Barshagha belgili búl kýnderi bir memleketti nemese bir últty dýnie jýzine birden jaqsy jaghynan tanytudyng eng útymdy da útqyr tәsili – sol elding tek qana ózine tәn bolghan erekshe sport týri nemese ghylym-tehnika, óner- bilimdegi jahandy jalt qaratar janasha jetistikteri men toptan ozghan tolaghay tabystary bolyp keledi. Mysaly: әlem elderi, ghylym-bilim, tehnika degende Amerika, Japoniya, Germaniya, Izraildy birden kóz aldyna elestetse, al sport degende:  futbol dese birden Braziliyany, karate dese Japoniyany, boks dese shyghu tegi Egiypet, býgingi  Kuba, búqa sayysy dese Ispaniyany ... degendeyin.

Al biz, qazirshe dýniyening nazaryn  ghylymdaghy jetistikterimiz ben  tehnikadaghy janalyqtarymyz arqyly  tәnti ete almaytynymyz beseneden belgili. Endeshe qazaq halqyn, qazaq memleketin dýnie jýzine tek qazirshe sport arqyly ghana tanytu mýmkindigimiz bar. Sonda ol  qanday últtyq sporttyng týri?   Bәrimizge ayan, ol kókpar bolugha tiyis. Áriyne, Egemen el bolghannan bergi 22 jyl ishinde sporttyng boks týrinen dýniyejýzi tany bastaghan Qazaqstan eli atandyq. Búghan bәrimiz de quanyshtymyz. Ári osy ýrdisimizdi jolynan jazbay jalghasa berse eken dep tileymiz. Mening basty aitayyn dep otyrghanym:  últtyq sport arqyly yaghniy,  qazaq degen últty qaytkende de tanytu.

Biraz jyldardan beri memleket ishinde jyl sayyn әr aimaqtyng kókpar komandalary ózara sayysqa týsip, keyde halyqaralyq jarystar jasap: qazaq, qyrghyz, týrikmen, qytay, manghol  degendey biraz memleketter qatysqan dýbirli dodalar ótkizip te jatyrmyz. Quanyshymyzda shek joq. Maqtap -madaqtap ýzdiksiz telearnalarda kórsetip  halyqtyng oiynan shyghyp kókeyine de qonaqtaghan siyaqtymyz. Degenmen, «osynday naghyz er jýrek egey azamattar ghana oinaytyn, qas batyrlyqtyng qahary men aibatyn әigileytin auqymy aidyndy sporttyn  aibynyn, aitarlyqtay kórsete alyp jýrmiz be?»  degen zandy súraq tuyndaydy.  Eger biz shynymende keremettey etip kórsete alghan bolsaq, nege sanauly ghana  bes-alty memleketten basqa elder tang qalyp, tanyrqap, tәnti bolyp tamsanyp, óz jerlerinde komanda qúryp jarystar úiymdastyrmasa da  qazaq eline kelip,  ólip-óship kórip, shalqar shabytpen  kózayym bolyp qaytpaydy?  Kókpar degende nelikten shetel azamattary, qazaqty kóz aldyna elestete almaydy? Demek biz osy ata-babalarymyzdan jalghasyp kele jatqan qasiyetti sportymyzdyng dengeyin  derliktey kórsete almaghanymyz boluy kerek.

Áu basta, osy últtyq  sportymyzdyn  ómirge kelu, jaryqqa shyghu tegining kók bóri  sózinen, yaghniy,  «kók bóri tartudan» kelgenin anyz әngime retinde bәrimiz de aitamyz. Biraq, onyng naqtyly qay zamandar da qanday sebepke baylanysty  tuyndaghanyn, on besinshi ghasyrdyng ghúlamasy Óteyboydaq Tileuqabylúlynan tyndaghanymyz jón siyaqty:

«Qaqbasqy torgha kýnby saltanat ishi etek basqy. Osy shaq Qazghaq kýnby jeulik  tútqayyl auyz tatym yntyqtalghan kókbóri qaydan kelgilik bilmeulik eshkim. Arys tútas lap etki. Kókbóri qol ústalghy. Qәter joghalghy. Búl qәter jaratqan ie jibergiligi ayandyq.  El alash arys-arys kýnby qútqarghylyqtaulyghy quanghy. Tóbe-tóbe tapqy. Áuel qorqytqy, ýrey ýshqylyq. Kókbóri tútylghylyghy quanulyqtaulyq. Almauyt mingi saylauat kókbóri ústaulyqtaghandyq әigi tartar talasqy. Borbay- borbay,bas- bas, qúiryq-qúiryq,qabyrgha-qabyrgha,  qúlaq, siraq   demeuliktemeulik. Jan -jaq tartqy. Áuel kókbóri jantalasqy, qapqy,  jarghy. Songhylyq parsha -parsha qol basy júlynghylyq qan aralasqy et týk. Qyzyq.  Qolda barlyqtar qashqy, basqa talasqy. Telim-telgi, qashqy- qughy, kóz kórgi kýnby Qazghaq  quanghy, songhylyq  jalghasqy kókbóri tartqy jarlyq shyqqy, jalghasqy.»

Qazirgi tilimizdegi audarmasy: «Tórding bas aghasy Qazghaq kýnby saltanat ishinde tórge otyrdy. Jinalghan arystargha sharapat shattyghy tasyghan múnday kýn tym siyrek kezigetin. Osy kezde tútqiyldan bir kók bóri kýnbiydi jeuge úmtyldy. Onyng qaydan shyqqanyn eshkim bilmedi. Arys bitken lap qoydy. Kók bóri qolgha týsti, qater joyyldy. Búl qaterdi Jaratqan Ie jibergendigi aiqyn. Alash eli arystary kýnbiydi qútqarghandyqtaryna quanysty. Tóbe-tóbege jiyldy. Tubasta jany múrnynyng úshyna kele qoryqty. Kók bórining qoldy bolghany quantty. Atty jasaqtar ústalghan kók bórini talasa tartqaly túrdy.  Bas demey, búty-qoly demey, qúiryghy demey, qabyrgha, siraq,  qúlaq  demey, qoly ilingenin ústap, jan-jaqqa tartty.  Alghashynda kók bóri jantalasyp qapty. Jaryp ta jiberdi. Artynan pәre-pәresi shyghyp, qany men jýni aralasqan eti kóringenning qolynda ketti. Qyzyq-aq boldy. Qolyna ilingender qashty, basqalar qua talasty. Qym-quyt qashyp jýr, quyp jýr. Kórip otyrghan kýnby Qazghaq quanghanynan  kók bóri tartudy jalghastyrugha jarlyq týsirdi.» (“Shipagerlik bayan”. Shynjang ghylym-tehnika, densaulyq saqtau baspasy. 436 bet.)

Mineky búl oiynnyng ómirge keluining ózi osynday qyzyqty, tarihy oqighagha baylanysty, tartymdy da,  tamasha bolatyn. Áriyne, keyinnen qyzyqty nәrsege kim qyzyqpasyn, ómirding ozuymen dәuirding ótuine baylanysty, kórshi-qolang basqa úlys, últtargha da júghysty bolyp, olar da óz shama-sharqylarynsha «laq» tartu dәstýrin qalyptastyrdy. Mening estuimshe, tek qazaq halqy ghana  «kókpar» dep, basqa últtardyng bәri  óz tilderinde «laq, úghlaq...» dep, ataydy. Osynyng ózinen-aq kókpardyng tap-taza qazaq halqynyng últtyq  oiny ekendigi bilinip túrghan joq pa? Endeshe, osy últtyq oinymyzdy әu bastaghyday  tartymdy-tamasha kýiinde  kórsetip, әlemdi nege tandandyrmaymyz?  Búl qoldan keletin sharua. Búl ýshin, tek kók bórini tiridey ústap, auzyn adamdy qauyp almastay etip tomaghalap ( syrt kózge bilinbestey etip), aq qar qúrsanghan miday jazyqqa nemese jasyl alqapty jaziragha qoya berip, qazaqy últtyq kiyim kiyingen, jarau attary jalaqtaghan, boylary jýz seksennen biyik kókparshylargha tartqyzyp, taspagha týsirip, әdemi de әserli kórinister jasap, әlem júrtyna internet arqyly, qazaq, orys, aghylshyn  tiderinde taratu kerek dep oilaymyn (eger, bórini tiridey tartugha dәtimiz barmasa, onda  animasiyalyq filim týsirip taratsa da bolady) . Sonda  dýniyejýzi kókpar oinynyng qadyr-qasiyetin býgingiden góri tereng týsinip, keshegi sayyn dalany san ghasyrlar boyy dýbirletken arysy kóshpendiler, berisi «Qazaq» degen er jýrek halyqty bile jýruine septigin tiygizer edi.

Shayahmet Qaliyúly

Abai.kz

KÁSIPQOY BOKSTING QAGhANY - QANAT JENDI!