Qazaqstandaghy bilim beru: Reformalar men standarttar

IYә, bizde Qazaqstanda bilim beru salasynda reformalar jýrgizildi. Sonshalyqty jedel de jemisti bolmasa da, qúptarlyq jaqtary da bolmay qoyghan joq. Alayda bәri qisyndy jerine jete almady. Joghary oqu oryndarynda bastalghan janasha engizuler keyin betaldy aghysqa jiberildi. Mәseleni orta bilim beruge qatysty alyp qaraghanda, ahual starttyq nýkteden jyljyghanymen, múratty mәrege jetpey, salaqtap qalghanday kýige týsti.

Dәlirek aitqanda, búlar tek qúrylymdyq reformalar bolyp shyqty. Bilim kontenti búrynghysha qalyp qoydy. Óitkeni bilim beruding qúramy men mazmúnyn aiqyndaytyn ghylymy sarabdal tújyrymdama bolghan joq, ol qazir de joq.

Bir jaghynan, iygerilmeytin akademiyalyq bilimdermen balalardyng basyn qatyratyn, ekinshi jaghynan – olardy qoghamnyng sayasiy-qúqyqtyq shynayylyghynan ajyratyp tastaytyn, eski znaniyesenristik jýiening saldarynan qúndylyqtar tónkerilip týsti, últtyq mәdeniyet tyghyryqqa tireldi, ósip kele jatqan úrpaqtyng maqaulanuy jalghasyn tabuda.

Znaniyesentrizm turaly sóz bolghanda, attap ótpeuge bolmaytyn bir ústanymdy nәrse bar. Ol – bilim berudi reformalaudyng basty komponenti – bazistik oqu josparyn qúru.

Qazaqstandyq bilim standarttary mazmúny jaghynan ghana emes, memlekettik qújatty dayyndau prosedurasy men әdisteri jaghynan da reseylikterdikine úqsas boldy. Qazaqstandyq pedagogtar ýnemi reseylik әriptesterining qújattaryn (keybir arnayy erekshelikterin eskere otyryp) kóshirip alumen ainalysyp keledi.

Reformalar men standarttar jóninde RBA akademiygi A.Novikov bylay degen edi: «Dәstýrli bilimdik túrghy (znaniyesentrizm – Avtor) turaly әngimelerdi qorytyndylay kele, ókinishpen bylay deuge bolady: barlyq mektep «reformalary» men «jartylay reformalar», reformagha talpynystar songhy qyryq jyldan astam uaqyt ishinde birdey qúrylyp keledi. Aldymen «reformanyn» jalpylama, kýngirt jәne naqtylanbaghan maqsaty qoyylady, sonan keyin oqu josparynyng «toqashyn» bólu, demek, «pәn mamandarynyn» qaytken kýnde oqytugha bólingen saghattardy meylinshe kóbirek qamtyp qalu әreketi bastalady. «Toqash bólisu» ayaqtalghan son, oqu kursy búrynghyday, ústanymdy eshqanday ózgerisi joq, eski mazmúnmen toltyrylady. Songhy onjyldyqtarda jýrgizilgen mektep reformalarynyng tyghyryqqa tireluining týpkilikti sebebi osylarmen týsindiriledi» [A.Novikov. Soderjanie obshego obrazovaniya: ot shkoly znaniy k shkole kulitury // Narodnoe obrazovaniye, 2005,    № 1. 41-bet].

Ózinshe oilap, әreket etudi ýirenbegendigin taghy dәleldegen qazaq pedagogtary 2002 jylghy qabyldanghan bilim beru standarttaryn da Samaradan «qazaq әriptesterine kómekke arnayy kelgen» professor      E. Kogan basqarghan reseylik pedagogtardyng qolyna ústata salghan bolatyn. Shygharmashylyq erikting ornyna әdetter men taptauryndar mendegen olar taghy reseylikterding eski jolynyng shanyn búrqyratyp kete bardy. Pәnderdi oqytugha bólingen saghattardy jobany dayyndau ýderisin basqarghandar «pyshaghy bar sýigenin jeydi» ústanymymen ózderine iykemdep bólip aldy. Olardyng deni jaratylystanu-matematika siklining ókilderi bolghandyqtan, standart avtomatty týrde znaniyesentristik sipatta boldy da shyqty.

***

Bilim beru ýderisi

qalay basqarylady:

pedagogika qaghidalarymen be, әlde sayasy ailalarmen be?

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Qazaqstannyng bilim beru kenistiginde salauatty oilau shenberine syimaytyn birqatar oghash qúbylystar boldy. Olar ruhany damu zandylyqtarymen tanys adamnyng jaghasyn ústatatyn, eshbir salauatty sayasatshy, oy keshe biletin filosof, balagha jany ashityn pedagog bara almaytyn birqatar antiypedagogikalyq әreketter retinde sipat aldy. Olardyng bәri bilim beru jýiesining júmysyn úiymdastyrugha institusionaldyq ózgerister engizumen baylanysty kórinis berdi.

Salanyng júmysyn úiymdastyrugha institusionaldyq ózgerister engizu «Bilim turaly» zannyng 3-baby boyynsha mektep ashu, jabu, oghan diyrektor taghayyndau, bosatu, kadr qabyldau isterining bilim ministrligi qúziretinen alynyp, jergilikti atqarushy biylikting qarauyna beriluinen kórinis tapty. Búl praktika búdan bylay bilim beru mekemelerining júmysy pedagogikanyng qaghidalarymen emes, sayasy amaldarmen basqarylatynyn, mektepting atqarugha tiyisti funksiyasy manyz alarlyqtay ózgeretinin kórsetip berdi.

Osydan keyin mektep aspap rólin atqaratyn rejimning («instrumentalinaya vlasti» termiynin Batys postmodernisteri jii qoldanady. Ol biylikti iyemdenip alghandardyng ony aspap – instrument retinde paydalanuy degendi bildiredi) bir buyny bolyp shyqty. Mektep bilim jәne tәrbie berushilik qyzmetinen ekinshi qatargha ysyrylyp, baghdarlamadan tys әrekettermen ainalysugha kóbirek tartyla bastady. Múghalimder biylik tarapynan ótkizilip jatqan sayasy sipattaghy sharalargha kóbirek jauapty bolatyn boldy. Mektep oqushylaryn ata-analardy «dúrys» dauys beruge, demek, jergilikti biylik úsynghan tizimdegi kandidattardy qoldap shyghugha kóndiruge júmsady. Tәuelsiz úiymdar sayasy shara ótkizuge tapsyrys bergen alangha olardan búryn kelip alyp, týrli jarys nemese ózge bir «mәdeniy» sharalar ótkizgen bolyp, ol úiym mýshelerin alangha jibermeu mindetin atqardy. Múghalimder әsker qataryna shaqyrylushylardyng tizimin jasaugha, túrghyndar sanaghyn ótkizuge qatysty. Búghan qosa, múghalimderdi gazetter men jurnaldargha syrtynan jazdyru, jergilikti iyleuden ótken artisterding konsertterine qatysudy mindetteu oryn aldy. Oqushylar men studentter týrli sharalargha qatysushy kópshilikting rólin oinady, stadiondardy, alandardy, zaldardy toltyrdy. Osylay bilim beru mekemeleri biylikting sayasy oiyn elementine ainalyp shygha keldi. Jana «júmys berushinin» núsqap otyrghan mindetterin oryndamaugha múghalimderding qauqary bolmady.

Bilim beru jýiesining júmysyn basqarugha arnayy institusionaldyq ózgeris engizip almay, jergilikti әkimshilik mektepting bilim beru ýderisine aralasa almas edi, ony baghdarlamadan tys maqsatty sharalargha júmsay almas edi. Institusionaldyq ózgeristerden keyin mektep is jýzinde Bilim jәne ghylym ministrligi jýiesindegi iyerarhiyalargha baghynbaytyn boldy. Audandyq, qalalyq, oblystyq bilim departamentterine beriletin esep formaly sipat aldy. Jergilikti biylik iyeleri ózderi taghayyndaghan diyrektor arqyly mektepti uysynda ústap otyrdy.

Mektep oqytudyng sandyq kórsetkishterin ghana qamtamasyz etetin mekemege ainaldy. Endi mektep әkimshiligining ózi emtihangha jibergen oqushylardyng ÚBT tapsyru nәtiyjeleri bilim mekemesi júmysynyng sapasyn baghalaudyng jana kriyteriyine ainaldy.

***

Mektepting bilim jәne tәrbie beru funksiyasynyng ózgerui salanyng qyzmetine ýlken zalalyn tiygizdi. Aldymen ondaghy kadrlardyng úsaqtauyna әkelip soqtyrdy. Óz isin tynghylyqty atqara alatyn, osy kәsipke jýrek qalauymen kelgen, balagha bilim men tәrbie beruge kәsipqoy qyzyghushylyghy bar múghalimder mektepke kereksiz bolyp qaldy. Olardyng jastargha bilim men tәrbie beruge izgi niyetti úmtylysyna súranys bolmay qaldy.

Solay bola túra, kәsipqoy múghalimder mektepti ózining immanentti funksiyasynan ajyratyp tastaudyng bilim men tәrbiyening sapasyna keri әseri bolatynyn, bilim beru ýderisining formalylyqqa oiysyp bara jatqanyn aityp, narazylyq bildirudi jalghastyra berdi. Olar jergilikti biylik ókilderinen mektepting atqarugha tiyisti tól mindetine – bilim men tәrbie beru isine kedergi jasamaudy, baghdarlamadan tys sharalargha qatystyrudy toqtatudy talap etti. Toqsanynshy jyldardyng ishinde olardyng dauysy alystan bolsa da estilip jatatyn.

Talapshyl kadrlar birtindep mektepti tastap ketip jatty. Olardyng ornyn ózge týsimdi júmys tappaghan son, bilim beru jýiesine eriksiz kelgen adamdar basty. Olar bala oqytyp, tәrbiyeleuge әuestigi men qyzyghushylyghy bolmasa da, jogharydan kelgen núsqaudy talqylamay, sózsiz oryndap otyrdy. Búdan keyingi kezenderde kadr qúramy tolyghymen sýrensiz pedagogikalyq planktonmen auystyrylghan son, talapshyl múghalimderding ýni óshti. Qazir múghalimdik qyzmetti jýrek qalauymen, әuestigimen tandap alghan, baryn salyp bala oqytqysy keletin, kәsipqoy múghalimder mektepterde joqtyng qasynda.

Qanaghat JÝKEShEV

kzhukesh@mail.ru

(«Til filosofiyasy» atty kitaptan)

Comments. Abai.kz

Múghalimder – qazirgi biylikting qúldary. Ol qúldar mektepte tura ózderi siyaqty biylikke adal qyzmet etetin, «shýkirshil», «tәubeshil» qúldardy dayyndap shygharady.

Múghalimderdi syilamay, osylay qúl qylyp qoyghan biyliktegi kózqaman-mәngýrtter mektepte oqyghanda ekilikten kózderi ashylmaghan keshe-topastar bolsa kerek ?! Aqyl-esi dúrys adam múghalimderdi búlay qorlamasa kerek edi!

Múghalim, dәrigerler, «mentter», memqyzmetshiler – olar ókimetting maldary ghoy: kayda aidaydy – sonda barady! Nemisterding múghalimine solay aitshy, kózine kók shybyn ýimeletsin!

Konsertke biylet alatyn da – múghalim;

Qoqys jinap, jaghatyn da – múghalim;

Jinalysqa baratyn da – múghalim;

Eng az tabys tabatyn da – múghalim;

Saylau dese shabatyn da – múghalim;

Qaryzgha kóp batatyn da – múghalim;

Ústazyndy qadirley bil, qazaghym!

Obaldary joq, o basta moyyngha mingizip neleri bar, bir mingen eken, endi esekshe salpytyp eki qúlaqtan teuip, óldim dese de týspes.

Mektepting diyrektorlary oqu bólimderining qarghybauly itteri siyaqty. Qaramaghyndaghy múghalim-qoylardy ovcharka siyaqty aidap, iyirip otyrady. Mektepti әkeleri múra ghyp tastap ketkendey shirenedi... Bizding qoghamnyng eng bir irip túrghan, kózge kórinbeytin rak siyaqty auruy – osy.

Qúrmetti ústazdar! Ózinizdi óziniz qútqarmasanyz, sizderdi eshkim qútqara almaydy! Qolbala-qúldan kim onaylyqpen ajyrasyn? Ózinizdi qútqaru ýshin, siz óz mamandyghynyzdyng naghyz sheberi bolyp qana qoymay, QR zandary men óz mekemenizdegi enbek tәrtibin mýltiksiz saqtaularynyz qajet! Yaghni, basshylarynyz sizdi bopsalaugha mysqalday da mýmkindik qaldyrmaugha tiyistisizder. Olay bolmaghan jaghdayda, qúl bolghanynyz – bolghan!

Búl pikirler bizding qoghamdaghy ashy shyndyq. Bylay qaraghanda, múghalimder týgeldey derlik joghary bilimdi, kózi ashyq, abzal jandar. Elimizding bolashaghyna jauapty bilimdi shәkirtter dayarlaytyn negizgi túlghalar. Endeshe nege óz qúqyqtaryn ayaq asty etkizedi? Sayasy tapsyrysty oryndaytyn ústaz qay uaqytta bala oqytady? Qay jerde jýrip, shygharmashylyqpen ainalysady? Mine, osydan keyin mektepterde qanday bilim sapasy boluy mýmkin? Qysqasyn aitqanda, eriksiz týrde ústazdar bilimi tómen, ar-namysty bilmeytin, ózin-ózi syilay almaytyn shәkirtterdi tәrbiyeleude. Búl bizding qoghamnyng aiyqpas dertine ainalghaly qashan?!

 «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №37 (308) ot 29 oktyabrya 2015 g.