Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 4611 0 pikir 23 Qazan, 2015 saghat 10:14

JIGERLI JETER MÚRATQA...

 

(Syr-súhbat)

Kezdeysoq kezdesu...

 

Sandughashpen kezdeysoq tanystym. Qalalyq kәsipkerler palatasynyng shaqyrtuy boyynsha, kýndelikti gәzet tapsyrmasymen «Júmbaqtas» qonaqýiinde ótetin Astana qalalyq kәsipkerler palatasy janynan qúrylghan Aymaqtyq isker әielder kenesining otyrysyna kelgem... 

Jiyngha qatysushylar jýz payyz «ózimiz» bolsaq ta, otyrys әdettegidey orys tilinde jýrdi.

«...Taghy da qúr qol qaytatyn boldym-au!.. Jaraydy, tym bolmasa qysqasha aqparat berermin» dep oilanyp otyrghanymda, qalalyq kәsipkerler palatasynyng baspasóz hatshysy shetkerirek jayghasqan kәsipker kelinshekke jaqyndap, әldene súrady. Qaryndasymnyng qazaqsha jauap bergenin estip, ishim jylyp qaldy. «Nesin jasyrayyn, shaghyn mәlimet jazugha osy da jeter. Otyrystyng ayaqtaluyn kýtpey-aq qayta bersem qaytedi?» dep, eki oily bolyp túrghanda, quanyp qaldym.

Isker qaryndasym ózin «Sandughash Ábdimanapqyzy – «International Gold Group» kompaniyasynyng bas diyrektorymyn» dep tanystyrdy...

 

Sóz basy... 

- Kәsipkerlikti qalay bastadynyz?

- Qajettilikten bastaldy... Aumaly-tókpeli 90-shy jyldardy óziniz bilesiz. Ol kezde men medinstitutta oqyp jýrgem, 18-19 jastamyn. 93-94-shi jyldar... Elimizdegi barlyq kәsipkerler siyaqty sauda-sattyqtan bastadym. Bireulerge, mýmkin, kýlkili shyghar... azyq-týlik sattym. Alghashqy kezde úyalatynmyn. «Birge oqyp jýrgen qúrbylarym meni kórse ne dep aitady? Búnysy ne dep oilaytyn shyghar» dep qatty qysyldym.

Tauardy satyp beru ýshin bir kisilerden alatynmyn... Auylgha da talay apardym.

Tolghanys dep aitsaq ta bolar, bir-eki ret ózimdi-ózim ishtey jegennen keyin, oilandym... «Men nege qysylyp-qymtyrylamyn? Teris nәrse jasap jýrgen joqpyn. Qayta óz bauyrlarymdy júmyspen qamtyp, papama da  kómektesip jýrmin!..».

Osy oy ózimdi jigerlendirip, algha jeteledi. Sonyng arqasynda, aqyry shaghyn kәsipkerlikti keneyte kele, әuelgi kezde bir kisilerge jaldanyp júmys istesek, yaghny sauda nýktelerin jalgha alsaq, qazir óz sauda oryndarymyz bar. Osynyng bәrin óz basym birinshiden, bizding elimizde kәsipkerlikke degen jaghdaydyng jasaluy dep týsinemin. Al sonyng bәri – tikeley bizding Elbasymyzdyng arqasy!..

Ekinshiden, adamnyng ishki jigeri... Mysaly, men osyny istey alamyn, bastaghan isimnen nәtiyje shygharamyn degen jigerining boluy. Óz basym osy eki nәrse kәsipkerlikting әri qaray damuyna mýmkindik beredi dep oilaymyn.

- Qanday qiyndyqtar boldy? Qinalghan kezderinizde jón siltep, jәrdem bergen adamdar boldy ma?..

- Áriyne, qiynshylyqtar boldy!.. 90-shy jyldary bilesiz ghoy, qazirgidey nesie alatyn damyghan banktik instituttar men jýieler bolghan joq. Eki mynynshy jyldardan keyingi uaqytta biz solarmen júmys istey bastadyq. Oghan deyin bizde de qarajat jaghy tapshy edi. Qarjyny jeke adamdardan aldyq nemese ózimizding sauda-sattyqtan týsken paydamyzdy qaytadan ainalymgha salyp, tynymsyz enbek etu arqyly kóterildik.

Birneshe baghytty qamtydyq deuge bolady. Mysaly, osy sauda-sattyqtyng arqasynda adamdardy júmysqa alghannan keyin «Osyny nege ýlkeytpeske, әri qaray damytpasqa?!» degen oy tuyndady.

Sóitip, aqyry búl salany da mengerdik... Qúrylys negizi qiyn sala ghoy! Kýrdeli kez... Onyng ýstine, tikeley memlekettik organdarmen júmys isteuge tura keledi. Qazir qarap otyrsaq, 3-4 sauda ýiin ózimiz salyppyz!.. Mine, osylay qúrylys salasyn da qamtugha tura keldi!..

Al qazirgi kezde kәsipkerlik tirlikke innovasiyalyq tehnologiyalardy engizu jaghyn qarastyryp jatqan jaghdayymyz bar. Sebebi, qay salany alsaq ta, osy HHI ghasyrda bastaghan isindi jandandyryp, tirlik-tynysyna dem beretin damytushy kýsh – innovasiya. Yaghni, jana tehnologiyalar. Sol jana tehnologiyalardy qoldanyp, tiyimdi janalyqtardy kәdege jaratu nemese ýzdik ghylymy júmystardy óndiriske tartta bilu.

- Óziniz aitqan jana tehnologiyalardy óz isinizde qalay qoldanasyz? Nege? Qay salada?..

- Mәselen, naqty aitar bolsam, qazirgi tanda bir jobamyz bar. Ol – últtyq búiymdardy jana tehnologiyamen shygharu.

Búl tehnologiya búrynghy Kenes elderi kóleminde Reseyde ghana bar. Qazaqstanda búl – birinshi ret qolgha alynyp otyrghan alghashqy óndiristik birlestik.

Qazirgi kýni eshkimdi tanqaldyru mýmkin emes... Biz «negizgi nýkte» deymiz ghoy, yaghni, alshaqtau nýktesi retinde (ózindik qoltanbamyzdy qalyptastyru ýshin) últtyq zergerlik búiymdar jasaudy tandadyq.

- Demek, sizderding últtyq zergerlik búiymdar shygharatyn kәsiporyndarynyz bar ghoy?

- IYә, Astana qalasynda últtyq zergerlik búiymdar shygharatyn túnghysh birlesken kәsiporyn ashtyq. Onda 100-ge juyq sheber júmys isteydi. Alghashqy «Qazaqstandyq tauarymyz», búiyrsa, osy aldaghy aida shyghady...

- Qanday búiymdar? Áshekeylik búiymdar ma, әlde...

- Áshekeylik búiymdar... Onyng ishinde – syrgha, saqina, bilezik. Mәselen, bizde úmyt bola bastaghan últtyq dәstýrden kele jatqan «qúda saqina» degen jýzikter bar. Ony da osy ózimizding últtyq naqyshqa sәikestendirip, jana tehnologiyamen jasaudy qolgha aldyq.

Búghan qosa, Tenge sarayymen birlese otyryp jýzege asyrsaq degen taghy bir jobamyz bar. Tiyndarda últtyq salt-dәstýrlerimizdi beynelep, elimizge qonaqqa kelgen sheteldik azamattargha kýmisten, asyl metaldardan jasalghan kәdesyy retinde úsynsaq dep oiladyq. Búl tilegimiz de jýzege asyp, jaqynda alghashqy ónimderimiz shyqty. Aldymyzda «EKSPO» kórmesi túr...

Taghy bir taqyryp – kosmos taqyryby. Óziniz bilesiz, eng birinshi gharyshty baghyndyrghan adam Qazaq jerinen úshqan... Osyny nege jariya etpeske?! Onyng ýstine, qazaq halqy kýmisti qasiyetti sanaghan ghoy? Tiyndardy sol  kýmisten, sonday-aq әlemde siyrek kezdesetin metall týri – tantaldan qúyamyz. Atalmysh metaldy óndeu Qazaqstandaghy Tenge sarayynda birinshi ret qolgha alynyp otyr. Al dýnie jýzi boyynsha búl metaldy әli óndey almaydy eken. Sayahattap kelgen sheteldik azamattar ýshin búl da qyzyqty kәdesyy bolar edi!..

- Gharysh taqyrybyn sóz etkende, kóz aldymyzgha әdette Gagarinning beynesi keledi. Al sizder últtyq bederlerimizdi qalay bermeksizder?..

- Birinshi betinde Jer sharynyng keskini, úshqan raketa, al ekinshi betinde, óziniz aitynyzshy, qalay oilaysyz?..

- Qazaqtyn...

- ...iyә, qazaq tanbalary!.. Ejelden kele jatqan qazaqy tanbalar, tabighat kórinisteri. Bir beti gharysh bolsa, ekinshi beti – Qazaqstan!..

- Bizneste jýrgeninizge biraz uaqyt bolypty... Sizding osy kәsippen ainalysqanynyzgha otbasynyz qalay qaraydy? Qolday ma?..

- Áriyne, qoldaydy!.. Osynday jetistikterge qol jetkizuimning ózi sonyng arqasy dep oilaymyn. Qúdaygha shýkir, ózim – kóp balaly anamyn. Ýsh úl, bir qyzym bar. Kýieuim de – kәsipker. Biznesti birge bastap, birge júmys istedik. Keyde, mysaly, «Áyel adam tek qana otbasyna qarau kerek» deydi ghoy?.. Búl – bizde qalyptasyp qalghan mentaliytet. Al búghan óz ómirimnen, ótken jyldar túrghysynan qaraytyn bolsam, oilaymyn, eger әiel adam ózine ishtey «osy isti istesem, jasasam» degen maqsat qoysa – bәrine ýlgeredi, barlyghyn da istey alady. Bizding qazaq qyzdary oghan layyqty!..

Baghana bir sózinizde «Qinalghan kezinizde jón siltep, jәrdem bergen adamdar boldy ma?» dediniz ghoy?..

Jalpy, qanday is bolsa da bógetsiz, kedergisiz bolmaydy!.. Ásirese, kәsipkerlikti bastauda... Biznes ýzdiksiz izdenudi, tózimdilik pen tabandylyqty talap etedi... Jәne, isting kózin taba biludi.

Esesine, oilaghan armanynyz oryndalyp, nәtiyjege qol jetkende – bәri úmytylady!..

Bir qyzyghy, osy uaqyt aralyghynda óz tәjiriybemnen kóz jetip, kónilge týigen nәrsem – jamandyq tez úmytylyp, jaqsylyq jadynda qalady eken!..

Kәsippen ainalysu onay emes, kedergi-qiyndyqtar az kezdespeydi. Sondyqtan qay iste bolmasyn sabyr, qayrat kerek. Eng bastysy, algha qoyghan maqsatqa jetsem degen qúlshynys bolsyn!..

 

«...Jaqsylyq úmytylmaydy...» nemese týiin.

- Sóz basynda «Qazirgi jaghday mýlde basqasha» dediniz. Endi sol memleket tarapynan kórsetilip jatqan kómekter men jaghdaylar jayynda toqtala ketseniz!..

- Jalpy, osy kәsipkerlikti qoldau maqsatynda memleket tarapynan kórsetilip jatqan kómekti aitar bolsam, jaghday – 90-ynshy jyldarmen salystyrghanda – jer men kóktey!.. Songhy on jyl ishinde kәsipkerlikke erekshe kónil bólinip, betbúrys jasaldy. Kez kelgen damyghan órkeniyetti elde jalpy ishki ónimning basym bóligin shaghyn jәne orta biznes qúraydy. Óitkeni, búl – túraqtylyq kepili...

Memleket tarapynan osynday jan-jaqty qoldaugha ie bolyp jatqanymyz, әriyne, óte quanyshty!.. Mysaly, sonyng bir kórinisi retinde osy Últtyq kәsipkerler palatasynyng qúryluyn aitugha bolady. Sonday-aq, ekinshi satymyz – Últtyq palata janynan isker әielderding Aymaqtyq kenesining qúryluy. Búl da ýlken quanarlyq jaghday. Sebebi, kәsipkerlikte jýrgen qyz-kelinshekter ishki problemalardy qalay ózgertu kerek degen mәselege er-azamattargha qaraghanda sәl basqasha qaraydy. Er-azamattar, negizinen iri bizneste ghoy! Al әiel azamattar kóbinese shaghyn jәne orta bizneste. Sol túrghydan alghanda býgingi jiyn óte uaqtyly әri qajetti dep esepteymin!..

...Keyipkerimning jaqsylyq pen jamandyq turaly aitqan oiy kónil pernesin dóp basqanday boldy!.. Keyde kedergilerge tap bolyp, úsaq-týiek qiyndyqtargha kezdessek tirlikten týnilip, bәrinen baz keshkendey bolamyz. Olay emes!..

Jaqsylar az emes, aramyzda jýr! Jaqsylyq ta solay... Áytpese, búl dýnie búlay túrmas edi!..

Túrmaghanbet KENJEBAEV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371