Keshe jurnalist, aqyn Myrzan Kenjebaydyng "Alashtyng jauy - "kazashkalar" degen (http://abai.kz/post/view?id=5246) ataumen býgingi qazaq qyzdarynyng qoghamdaghy keskin-kelbetin synaghan maqalasyn jariyalaghan edik. Sol maqalagha qatysty jurnalist, jazushy Gýljan Iztaydyng da aitary bar eken.

Qazaqtyng qasireti – ózegin joghaltqan últjandylyghynda!

Eng aldymen últjandylyq degenge tereninen ýnilip qarayyqshy. Ol últyn sýy degenge sayady. Onyng artynda óz eli men jerin, tilin, dәstýrin, otbasyn, sonyng ishinde әke-sheshesin, ini-qaryndasyn, qúday qosqan jaryn, bala-shaghasyn sýy degenimiz ghoy.

Osy últynyzdan qanday da bir kemshilik kórseniz, sol kemshilikti kesip alugha asyghudyng qajeti bar ma?! Qolynyzgha shyqqan jarany emdep әure bolmay, kesip tastau dúrys degenmen birdey ghoy. Kesilgen qol qaytadan jalghanbaydy, «nege ýittim» dep jylaghanmen qalpyna kelmeydi. Ómir sýru ýshin sýyden bólek, aldy-artyndy ólshep jýru de kerek. Jaudan góri dos izdeu, kedergiden góri dúrys jol izdegen dúrysyraq. Siz aityp otyrghan «kazashka» qay sanattaghy qazaq qyzdary ekenine kózim jetip otyrghan joq. Qyzmettegi hanymdar ma, joghary oqu oryndaryndaghy bilim izdegen qyzdar ma, otbasyn qúryp ýlgerip, bala tәrbiyelep otyrghan әielder me, әlde ómirden joly bolmaghan boyjetkender me? Taqyryp tym shashyranqy jәne zertteusiz dabyra әngimening jelisinde jazylghan maqala ghoy deymin. Degenmen, kópke topyraq shashpay túryp, әielder taqyrybyna oilanyp qalam salghanynyz jón bolar edi. Dәl siz aitqanday qoghamnyng barlyq qiyn jýgin әielding moynyna artyp bere salghanday ghyp er azamattyng moynyna osy auyrlyqty týgel audara salu әdiletsizdik bolar. Áyel qauymy qogham aldyndaghy óz mindetinen qashqaqtamaydy, qayta kersinshe, osy ortaq mәselege oy tastap, kenesuge, týiinin sheshuge úmtylady. 

Shyntuaytyna kelgende ishten kýidiretin jayt tek әielderding jenil jýristiligi emes er jigitterding de búzaqylyqqa, jýrgensizdikke úrynuy taghy bar. Tarazynyng eki basyna salyp, tenestirip jatudyng qajeti joq. Búl taqyryp talay jurnalistting jýikesin tozdyrghan, talaydyng namysyna tiygen, ishten kýiindirgen. Otbasynda qyzdaryn qúlyptap otyrsa da, dәl sol qyzy jenil jýristi bolyp ketken jaghdaylar kezdesedi. Úldy qúryqtap qysyp, miyn shúqyp kýnde myjyp aqyl aitsa daghy bir esuastyqpen qylmysqa barghandary da bolady. Nege olay dersiz? Adam balasy jaratylghannan ózine ghana mәlim, ózine ghana qyzmet qylatyn sana-sezimi bolmay ma?!. Endeshe bar mәsele sana-sezimde, dýniyeni tanu týsiniginde. Osyghan kelgende ata-ananyng bergen tәrbiyesi bolu kerek desemiz. Jóni týzi tәrbie bergen bolghanymen tolyq jetkize almaghandar bar. Al, eger tәrbie bererlik ata-anasy da bolmasa she? Onday balany jaramsyz zattay kórip qoqysqa tastaghynyz kele me?!.. Óite almaspyz. Adam – búiym emes. Adam – túlgha. Ol ya qyzmetker, ya qara júmysshy, ya qylmysker bolsa da әiteuir qoghamnyng bir shetinde jýretin adam. Ghasyrlar boyy irgemiz myqty, eldigimiz myghym bolsa dep armandaghandar qylmyskerlermen birde qylyshpen, birde qalammen kýresip kele jatyr.

Derekterge sýiensek, ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan balalar arasynan qylmyskerler, nashaqorlar men tәnin satushylar (qyzdar da, úldar da) jii shyghady. Al, qogham búl indetting aldyn alu ýshin ne istep jatyr? Jetimder ýiin joq etip, otbasylyq tәrbiyege kóshuge niyet bildirude. Ata-analyq tәrbie beru ýshin jetim balalardy otbasylar asyrap alsyn dep ýndeu aituda. Sonyng bel ortasynda jýrgenderding biregeyi – Arujan Saiyn. Namysymyzgha tiygen bir dertten aiyghudyng jolyn kórsetip otyrghan osy «kazashka». Syrtyna emes, ishine ýnilseniz әjepteuir tura jol kórsetip otyrghanyn bilu qiyn emes. Osy bastamamen myndaghan jetim balalar otbasyly ýide tәrbiyelenip jatyr. Jetim balany tәrbiyege aludyng ózi ýlken erlik. Al endi óz balasynyng tәrbiyesin uystap shygharyp alghandargha ne aitarsyz? Qazirde balasyn ózi ghana tәrbiyelep otyrghan jalghyzbasty әielder kóp. Olardyng kýieuden airylyp-ajyrasyp ketkenin talqylap, aqyl aitu artyq әngime. Merziminen kesh sermelgen qolmen ten. Al endi olardyng balalarynyng tegi, qyzgha, úlgha ózine layyq tәrbie beru mәselesi ózekti bolyp túr. Qanshama úl balalar tek әiel tәrbiyesimen shektelip, erkekke tәn minezdi qalyptastyra almay qalghan. Balgha ústap, shege qagha almaytyn, «az sóz altyndy» bilmeytin, eng soraqysy tegin tanymaytyndary qanshama. Kýieuimen ajyrasqan әiel 5 jasar balasyn úryp jatyr: «Ákesine tartqan qu neme! Ákesi joq jetimsin! Qanipezer әkennen qorlyq kórip em, endi sen kórsetersing maghan kýiikti! Kýidirgi she, kýidirgi!». Osy epizot erine renjuli talay әielding basynda bar. Balagha tegin jamandau jәne onyng da jaqsy adam bolatynyna kýmәnmen qarau. Áriyne búl tәrbie jaqsylyqqa aparmaydy. Balanyng bolashaghyna ýlken ýmit berip, ata-tegin maqtap, keudesine erkindik, shabyt, túlgha bolyp qalyptasugha nyq senimdilik úyalata otyryp tәrbiyeleu kerek-aq. Sol sara joldy kórsetuge kim bar eken?! 

Ziyaly qauym – qogham dertimen qalammen kýresetin top. Osynda jazylghan ózekti mәselelerdi jogharyda aitqan jenil jýristiler oqyp, týiin shygharady dey almaymyn. Búl maqalany oqityn ózimizding ziyaly qauym ghana. Biraq, ziyalylar aldynda ýlken mindet túr. Qaytsek qana jenil jýristilerding sanyn qysqartamyz? Ne shara jasaugha bolady? Áriyne, ol ýshin aldymen, ózegi kemirilip bitken últjandylyqty jandandyru kerek. Kórkem әdebiyet. Kino. Mәdeny sharalar. Ýndeuler. Qarap túrsaq qúral jeterlik. Tek niyet kerek. Búl orayda eshkimning namysyna tiyip ketpey, arbany da syndyrmay, ógizdi de óltirmey alyp ótetin jan jaqty oilastyra alatyn bilim kerek. Qane, endeshe, úldy «naghyz erkek», qyzdy «naghyz әiel» etip tәrbiyeleuge at salysayyq!

Gýljan Iztay, jurnalist, jazushy

Abai.kz