Bayaghyda «Jas Alashta» júmys istep jýrgende bir mekemening qyzmetkerleri aryzdanyp keldi. Ónkey qyz-kelinshekter. Ábden ashynghan apaylardyng jazghan qaghazdarynda shyndyq bar eken.

Sonymen mәseleni zerttep, ýlken maqala jazdym. Artynsha syngha úshyraghan mekeme basshysy qyzmetinen ketti. 
Búghan әlgi mekemening qyzmetkerleri quanyp, «Juamyz» dep, keshke kafege shaqyrdy. Dastarhangha jalghyz barmay, qasyma telearnada júmys isteytin eki әriptesimdi ertip aldym. Ónkey kelinshekterding ortasynda óte kónildi otyrdyq. Birazy jasy ýlken apaylar. Kónildi otyrystyng sony kelinshekterdin: «Biylegimiz kep túr, bii bar kafege barayyq» degenge úlasty. Qonaq qoydan juas emes pe?! «Meyli» dep, sondarynan erdik. 
Qalanyng qaq ortasyndaghy bir ýlken kafening danghyrlaghan muzykasy ish týgili, syrtqa úryp túr eken. Kirsek, bir búryshta el biylep jatyr. Endi biri qaz-qatar ornalasqan stoldarda otyr. Áyteuir, kafe ishi yghy-jyghy adam. 
Biz de shetki ýlken stoldyng birine jayghastyq. 
Ádemishe kelgen apaydyng biri palitosyn sheship, ýsti-basyn rettep, jan-jaghyna bir qarap endi stolgha otyra bergen. Bir kezde ornynan atyp túrdy da: «Oybay, anau stolda mening bayym otyr...» dep, syrt kiyimin qolyna asyghys ilgen kýii dalagha atyp shyqty. Búrylyp qarasam, bizden ýsh-tórt stol aryda eki ýlken kisi jap-jas orys qyzdarmen otyr. Aghalarymyz әjepteuir qyzu siyaqty. Bireuining qoly orys qyzdyng iyghynda. Qúshaqtaghanday bop otyr. Jan-jaghyna qaraytyn emes. 
«Aldymen apaydyng kórip qalghany dúrys boldy-au, әitpese kýieui әielining bóten erkektermen jýrgenin kórse, shataq bolar edi» dep, oilap bolghanymsha әlgi apay esikten qayta kirip keldi. Keldi de: «Aytpaqshy, búl bәlege jana ghana telefon shalghanymda "Qordayda komandirovkada jýrmin" degen edi... Mynausy nesi?» dep, antarylyp túryp qaldy. Ýninde diril bar... «Oybay, Qordaydyng alys auylyna ketip baramyz. Ol jaqta telefon ústamaydy. Sondyqtan óshirip qoyamyn, uayymdama degeni qayda?» dep, sóilegen kýii janymyzgha jayghasty. Ne aitarymyzdy bilmey bәrimiz tym-tyrys otyrmyz. 
Issapargha ketken aghamyzdyng jaghasy jaylauda... Qyzdardyng rumkalaryna araq qúiyp jatyp, qúlaqtaryna sybyrlap birnәrselerdi aityp, kýldirip qoyady. Jan jaqtaryna mýldem qaraytyn emes.
Appaq ajary lezde súp-súr bop ketken apayymyz ary otyrdy, beri otyrdy. Eki kózi tór jaqta. Tistenip otyr. Bir kezde: «Meyli, Aralbay, ýige әiteuir, bir kelersin... Búl joly qanday «ertegi» aitar ekensin, kóreyik...» dedi de, bizben qysqa qoshtasyp, syrtqa shyghyp ketti. «Uh» dep tereng dem alyp, biz qaldyq. 
Oqighanyng búdan keyin qalay órbigeninen әriyne, habarym joq. Biraq «Bóriktining namysy bir» degen, qagha beriste әlgi erkekke әielining kórip qoyghanyn eskerteyin be degen de oy keldi. Biraq «Al, mening әielim bóten erkektermen neghyp jýr?» dese, ne deymin? Jaghdaydy týsinbey, oqighany odan beter ushyqtyryp alamyn ba taghy? 
Sóitsem, apaylardyng biri: "Mynau qyzyq boldy-au... Baghana búl qatyn bayymen telefon arqyly sóileskende "Men de júmystan shyghyp, ýige qaytyp baramyn, uayymdama...» degen bolatyn. Endi kórmeysing be? Bayyna ne aitaryn bilmey, betin basyp qashyp ketkenin..." deydi. 
Áy, aldamshy ómir-ay... Degenmende kónildi otyrystan erterek qaytyp ketken apaydyng sabyrlylyghyna, ústamdylyghyna tәnti boldym.

Oralhan Dәuit

Facebook-tegi paraqshasynan