Myrzan KENJEBAY myrzanyng kýiinishpen jazgan maqalasyn oqyp, tang tamasha qaldym (Qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=5310). Aghamyz әielder biylikti alyp qoyatyn boldy dep shyryldaghanyn, ne әielder búzylyp, sheshinip jatyr dep baybalam salghanyn úghu qiyn boldy. Týsingenim, әli de sol әielderdi jappay aiyptau aghymynan shygha almay otyrghan sekildi. Osy kónil kýidegi basqalargha mәseleni terenirek qarap, basqasha pikirge auysuyna yqpal etermin degen oimen myna maqalany jazdym. Áriyne әrkimning óz oiy bar. Olardyng ruhany menshigine qol súghudan aulaqpyn.

avtor

Álemde myqty basshy atanghan әielder az emes. Árkimning oishyl basynda «osy әielder otbasynda da bastyq pa eken?» degen oy jyltyng ete qalatyny sózsiz. Osy súraqqa jauap izdep, taldau jasaghanda onay sharuagha jolyqpaghanymyz belgili boldy. Oqyrmandy ghylymy dәiektemelermen qinamay, qarapayym tilmen jetkizuge tyrysyp kórelik.

Eng aldymen júmys pen otbasy mәselelerin jiktep qarayyq. Júmys – qanday da bir qúndylyqtardy jasaugha nemese ózge adamdardyng tútynushylyghyn qanaghattandyrugha baghyttalghan adamnyng qyzmeti. Otbasy – sosialdy institut, qoghamnyng negizgi úyashyghy. Otbasy qoghamnyng asa mynyzdy qúndylyghyna jatady, ghylymy zertteuler dәl osy otbasynyng ghasyrlar boyy iri әleumettik jýielerding ózgerulerine jetelep alyp kelgenin dәleldeude. Áriyne eki úghymdy eki auyz sózben anyqtama berip, qysqa qayyrugha kelmes, degenmen internette Vikiypediyada anaghúrlym kenirek jazylghan.

Júmysta basshy bolu – júmysty dúrys úiymdastyru, qolynan is keletinderdi tiyimdi júmsap, mýmkindiginshe joghary nәtiyjelerge qol jetkizudi talap etedi. Otbasynda basshy bolu – qamqoryndaghy otbasy mýshelerining qajettiligin qamtamasyz etu, sonymen qatar moralidyq túrghydan demeu kórsetu, múnyng ishine tәrbie de kiredi.

Halyq danalyghy «qay tabaldyryqtan shyqsan, sol tabaldyryqta ómir mәseleleri qalyp qon kerek» deydi, yaghny júmystyng mәselesi júmysta, otbasy mәselesi ýide qalyp qoyghany dúrys. Ony kóshege shygharyp odan әri jalghastyru sauatsyzdyqtyng belgisi desedi.

Kóptegen basshylyq qyzmettegi әielderden «ýiinizde kim basshy?» degen súraqqa «ýide kýieuim basshy» degen jauap aldyq. Shyndyghyna kóz jetkizuge osy әleumettik aqiqatty aqtaryp kórdik. Psiholog mamandardyng aituyna qaraghanda er adam ýshin «otbasy basshysy» degen attan airylyp qalu óte auyr soqqy. Ekinshi jaghynan qoghamdaghy qalyptasqan kózqaras otbasyndaghy songhy sheshimdi er adamnyng auzynan estudi dúrys kóredi. Ýlgili otbasylardyng ishki qúpiyasyn zerttey kele, ghalymdar әr otbasynyng erekshe bolatynyna kóz jetkizdi. Dese de ýlgili otbasynyng modelin el nazaryna úsynady: Qamqorshy әri qorghan bolushy kýieui. Meyirimdi, әr nәrseni nazardan tys qaldyrmaytyn әieli, ata-anasynyng aqylyn tyndaytyn tәrtipti balalary. Bәri birge bir birine adal, senimdi, ómirlik serikter.

Atalghan ýlgili otbasynyng modeli әlemning barlyq elderinde derlik bar. Dәl osy qalyptan shyghyp kete me, әlde qatang saqtaydy ma ol adamdardyng óz qúzyrynda. Osy orayda dýniyetanymdyq aghymdar, din, memlekettik jýie, sayasat siyaqty kýrdeli úghymdar kelip aralasady. Ghasyrlar qoynauynda talay tarih jatyr. Zaman jyl ótken sayyn týrlenedi. Otbasyndaghy qajettilikter: tamaqtanu, toy-tomalaq jasau, kólik, kiyim ýlgisi, taghy taghysyn tolyp jatqan qyzmetter men tauarlargha degen súranys bizge jana ózgeristerimen qosa kelude. Júmysqa ynghayly dep jinaqy kiyimge auysu, qúqyq mәseleri boyynsha qújat kóteru, týiinin tabu ýshin aqparat izdeu, jyldam jetu ýshin kólik alu, isti onynan sheshu ýshin ony dúrys basqaru sekildi sheshimder shygharylady. Nәtiyjesinde tek er adam emes, әiel adam da shalbar kiyedi, qúqyq mәselesin qozghaydy, mashiyne jýrgizedi, basshy da bolady. Búl әdeyi oilap tabylghan amal emes, ómirding aghymy jetelep kelgen jol. Oghan bola, keybir erkekter basyn jerge úryp baybalam salugha asyqpasyn. Shyntuaytyna kelgende júmysta basshy bolu – ol da kәdimgi qiyn jәne jauapkershiligi auyr mindet. Sheberligi men bilimi jetip túrsa, júmysty jaqsartu ýshin, er ne әiel dep bólmey-aq basshylyq mindetti beruge bolady. Al otbasynda erding basshy boluy olardyng ýlgili modelden auytqymaghanyn bildiredi. Búl orayda múny ózgertuding qajeti de joq shyghar. Erding basy әielden biyikteu bolyp túrghany әdemi emes pe?.

Gýljan Iztay, jurnalist, jazushy

Abai.kz