardyng atasy), birese Qazaq (Qazaq Aqiqattyng (shyndyqtyn) atasy jәne taghy bir maghynasy Qazaq әlem elderining aghasy) atanyp jýrgenining syry osy.

Núq payghambar kemesining toqtaghan jeri Qazyq júrt (Qazyghúrt) tauy dep atalsa, Perghauyn (Egiypet Faraondary) әskerleri de «Qazyq» dep atalghan. Kiyeli Qúran Kәrimde de osylay jazylghan. Qazyq pen Qazaq sinoniym. Qaz degen elding atauy sózding týbirinde túr. Al, «Yqtyn» maghynasy su (mysaly. Qúdyq – qút su, Jayyq – jay aghatyn su, qayyq – su kebisi, súiyq, suyq, aryq (qoldan qazylghan su aghatyn or) t.t. bolsa, «Aq» sózi jogharyda aitqanymday, Aqiqat pen Agha degen maghyna beredi. Yaghny Qazaq aqiqattyng atasy jәne sonymen qatar býkil әlem elderining aghasy degendi bildiredi. Saqtyn  sóz týbiri Aq bolatyny osydan. Qaz Saq jәne Qazaq degenimizdegi Qazdyng Agha men Aqiqattan jәne Saqtan búryn atalatynynyng syry osy. Demek, Qazdyng shyghu tegi Saq atalarymyzdan da әri  jatyr. Eske ústa! Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda úrpaghynyng aty atasynan, әkesinen jәne aghasynan búryn atalmaydy.  

Tarih taghlymy: Ata-babalardan qalghan úly qaghida, Áz (Qazaq) ata úrpaqtary óz tarihyn bir auyz sózben jazghan. Ony tolyqtay týsinuing ýshin kemel adam dәrejesine kóteriluding tórt satysynan (sharighat, tarihat, aqiqat, maghripat) ótuing qajet. Allanyng joly Aq (aqiqat) ekenine sonda ghana kózing anyq jetedi. Aqiqatqa kózi jetken adamdy búl joldan eshkim taydyra almaydy.

Qúran taza qazaq sózi.  Úr, Qúr, An degen birikken sózderden qúralyp, Qúran bolyp shyghady.  Sóz týbirinde túrghan Qúr degen sózding ózi de Qu jәne Úr degen eki birikken sózden qúralghan.

 Aday Ata shejiresinde «Qu» - Adaydyng eki úlynyng ýlkeni Qúdayke (Qu Aday әke) esimimen berilgen. Alghashynda Adamdar atalaryn osylay tanyghan. Myna soltýstiktegi kórshilerimizding «vo imya otsa, syna y svyatogo duha» (Ákenin, balanyng jәne olardyng kiyeli ruhynyng atynan) dep syiynyp jýrgenderining syry osy. Bizding sózdik qorymyzdaghy Qu týbirinen jasalatyn Qúday, Qúda, Qúdaghay, Qu adam (balamasy qu týlki), Quman, Quray, Qúrayysh, Qúz (shyn), Qúqyq, Qús, Qút  t.t. úghymdardyng shyghu tegi osy.

Al «Úr» týbirinen ejelgi shumerlerding Úran taypasynyng esimin jәne olardyng úrpaghy býgingi Týrki júrty atanghan eldi kóremiz. «Úr» men «Ýr» sinoniym. Qúrannyng taghy bir týbiri «Úran» bolatyny da osydan.

Qúr – qúr túru (bos túru), qúr qalu (bos qalu), qúr jýru (bos jýru), qúr túrmas (bos túrmas) t.t. bolyp, búl sózding negizgi maghynasy ishi quys, bos túrghan dýnie bolyp túr. Búl sóz sonymen qatar bilimsiz quys keude, ishi bos túrghan ýngir, ishi quys ydys t.t. siyaqty balama úghymdar retinde qoldanyla beredi.

Al «An»-gha kelsek, búl sóz ózimizding Man atamyzdyng sóz týbiri jәne sonymen qatar Ana degen qasiyetti úghymymyzdyng da týbiri bolyp, adam degen úghymymyzgha balama maghyna berip túr.

Demek, Qúran degenimiz sharighatpen birge túnyp túrghan shejire men tariyh. Onda (Qúranda) qanshama payghambarlardyn, úly ghúlamalardyn, el biylegen dana men danyshpandardyn; sonymen qatar Allanyng da, adam balasynyng da qarghysyna úshyraghandardyng attary atalady. Demek, tarihatty (shejire men tarihty) moyynday almasan, Qúran Kәrimdi de týsine almaysyn.

Qazirgi keybir azamattarymyzdyng Qúrandy týsine almay, әr týrli aghymdargha erip, ata saltymyzdan, dәstýrimizden, dinimizden bezip, jansaqtyqqa úrynyp jýrgenderining negizgi sebebi, sharighat pen tarihattyng birtútas dýnie ekendigin týsinuge bilimderi jetpey,  bólip qaraghandyqtarynan bolyp otyr. Demek, әrbir adam balasy óz  sanasyn osy eki ilimmen qatar toltyrulary kerek. Sonda ghana adam balasynyng kózi aqiqatqa aiqyn jetip, әdilet degen úghymnyng ne ekenin baghamdap, adamy qasiyetting ýshinshi satysy Aqiqatqa óte alady.

Eger de sol qúr (bos) túrghan keudendi (jýregindi, janyndy) Qasiyetti Qúran bilimimen toltyryp, sharighat, tarihat, aqiqat atty ýsh satydan óte almasan, ol jerge (qúr túrghan jýregine)  shaytan úya salady.

 Ishine shaytan úya salghandardyng bәri Adam Atamyzdyn  shejiresi men tarihyna (tarihatqa) qarsy shyghatyn bolady. Biz qazir tura osy jaghdaylardy basymyzdan ótkerip jatyrmyz. Keybireulerimizding «Adam maymyldan (ayuannan) jaratylghan», «Bizding atamyz maymyl» dep shapqylap jýrgenderimizding syry osy.

       Demek, Úly jaratushy – Allanyng Adam balasyna jibergen eng úly syiy qasiyetti Qúran Kәrimning ishinde tek qana sharighat emes, onyng ishinde tarihatta, aqiqatta jәne maghripatta (ghylym men bilim) bar. Atam Qazaqtyng sózdik qoryndaghy Qúrannyng týbiri «Qúr»-dan jasalatyn «qúrandy» (birneshe salanyng birigip, bir maqsatqa júmyldyryluy), «qúrama» (qúrama elder, búl da sol maghynada) degen úghymdardyng boluy osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

Atam Qazaqtyng «Mәdiyne de Múhambet, Týrkistan da Qoja Ahmet, Manghystau da pir Beket» dep osy atalarymyzdyng attaryn әspettep, úlyqtaytyndyqtarynyng syry osy. Dinning «teoriyasy arab ta, tәjiriybesi qazaq ta» degen tújyrymdy ghalymdargha moyyndatqandar da osy Úly Túlghalar. Qazaq halqy osy «tarihat joly» arqyly Islamdy alghashqylardyng biri bolyp qabyldady.  

Tarih taghlymy: Tarihatty dattap jýrgender jenildetip aitqanda qazaqqa dos emes. Sharighattan tarihatty bólip tastaghan elding keleshegi bolmaydy.

ÚLY JARATUShY - ALLA OSY JOLDARDY OQYGhAN BÁRINIZGE IMAN BERGEY!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206