Bizding auylda erekshe eki shal boldy. IYә, әli esimde. Kónilimiz ertendi-kesh qúbylmay, ózimiz asyr-túsyr oiynnan basqagha búrylmay jýrgen 6 jastaghy kezimizde ol eki shaldyng «súhbatyn» kýnde dәl uaqytynda jasyryn tyndaytynbyz.

Ekeuding biri – Qarshygha  qart. Iri deneli. Ózi de, kiyimi de, saqal-múrty da sap-sary. Kýn jylyda qorasynyng tóbesinde ne qayys tilip, ne aghash jonyp otyrady.

Ekinshisi – Topash qart. Qazaqy kóz mólshermen aitqanda, qoltoqpaqtay ghana. Ózi de, kiyimi de, saqaly da qap-qara. Saqalyn jalghyzsyratyp  aytu sebebim: onyng bir uys betinen bir tal múrt kórgen emespin. 

Topekeng jiyrma ýili auyldyng arba-shana ghana jýretin jalghyz kóshesimen Qarekeng jaqty betke alyp kele jatady. Anda-sanda: «Dýnie búran-búran-ay-i-i-i-iy...» dep «әndetip» qoyady. «Áninde» basqa «bóten» sóz joq. Jetinshi ret «shyrqap» bola bere Qarekene jetip toqtaydy da, onyng júmys týrine qaray: «Tiler kóbeysin!» nemese «Jonar kóbeysin!» deydi, yshqyna sóilep. Dauysy jinishke. Mәsisine – kebisi. Qarekeng bir jótkirinip alyp: «Kemdigi senimen tolsyn!» deydi. Dauysy juan. Bileginde – soyyly.

– Býgin sen maghan sәlem bermedin, ne bitirip otyrsyn? –deydi Topeken, narazylyq notasyn joldap.

– Býgin saghan sәlem bermegenim – sening bes-alty jayalyqty menen kem tozdyrghanyng esime týsti. Sening «búran-búrang dýniye-ayiiyndy» týzetsem   dep otyrmyn, – deydi Qarekeng myrs etip.

«Ekeui – qúrdas» degendi estigenbiz.

– Týzeletin dýnie joq, kórersin, Músabekke kettim, – dep Topekeng ary qaray jyljidy.

– Dúghay sәlem aita bar. Dauysyndy  kóterinkirep «әndet!», – dep Qarekeng taghy myrs etedi.

Men býginde  bizde: «Et pen sýt eki payyz qymbattady»,  «Nan men shay ýsh payyz qymbattady», «Ystyq su men suyq su tórt payyz qymbattady», «Elektr men jylu bes payyz qymbattady», «Kýrish pen jayma alty payyz qymbattady», «Pәteraqy jeti payyz qymbattady», «Kiyim-keshek segiz payyz qymbattady», «telefon toghyz payyz qymbattady», «...qymbattady ...battady ... ady-bady» degendi estigen sәtte sonau Topekenning Qarekene: «Týzeletin dýnie joq, kórersin» degeni esime týse qalady da, býginde automәshini yghy-jyghy kóshemizge atqyp shyghyp, sol, meninshe, sәuegey shaldyng әuenimen: «Dýnie qymbattay beredi-ay-i-i-i-iy...» dep «әndetkim» kelip ketedi. Biraq, qúlaq-qúlyqsyz zaman kimning әni men zaryn tyndap jatyr, qoy, jalghyz kenirdegimdi ayayyn, kәri kózimdi de ony-múny birdene oqyp sharshatpayyn dep, qazaqy telearnalarymyzdy týgendeuge kirisemin. Sol-aq deyin, kónil shirkinim alty qabat aspannyng beri qoyghanda besinshisine qarghyp kete  barady. Nege  qarghymasyn-au! Kóretinim: telearnamyzdyng bәrinde san aluan saltanatty jiyn, әr kýni әrtýrli jәne qyryq rudan, toyyst, «dýniyening tórt búryshyndaghy» esepsiz elden jinalghan, aghy bar, sarysy bar, qarasy bar, qonyry bar, mynausy syqiyp, anausy qyzyl-jasyl kiyingen erkek-úrghashy júrt. Kongress, assambleya, konferensiya, simpozium, kezdesu dey me, –  shetinen dýniyejýzilik! Bayandama ma-au, jaryssóz be-au, pikirlesu dey me-au, әiteuir, eki-ýsh otar qoy erkin siyatyn zaldar sózge lyqa tolady. Ózimizding qazaghymyz ben orysymyzdyng sózderin ózderinen, ózgelerding sózderin orysshagha suday  tilmashtarynan estiymin.  Aspannyng astynghy jaghynda  qazaqtyng Astanasynan keng qala joqtay, basqa júrttar júmystan bas ala almay, qazaqtar júmys taba almay erigip jýrgendey...  әi, búl da bir dәuren ghoy, «kýnde jiyn, kýnde toygha» ne jetsin búl kirpiktey qysqa ghúmyrda, ne bolsa da, birdene bolyp jatqany kerek te, ә?!. Jinalyp  alyp,  jymyndap-qutyndap jýretinderding auyzdaryna qarap otyra bereyikshi! Ony-múnygha kedeymiz desek te, sóz ben jiyn-jinalysqa baymyz ghoy, uaqytymyz artyghymen jetip jatyr, bizdi ózi izdep kelgen sózdi «ýiirimen ýsh toghyz»   dep tynday bereyik te, kәnekiy:

– Qazaqstan Respublikasy – sheksiz bay el! Onyng bar baylyghyn búl ghasyrda  eseptep bitiru mýmkin emes!

– Qazaqstannyng múnay qory tausylmaydy! Tausylar bolsa, songhy tamshysy qashan tamary belgisiz!

– Qazaqstan Respublikasynyng gazy – dýnie jýzindegi eng sapaly gaz! Ýrlep qalsan, lap ete týsedi!

– Qazaqstan asa qúndy týsti metaldarynyng moldyghy jaghynan әlem elderining eng aldynda! Al gәp әlem elderining sanynda emes, sol qazynadan qúralaqan  ómir sýrushi qazaqtardyng sanynda!

– Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdik kelmey túrghan jyldary ózining elektr quatyn kórshi elderge satyp, ózi de qaryq bolatyn, kórshilerin de qaryq qylatyn! Tәuelsizdik kelgennen keyin elektr quaty, kórshilerin qoyshy,  ózine de jetpey, onyng esesine Resey ekeui, bir kýni kәresinge qarap qalmas ýshin, bizding Balqash jaqta atom elektr stansasyn salatyn  boldy! Sirә, anau әlgi Chernobli apatymen aiqasqan  qazaqstandyqtardyng sany jyl sayyn kemip bara jatsa kerek!

– Qazaqtyng jeri sheksiz – ken-baytaq! Mysaly, jer sharyn mekendep jýrgen qytaylar týgel kóship kelse de, emin-erkin kerilip-sozylyp jata beredi!

– Qazaqstan – otyz kýn oiyny bar qyryq kýn toydyng respublikasy. Astana degen qalasy – onyng ashtary joq, toqtary kóp astanasy. Jylda múnda «Qala kýni» әlemde joq jomarttyqpen toylanady, әr toyyna jýzdegen million tenge júmsalady. «Dúrys!». Qaladaghy ýisiz-kýisizder «otryady»  «shagommarshtap»  jýre túrsyn!

– Astana – әlem qalasy!

– Qazaqstan Respublikasy kelesi  jyly dýnie jýzinde bar dinderding dingegine ainalady!  Dindar bozbalalar men boyjetkender jazda da oranyp-qymtanyp, al dinsiz jigitter, toyyst, migitter men soyaushash, boyaukóz qyz-qyrqyndar jazda jalanash jýretin bolady! Ol kýnge, әsirese, qyz-qyrqyn ataulynyng dayyndyghy qyzu, qazirding ózinde omyraulary ashyq, bókseleri shashyq!

– Qazaqstan ekonomikalyq damuda basqa elderding bәrine ýlgi boluda! AQSh, Qytay, Japoniya, Angliya, Fransiya, Almaniya, Ontýstik Koreya, Malayziya, Singapur «Ekonomikalyq damudyng qazaqstandyq jolyn» jantalasyp zertteu ýshin arnauly akademiya ashugha kiristi!

– Álem Qazaqstannan tәlim alatyn kez keldi!

– Qazaq eli – Mәngi el, oghan býkil әlem kóz tigip otyr! Ásirese onyng qúrylystary kýndiz-týni qyzyp jatqan 80-90 qabatty ghimarattaryna! Respublikanyng baspanasyz ondaghan myng otbasy sony maqtan etude!

– Qazaqstan Respublikasy aldaghy 5 jylda býkil jer sharynyn  halyqtaryn  dostastyrady! Eshqaysysy esigine qúlyp salmaytyn, terezesin temir sharbaqpen torlamaytyn bolady!

– Qazaqstan – týrik dýniyesining altyn qazyghy! Qazyqtyng úzyndyghy qyryq kez, juandyghy jiyrma kez bolatyny jobalanypty, endi onyng salmaghyn  halyqaralyq standartqa say etu ýshin halyqaralyq konferensiya shaqyryp, býkiltýrkilik komissiya qúru kerek!

– Qazaqstan Respublikasy – Orta Aziyanyng shanyraghy! Ondaghy basqa respublikalar uyq  bolady, al keregesi izdestirilude!

– Qazaqstan aldaghy 10 jylda jan basyna shaqqanda mal ónimderin óndirude anau Amerika Qúrama Shtattaryn ghana emes, mynau Qyrghyzstan men Belorussiyany da quyp jetip, basyp ozatyn bolady!

– Qazaqstan Respublikasy jóbishónki oq ótpeytin automәshin shygharuda aldaghy 15 jylda  Japoniya men Almaniyany kóz jetpeytin alysqa tastap ketedi! IYә, ózi shetke aidap jatqan múnayynyng әrbir on bóshkesining bir bóshkesi benzin bolyp qayyrylyp  kelgen son!

– Qazaqstan aldaghy 20 jylda eki, ne ýsh Ghylym akademiyasyn  ashudy josparlap otyr!  

– Qazaqstannyng joghary oqu oryndary aldaghy 25 jylda Birikken Últtar Úiymy men YuNESKO-nyng altyn-kýmis medalidarymen, birde-biri shet qalmastan, týp-týgel marattalady dep kýtilude! Al marapattyng kókesi    Qazaq elinde!

– Qazaqstan Respublikasynda aldaghy 30 jylda bala baqshalaryna sheyin is qaghazdaryn aghylshyn jәne qytay tilderinde jýrgizuge jetisu nauqany aldaghy jana oqu jylynda bastalatyn bolady! Ministrleri 15-20  ay sayyn auysyp  jatatyn elde olay bolmaghanda she?!

– Qazaqstanda aldaghy 35 jylda oy erkindigi men sóz bostandyghyna shek qoy mýlde joyylady, al tarihy ol sharagha sengisi kelmeytin jeke túlghalar men újymdar adam qúqyghy men zayyrly memleket tәrtibin týsinbeytinder retinde qazirding ózinde qatang jauapqa tartylyp jatyr, tartyla beredi de! Bәrekeldi!

– Qazaqstan Respublikasynda aldaghy 40 jylda әrbir júmysshynyng ailyq  jalaqysy orta eseppen ne 60000 dollar, ne 70000 yuani bolatyny sózsiz! Tengemen eseptep bas qatyrmaghan dúrys!

– Qysqasy: Qazaqstan 2050 jyly әrbir eluinshi adamyn – millioner,    әrbir jýzinshi adamyn – milliarder etudi  josparlauda!..

Oypyrym-au, automәshinning tóbesine tauyq júmyrtqalary sózsiz sol zamandy men kóre almay, «...qymbattady ...ady-badyda» qala bersem de, ua, nemere-shóbere-shópshekterim kóretin boldy-au!.. Maqtanyshtyng ystyq jeli óne-boyymdy keulep, kernep, bayghús basym ýitile jazdady ma, janyp kete jazdady ma, biler joq, әlde kýbirlep, әlde sybyrlap, әlde aiqaylap pa, ony da bilmeymin: «A, Qúday! Bizdi "til-kózden" saqta!» dep jalbaryna bastadym...

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz