(1999 jyly 30 jeltoqsanda  jazylghan jyr)

Ádil sózding aitar әman ashyghyn,

Aqyn ýni –alty әlemge ghashyq ýn.

Sondyqtanda sening býkil baghandy

Ózim bergem, HH ghasyrym.

 

«Han sarqyttan» qúr qalsa da qanshama

Satylmaydy aqyn baylyq, aqshagha

Saghan aitqan ýkimim dep qabylda,

Sheshim aitsam Tazsha menen Patshagha.

 

Anqau elim. «Aldymda,-dep,-alasym»,

Ayyra almay shalasy men danasyn,

«2000»-nyng esiginen engizdi

Týsi qazaq, isi basqa balasyn

 

Ash bolsa da toq qozyday búl elim,

Dúshpanyna dos dep ashyp jýregin.

En  bolmasa sening songhy sәtinde

Týre almady-au tarihynyng týnegin.

 

Qanishering qaharman bop eng izgi,

Aq sýt emes, qyp-qyzyl qan emizdi

Qatelesken, qarghys atqan jandardy

Qyzyl súnqar, Qyzyl jebe degizdi.

 

Ey, Aqiqat! Túrshy ornynnan, túra gór,

Shynymen-aq ainala ma myna Jer?

Onda nege baghy oralmay basyna,

Mertigude әli myng san Qúlager?

 

«Jalghan dýniye, ótesin»,-dep,

Saghan da

Ókpeleytin ne dersing búl adamgha?

Kómeyine tamshy qúrly bolmady-au,

Adam týgil, aq telegey Aral da.

 

Atoyshylar aq orda sap enseli,

Baqytymdy soghan qarap ólshedi.

Soqyr tobyr sony toylap jatqanda,

Kýiingennen kinәladym men seni.

 

 

Qosh, ghasyrym!

El boludyng bir emin

Senen sonsha izdep, tappay búl elim,

Keleshegi túmandatyp túrghanyn

Dúshpanym da sezedi, soghan kýiemin!

 

Sýldem qúryp, әr jyldy artqa tastasam,

Qúrghap edi janarymnan jas qashan?

«Qosh bol, qosh bol!» dep sonda da qol búlghap,

Senimenen jylay-jylay qoshtasam!

 

 

Bir halyq bar

 

Biligi joq bireui taqqa minse,

Taypalasy týgeldey atqa mingen,

Qarashasy qayyrshy kýy keshse de

Bir halyq bar qaramas bapqa mýldem.

 

Es qalar ma esirse ondayda adam–

Eng erjýrek shyghady sol taypadan

Sol taypadan shyqqan er aman bolsa,

Arqa, Aqtau, Atyrau, Altay da aman

 

Su súrasa sýt berip sýigen jatty

Talghamaydy búl halyq Kýy men Bapty

Ólenshiler jyr jazady baydy maqtap

Jýlde qylyp alghansha Qy men Qapty

 

Tughyzdyq dep taghy bir Abylaydy,

Naghyz nar dep qospaqty jazylaydy

Astanasy toylasa tughan kýnin

Ash balasy auylda azynaydy.

 

Ónbes daudy daulaumen qúr jyrlaghan

Osyny oilap otyrsa qúrghyr balan,

«Bismillahny» bilmeytin beysharasy

Aghylshynsha, oryssha byldyrlaghan

 

Arna joldan aiyrmay soqpaqtaryn

Últym degen úl-qyzdyng boqtap bәrin,

Ýlestiredi úrpaqtyng qazynasyn

Mystan elmen maqtan qyp dostasqanyn

 

Dey berinder desender: «Otta, bala!»

Jaghylghasyn jar salam aqqa qara,

Ayqay salam «Aqiy-qa-a-at qaydasyn?»-dep,

Qaydasyn,-dep Ádi-le-et sot-tóragha?

 

 

 

 

 

AZA

 

Jalauyn jelkildetip maydandaghan,

Talaydyng tarpandyghyn tayrandaghan.

Ótkizip bir basynnan qinaldyn-au,

Azaby arylmaghan qayran dalam!

 

«Kýn joq,-dep, shanyraghym shayqalmaghan»,

Azamat ashu-yza aita almaghan,

túghyrlar túlpar bolyp bәigi alyp

basynan baq-búlbúly tayghan dalam.

 

Túrghanda jer de aman, aspan da aman,

Jylasa janarynda jas qalmaghan,

Laylap aryndy da, baryndy da,

Árkim kep zorlap tósin ashqan dalam

 

Qúya almay kólge búlaq jýgendeldi,

(ýzdik qoy Araldan da kýderdi endi)

Tarylyp keng órising tulaqtay bop,

Taghdyry túlparynnyng shiderlendi.

 

Toqtatyp búlbúlyng da tókken ýnin,

Kýngirtteu jyltyrasa kókte kýnin,

 Arqada aq seleuing solghannan son

Ne qylam eserlikting ekpe gýlin!

 

Tap bolyp kóp bórining tyrnaghyna,

Zar bolyp ótkeninning júrnaghyna,

Telmirip, til baylanyp kókke qarap,

Nalisyng namysy joq úldaryna.

 

Bireuge «jeli azbanday azynaghan»,

Jer jetpes mening sendey qazynama

Jaradan irip túrghan myna tәnin

Bilmeymin, endi qaytyp jazyla ma?!

Myrzan Kenjebay

Abai.kz