Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Ekonomika 4016 0 pikir 25 Qazan, 2015 saghat 02:00

ShOPAN ATA TÝLGIN ASYLDANDYRUDYNG TYNG TÁSILI

Yqylym zamannan qoy baghu da ata kәsibimiz bolyp sanalatyny mәlim. Ata-babalarymyz jón súrasqanda «mal-jan aman ba?» dep amandasqan. Tórt týlik mal­dyng ishinen qoy malyna erekshe kónil bólgen qazaqtyng «Mal ósirseng qoy ósir, ónimi onyng kól-kósir» degen ataly sózi teginnen-tegin aitylmasa kerek. Qoy maly halqymyzdyng ómirine arqau, qoydyng jýni men te­risi kiyse kiyim jәne baspana bolghan. Kiyizben jabylghan ýy óte jyly, taza, kenistigi jayly. Kiyiz suyqty, ystyqty, sudy ótkizbeydi, tez tútanyp janbaydy, kiyiz tóselgen jerge qaraqúrt jolamaydy. Búl kóshpendi elding qajetin ótegen. Sonday-aq, qoy etining ózindik ereksheligi de bar. Qazaqy qoydyng qúiryq ma­yyn eritip iship, suyq tiygende em retinde paydalanghan, suyq tiygen sәbiylerdi qúiryq maymen sylap emdegen. Qoydyng sýti óte mayly, shaygha qatyq retinde kóp rette qoy sýtin paydalanghan. Osynday qúndylyghy ýshin býginde Avs­traliyada, Europa elderinde, Mongholiyada, Qytayda, Kanadada qoy etining sapasyn jaqsartyp, kóptep qozy etin eksportqa shy­ghara bastady. Sóitip, qoy etin kóptep shygharyp, sapasy joghary etpen rynokty qamtamasyz etuge den qoyda.

Tynyshbay DOSYMBEKOV,

auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory.

Ata kәsibimizdi dýniyejýzilik standartqa say Elbasynyng agro­keshendi damytu jóninde al­dymyzgha qoyghan tapsyrmasyna sәikes, «Agrobiznes-2020» bagh­darlamasyn basshylyqqa ala otyryp is jýzine asyrsaq, núr ýstine núr bolar edi. Jalpy alghanda, respublika kóleminde 17 millionnan astam, Almaty ob­lysynda 3 millionnan astam qoy maly baghyluda. Almaty ob­ly­synda 14 million gektar jayylymdyq jer bar.

Ras, Kenes Odaghy kezinde Qazaq­s­tanda 37 millionnan astam birkelkilik saqtalghan otar-otar qoy maly boldy. Endi ótkendi kóksemey qoy malyn ósiruding әl­bette birkelkiligin saqtay otyryp tyng jolyn izdeu kerek. Mәsele birtindep sheshimin tauyp ta ke­ledi. 2010 jyldan bastap osy sa­lany damytu turaly ózindik oiyn qorytyp jýrgen Últtyq agrarlyq uniyversiytetting kafedra mengerushisi, auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor Tóleuhan Sadyqúlov bastaghan tanymal ghalymdarmen, bilikti mamandarmen aqyldasa kele, ortaq mýddege oiymyzdy toghystyrdyq. Respublika dәrejesindegi qoy sharuashylyghyna tiyesili birinshi «qanatqaqty» joba bylay tý­zildi. Birinshiden, qoydy týri, ja­sy jәne beretin tóline qaray birdeylendiru kerek. Ekinshiden, bәsekelestikti arttyru uaqyt talaby. Ýshinshiden әlemdik stan­dartqa sәikestendiru qajet. Tór­­tin­shiden, ónim sapasyn arttyryp, ózindik qúnyn saqtau, tipti, arzandatugha qol jetkizu. Sonda júmys algha basary haq. Ol ýshin respublikamyzda qoy sharuashylyghyn biriktiretin palata qúru qajet. Palatanyng alghashqy júmysy qúramyna kiretin sharuashylyqtardaghy qoy malyn súryptap, qay baghytta ósiru kerektigin belgilep beru kerek. Otarlardaghy qoshqarlar bólinip, baghylady. Búl aitylyp otyrghan jay sóz emes. Kenes­tik dәuirding de jaqsy jaghyn ala otyryp, uaqyt aghymyna sәi­­kes­­tendire, sheteldik san tәji­riybeden ótken qúraldardy paydalana, jaghrafiyalyq ornalasu ynghaylylyghymyzgha say tyng qadam jasau dep sanaymyz. Kezin­de qoy malyn úryqtandyru, tól alu, etke ótkizuding de ózindik jý­y­esi bolghan. Sondyqtan, jana­dan qúrylatyn palata erejesinde mal azyghyn dayyndau ýshin sha­byndyqtar men jayylymdyq jer­di retimen paydalanu da naqtylanghan. Veterinariyalyq qyzmet óz aldyna.

Sheteldik investormen bir­lese, kenese otyryp, әuel­gi kezekte Jetisu jerinen sy­yym­dy­lyghy 5 myng bas qoy syyatyn 3 bordaqylau, 3 qoy soy punkt­terin salu naqtylandy. Bor­daqy­laugha kirgiziletin qoy ma­lynyng kontingentin jyl boyy 75 myng basqa jetkizip, jaylaudan týsetin qoydy qosqanda alghashqy jyly shetelge shygharatyn qoy basyn 100 myngha toltyru kózdelgen. 50 tonnalyq tonazytqysh orna­tu, 3 dana jiyrma tonnalyq av­to­­kólik satylyp alynady. Qoy jý­nin, terisin óndeu júmysyna Almaty oblysynyng Rayymbek audanyndaghy «Quat LTD» jәne Qaratal, Talghar, Jambyl audandary men Taldyqorghan qalasynda toqtap túrghan óndiris oryndary qosylady.

Qoryta aitqanda, osynau iygi qadam aldyn ala tiyisti oryndar nazaryna úsynylyp, týrli den­geydegi kezdesuler ótkizilip, maqúldandy. Sóitip, barlyq mәse­­le qarajatqa tirelip túrghan, zamannyng aghymyna say әreket ettik. Ghalymdar tarapynan úsy­nylghan úsynys biylikte otyrghan azamattar tarapynan qoldau tap­ty. Óitkeni, tyng qadam jan-jaq­ty dәleldendi. Nәtiyjesin uaqyt atty tóreshi kórsetedi. Ýmit qúrghaq sózge ghana artylghan joq. Senim bar.

Abai.kz

  

0 pikir