Seysenbi, 16 Shilde 2024
Mәiekti 8311 0 pikir 29 Qazan, 2015 saghat 15:18

PARLAMENT: AQ DAMBALGhA QARA JAMAU

QR Parlamenti deputattary inflyasiyagha baylanysty barlyq salada bagha óskenimen, jaqyn kýnderi jalaqylaryn kóteru turaly bastama kótermeymiz dep jatyr. Mysaly, «Núr Otan» fraksiyasynyng mýshesi Gleb Shegaliskiy ay sayyn qolyna tiyetin 497 myng tenge ózin tolyq qanaghattandyratynyn aitady.

Al, «núrotandyq» taghy bir deputat Serikjan Qanaev qazirgi uaqytta eng aldymen otandyq ekonomika men budjetting jaghdayyn oilau kerek, jaghday týzelgen kezde ghana búl mәselege qayta oralugha bolady dep otyr. Búlargha ayaq asty ne bop qaldy?

Esterinizde bolsa, biylghy jyldyng aqpan aiynda  RF Dumasynyng deputattary qazyna qarjysyn ýnemdeu ýshin jalaqylaryn qysqartu turaly bastama kótergende, qazaqstandyq «halyq qalaulylary» óre týregelip, qarsylyq bildirgen. Deputattardyng jalaqysyn qysqartqannan budjet bayyp ketpeydi, jalaqydan ýnemdeletin 1-2 milliard tenge memleketting jyrtyghyna jamau bolmaydy dep jylap qoya bergen bolatyn (http://www.ktk.kz/kz/news/video/2015/02/25/57816). Mysaly, mәjilis deputaty Núrlan Ábirov myrza sol kezde «Deputattar jalaqysyz qalsyn deysinder me? Bizding de otbasymyz, bala-shaghamyz bar», - degendi aityp baybalam salghan. IYә, jalaqylarynyng azdyghyna zar iylegen deputattar endi sol 500-600 myng tengege qanaghat etetin boldy.

Al búl az jalaqy ma? Saraptap kóreyik. Ýkimettegi ministrler men shendi-shekpendiler pysqyryp ta qaramaytyn, pәrmensiz Parlament kýni býginge deyin ne tyndyrdy? Osyghan deyin 600 myndy qanaghat tútpaghan Parlament deputattarynyng arany nelikten tyiyla qaldy?

  1. Eng birinshi sebep – kezekti Parlament saylauy. Saylau 2016 jyly ótedi degenimizben,  Mәjilis pen Senat merziminen erte tarauy da mýmkin. Altynshy shaqyrymnan dәmesi zor deputattar endi Elbasy men onyng Ýkimetining manyn toruyldaytyny týsinikti.
  2. Ótken jolghy tengening 40 payyzgha qúnsyzdanuynan keyin halyqtyng biylikke degen senimi joghalyp, biylik pen halyqtyng arasy odan sayyn alshaqtay týskeni belgili. Osy joly qarasha halyqtyng bar ýmiti ózderi saylaghan Parlamentte edi. Átten! Gerontokratiyalyq jýiege ynty-shyntasymen berilgen demogog deputattar tenge tenselip targettelip jatqanda  «lәm-miym» dep jaq ashpady. 
  3. Onyng ýstine qazirgi parlamenttegilerding deni – «autsayderler» ekenine talas joq. Parlamenttegi attaryn adam balasy bilmeytin 107 deputattyng da jogharydaghy 600 mynnan ýles iyemdenip otyrghany ras qoy. Mysaly, Bychkova, Bishimbaev, Bazarbaev, Dýisebaev, Dýisenghaliyev, Kikoleniko, Kappeli, Kiyanskiy, Logutov, Makovskiy, Milutiyn, Nikitinskaya, Pepeniyn, Sorokiyn, Tiymeshenko, Ferho t.b. deytinderdin  deputattyq saual jasap nemese BAQ aldynda sóilegen sózderin estidiniz ba? Joq! 
  4. Osynday alaghay da, búlaghay shaqta qazaqstandyq «zanshygharushylar»  «salyqtóleushilerdin» esebinen ýlken appartamentterde túruy tiyis pe? Jurnalister jýrgizgen arnayy saualnamanyng qorytyndysyna sýiensek, qazaqstandyqtardyng 97 payyzy deputattargha senbeytin bolyp shyqqan (http://qamshy.kz/home/show/374).
  5. Qazaqstan óndirisindegi ortasha enbekaqy (resmy derek boyynsha) 2015 jylghy 2-toqsanda 124 227 tengeni, yaghny 511 USD (bir dollargha 243 tenge baghamy boyynsha eseptegende) qúrady. Yaghni, bir jyl ishinde Qazaqstanda enbekaqy (eger tenge qúldyrauynyng ýshinshi tolqyny oryn almasa) 6132 USD bolmaq. Al, jalpy qara taban, kýs bilek júrttyng aiyna aryp-ashyp jýrip tabatyny 60-70 myng tengening tónireginen aspaytynyn Ýkimet pen Paralment  biledi me?

Endigi kezekte jany ayauly «halyq qalaulylaryna» Ýkimet qanday jaghdaylar jasap otyr? Sholyp shyghayyq:

  1. Tegin baspana. Memleket esebinen qarjylandyrylatyn  appartamentter.
  2. Tegin kólik. Deputattar qyzmettik kóliktermen de qamtamasyz etilgen. Eger deputat qanday da bir is-sapargha shygha qalsa, baryp-kelulerin memleket qamtamasyz etedi. Mysaly, mәjilis deputaty Múhtar Tinikeev myrzanyng qazaqstandyq bokser Gennadiy Golovkinning jekpe-jekterinen qalmaytynyn deputattyng әleumettik jelidegi paraqshalarynan baqylap otyrmyz. Soghan qaraghanda, qalaulylardyng qaltalary qomdy bolsa kerek.
  3. Aytpaqshy, jaqynda qazaqstandyq BAQ-qa jariya bolghan parlament ashanasyndaghy as mәzirin kórgen bolarsyz. Siz ben biz atyn ómirde estip kórmegen «fua-gra» degen dәm Parlament sarayynyng ashanasynda qara baqyrgha esep eken. Mәzirdegi eng qymbat tamaqtyng ózi 1000 tengeden aspaydy.

Negizi bizding týsinigimizde Parlament — Qazaqstan Respublikasynyng zang shygharu qyzmetin jýzege asyratyn Respublikanyng eng joghary ókildi organy. Alayda, Qazaqstan Parlamentining býgingi kýii – «kimning tarysy pisse – sonyng tauyghyna ainalghan». Qazaqstan Parlamentining deputattary turaly tom-tom qaghytpalar jazugha bolatyn shyghar, sirә. Halyqtyng әleumettik problemalary turaly úsynystar aitugha kelgende ýnderi әreng shyghatyn deputattar Aq Orda jaqtan búiryq týsse, tanaurap jýrip tau qoparyp tastaugha dayyn. Shamasy, Aq Ordanyng aulasynan taghy bir pәrmen jetse kerek, «aylyghymyz az», «ashanamyz nashar» dep jylap jýrgen deputattar ayaq astynan ýnemdi oilay qalypty. Aq dambalgha qara jamau degen osy bolsa kerek.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1938
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1975