Qarasha týsip,  qaz qaytysymen ormanday orystan búryn  Qazaqstanda  jana jylgha dayyndyq bastalyp ketedi. Biyl da sonyng nyshany bayqalady. Ótkende jazdyq. Birinshi bolyp búl bastamany Astanadaghy «Keruen» sauda ortalyghy qolgha alypty (http://abai.kz/post/view?id=5459).

Al, jana jyl merekesine deyin «Túnghysh Preziydent kýni» meyramy túr. Onyng arghy jaghynda qasiyetti «Tәuelsizdik kýni» merekesi bar. Biraq, «sitiy-mitiymen» aty shyqqan Astananyng búrynghy әm qazirgi әkimi Ádilbek Jaqsybekov Elordadaghy «qarbalasty» eleusiz qaldyryp otyr. Degenmen de súraq tuady: әkim atalghan sauda ortalyghynyng Tәuelsizdik merekesin atap ótpey jatyp, shyrsha ornatuyn eleusiz qaldyryp otyr ma, әlde sony jany qalap otyr ma? Dúrysy – qalap otyrsa kerek. Óitkeni, búl da Esimov siyaqty «este saqtau qabileti» tómen sapastyng biri ghoy. Byltyr  Ahmetjan Esimovtyn  «Aydy aspangha shygharyp», «Men Tәuelsizdik monumentine baryp gýl shoghyn qoymaymyn. 15 jeltoqsan - tughan kýnim. Tughan kýnimde qalada bolmaymyn», - dep kenk-kenk kýlgenin úmyta qoymaghan shygharmyz.  Áytse de, ózining jaghynan janylyp túrghanyn úqqan Almatynyng eks-әkimi: «Tәuelsizdik, әriyne, ýlken mereke. Tәuelsizdik turaly kóp aitugha bolady», - degensip  aqtalugha tyrysqan. Biraq, әlgi sózinen keyin-aq,  Esimov ýshin Tәuelsizdikting qúny – eki qoyyng bir tiyngha esep ekendigi әbden-aq angharylghan. Mine, osynday esirik, erme, kózin shel basqan sheneunikter armiyasy qazir Qazaqstandy biylep-tóstep, bilgenin istep, bylyqtyryp jýr. Solardy shyqqyr kózing kórip túrghan son: «Bú da bir Qúdaydyng synaghy shyghar» deysing amalsyz. Nege? Sebebi: «Dendep kirgen auru mysqyldap shyghady». Qúdaydyng kezekti synaghy bolmasa, Tәuelsizdikpen birge qazaq biyligine ynghay bir qarakók: sen túr, men atayyn marqasqa, últshyl, memleketshil túlghalar kelui kerek edi. Olay bolmady. Kerisinshe Tәuelsiz elding memlekettik lauazymyn Reseyge qaltqysyz qyzmet dep týsinetin qortyq sanaly, qoyan jýrekti kezdeysoq bireuler qaptady. Qaptap kep biylikti basyp qaldy. Álgilerding qazaq memlekettiligin moyyndamauynyn  bir shyndyghy: 16 jeltoqsannan búryn jalbang qaghyp, jana jylgha dayyndyqty qarashadan bastap jiberetin qaraketterinen kórinip keledi. Áytkenmen de, biyliktegilerding bәri Jaqsybekov ne Ahmetov emes, aralarynda el jaqsylary, elin jaqsy kóretinderi de kezdesedi. Sonyng birin óz basymyz Asqar Myrzahmetov dep tanimyz. Asekeng Ontýstik Qazaqstan oblysyn súrap túrghan kezinde aldymen Tәulsizdik kýnin úlyqtap ótkizip, jana jylgha dayyndyqqa sodan keyin jol beretin. «Núr Otan» partiyasynyng birinshi orynbasary qyzmetine taghayyndalghan ol, mine, sol ústamyn endi sayasy partiyanyng dengeyinde kóterip, partiya janynan qúrylghan "Miras" qoghamdyq kenesine mýshe ziyaly qauym ókilderining Ýndeuin jariyalap, oblys, audan basshylarynyng jana jylgha degen asyq «mahabbataryna» toqtau salyp jatyr.   "Miras" qoghamdyq kenesining Ýndeuin ótkende atyraulyqtar qoldaghan edi. Endi jambyldyqtar da «Núr Otan» men «Mirastyn» talabyn qúp alypty. Bәrekeldi!

Osynday iygilikti bastamanyng jalghasyn Qostanay, Shyghys Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan oblystarynan kýtemiz. Áriyne, jyl auysymy retinde jana jyldy layyqty qarsy alyp, jana belesterdi iygergenge ne jetsin? Alayda,   Tәuelsizdigine týkirip qoyyp jýre beretinderding kóniline  qarap, shyrsha tigip shyr ainaludyng qajeti shamaly. Ár nәrse ornymen, jónimen bolsa, kim kimge ókpelegendey?

«Jana jyl» degennen shyghady. Rejisser Bolat Atabaev qaybir jyly әleumettik jelide «Ájem aitqan bir әngime» dep jazyp edi. Eske týse ketkeni.

1940 jyldar bolsa kerek. Álde odan da erte me eken. Ash, aryq, ýreyli el bir kýndi úyasyna qondyryp baryp kóz ilmey me? Sóitip, azapty júmys, auyr beynetten qaljyraghan auyl úiqygha bas qoya bergende azan-qazan bolady da qalady. Bayaghy sholaq belsendiler, qaruly soldattar... Ýy ýidi aralap, qaltyldaghan qart, qyzyl qaryn bala-shagha, qorghansyz әielderdi qoyday iyirip shulatyp jýr. Shulatyp jýrip  sorly júrtty qystyng ayaz bughan týninde auyl ortasyndaghy alanqaygha aidap әkeledi de: «Nege tyrayyp úiyqtap jatyrsyndar? Stalin joldastan tikeley búiryq keldi. Býgin – jana jyl. Qazaqtar jappay jana jyl merekesin toylauy kerek. Áyda, toylandar!» - deydi barqyrap.

Qazaqqa jana jyl merkesin toylau rәsimi, mine, osylay engen eken. Biraq býgingi qazaqqa,әsirese, jaqsybekovter men esimovterge búny aityp sendire almaysyz. Álde olar әli kýnge Stalinning búiryghyn oryndap jýr me eken?

Dәuren Quat

Abai.kz