ShYRAYLY ÓMIRDING ShYRAQShYSY EDI
«Dәstýr» jurnaly ashylghanda Seyithan qariya arnayy aq batasyn berip, basylymnyng bolashaghy zor boluyna tilegin bildirgen edi. Jasynyng úlghayghandyghyna qaramastan jurnaldy ýzbey oqyp, pikirin bildirip, aqyl-kenesin berip otyrudy da dәstýrge ainaldyrghan bolatyn. Toqsangha qaraghan shaghynda auyl aimaghyna enbegimen, ónegeli isimen, aqyl-kenesimen qadirmendi bolghan aqsaqal dýniyeden ozdy degen qayghyly habar keldi. Qariyanyng aldy peyish, arty kenish bolsyn degen imany tilegimizdi bildire otyryp aqyn-jazushy Qasymhan Begmanovtyng әkesi turaly jazghan esteliginen ýzindi berip otyrmyz.
«...«Ákem, ómirden erterek ketken inisi men әkesining ortasyndaghy bos jerdi kórsetip túryp, «Men ketsem myna jerge qoyasyn, balam», – dedi. Kónilimnen alay-týley aq boran kóterildi. «Áli erterek qoy, qayda asyghasyn?»– dedim tamaghyma ashy óksik tyghylyp. Joq әlde búl sózderdi ishimnen aittym ba eken. Anyq esimde joq. Men qazir ózimdi joq izdegen jalghyz jolaushyday sezinemin. Jalghyzdyng jary ALLA deytin edi myna molada jatqandar. Men qazir ózimdi joq izdegen jalghyz jolaushyday sezinip kelemin.
Ákem batasyn berip ýiding janynan týsip qaldy. Áli de әngimeleskim, sóileskim, syrlasqym keldi. Biraq oghan uaqyt tapshy, dýisenbide qyzmette boluym kerek. Qaladaghy bastyghymmen kelisimim solay edi. Tirshilik, bala-shaghanyng qamy. Aldymda taghy da myng shaqyrym jol jatyr. Sol joldy ózim rulide bir tәulikte jýrip ótuim kerek.
Qazir әkemning jasy 90-gha kelip qaldy. Týrkistan qalasynda ózimnen keyingi inim Sadyrhannyng qolynda túrady, artyq sózi joq, ziyaly adam. Ákemning әkesi, yaghny atam Stalingradty qorghaugha qatysqan maydanger, keyin elge aman-esen oralyp el basqarghan sauatty adam bolatyn. Soghystan keyin naghashy atam bir kolhozdy, óz atam ekinshi bir kolhozdy basqaryp audan ortalyghyna jinalysta kezdesip jýrip arnayy qúda týsip, mening sheshem úzatylyp kep kelin bop týsken eken. Búl mening bala kezimde kóp estip ósken sózderim desem de bolady. Eski, kóz kórgender el jaqta әli kýnge deyin aitady.
Ákemizding bizge ýnemi aityp otyratyn bir sózi: Kisining amanatyna qiyanat jasaushy bolma, bireuge qiyanat jasap sayda jýrgenshe, bireuden tayaq jesende qyrda jýr balam, jýzing jarqyn, ashyq bolady dep otyrady. Ol kisi eshqashanda lebizin jútpaytyn adam. Uәdege berik, artyq sózge joq, taza enbekting adamy. Bizdi adal enbek etuge tәrbiyeledi. Odan jaman bolmaghan siyaqtymyz...»
Redaksiyadan: aqyn-jazushy, baspager Qasymhan Begmanovqa әkesi Seyithan aqsaqaldyng dýnie salghanyna baylanysty qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitamyz.
Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy