"Mekkege barudan búryn, adam aldymen óz qolymen óz kýnәsin juatynday tirlik isteu kerek"

«Abai.kz» internet portalynyng bas redaktory Dәuren Quat baurymyzdyng bir auyz ótinishi boyynsha jetpisinde Jetpisbaydyng әkesi atanghan Elaman aqsaqalgha habarlasqanmyn. Eki-ýsh ret «auyryp jýrmin» dep, jolyghudyng sәti týspedi. Aqyry bir kýni keliskendey boldyq.  

– El-agha, siz qalanyng qay manayynda túrasyz, qazir barayyn?

– «Darbazagha» barar joldyng boyynda. «Aq ýide».

«Darbazasy» nesi? Ol auyl Saryaghash jaqta emes pe edi?» deymin ishtey. Taghy súradym: 

– «Darbaza» deysiz be? Saryaghash jaqta emes pe edi ol?

– IYә, dúrys. Men sol jaqta túramyn ghoy. Al, sen qaydan habarlasyp túrsyn?

– Shymkentten!

– E-e, alys emes eken ghoy. Eki saghatta jetip kelesin...

Sonymen, Saryghashqa jol tarttyq. «Jylgha», «Darbazagha» barar ýlken joldyng tura ýstindegi aghaydyng ýiine de jettik. Bir shar kese qoi qymyrandy tartyp ta jiberdik. Bala kýnnen dәmi tandayymyzda mәngilik qalyp qoyghan jensik as qoy, qalanyng qazaghy kýnde iship jatpaghanymyz taghy bar, mandaydan múzday ter búrq ete qaldy. Endi súhbattasugha bolady...

– Elaman agha, sizder búl aimaqqa qashan qonystanghansyzdar?

– Biz mynau Ózbekstangha ótip ketken Bostandyq audanyndaghy Ógem taularyn jaylaghan Shanyshqyly ishindegi Qaraqalpaq ruy bolamyz. Búl manaygha atalarymyz 300 jylday uaqyt búryn kelipti.

– Týie ústaytyndyghynyzgha, «Qaraqalpaq Elaman» atynyzgha qarap men sizdi Qaraqalpaqstannan kóship kelgen oralman aghayyn ba dep oilap edim.

– Júrttyng bәri solay oilaydy. Qazir meni syrtymnan estigen júrt «Kishi jýz Elaman» dep ataydy. Ruym kim ekenin, qaydan kelgenimdi de súramaydy.

– Dúrys aitady. Ýsh jýzding ishinde týie ústaytyn negizinen Kishi jýz rulary ekeni ras qoy. Onyng ýstine ruynyzdyng aty «qaraqalpaq» bolsa. Atam Aqjigit «Sozaq kóterilisinde» Salyqbay mergenning 18 sarbazynyng biri bolghan, kóterilis janshylghanda ústalghan, atylghan, Alla aman saqtap, atylghan jerinen týnde qashyp shyghyp, jalghyz úlyn janyna alyp (әjemiz qaytys bolyp ketken eken), qaqaghan qysta Qaratauda kýndiz jatyp, týnde jýrip, shekara asyp ketkeni sebepti biz de 1930 jyldan 1959 jylgha deyin Tәjikstanda túrghan, týie degen eng tóre týlikting jaqsylyghyn kóp kórgen úrpaqpyz. Sondyqtan búl jaqtaghy elden erek týie ústauynyzgha ne sebep boldy? 

– 16 jasymda ýilengen birinshi әielimnen bir qyz kórdim. Biraq, sodan keyin júbayym toqtap qaldy. Tashkent týbimizde, sondaghy bir professorgha ózim bardym.

– IYә, Shymkent oblysynyng kýngeydegi 5 audany әkimshilik tarapynan tuatyn tapsyrmalar bolmasa, basqa mәselesining bәrin Tashkentke baryp sheshe beretin kez edi ghoy ol.

– Qart ózbek professor «kinә kelinsheginde emes, sening ózinde, senen bala bolmaydy» dedi. «Búdan jazyludyn  qanday amaly bar?» dep súraymyn ghoy. «Múnyng amaly – týie tauyp alyp, qysy-jazy týiening sýti men shúbatyn ishuiniz kerek, sonda býkil aghzanyz tazaryp, qalpyna keledi». (Negizi, ontýstik eli shúbatty «qymyran» deydi jәne osy dúrys ta, sebebi, tarihshy professor S.Óteniyazovtyng aituynsha kóne saq tilinde «qym» dep týie men jylqynyng sýtin aitqan eken, shúbat dep týiening saumalyn aitady eken, endeshe, ashyghan sýtting birin «qymyz», ekinshisin «qymyran» atauy qisyngha kóbirek keledi – Ó.A.)

– Jasynyz neshede ol kezde?

– 22-23-jastamyn ghoy. Meni anam jalghyzy bolghan song erte ýilendirgen.

– Oipyrmay, qylshyldap túrghan, obrazgha bay qazaq tilimen aitsaq, «qaruynyzben jer jyrtatyn» shaghynyzda qalaysha belsizdikke úshyradynyz eken? Professor sebebin aitpady ma? 

– Onyng sebebi... Birinshiden, biz soghys kezinde tudyq. Kózimizdi ashyp kórgenimiz beynet boldy, shyraghym. Sheshemiz «әkeng soghystan kelip qalady» deumen, kýieuge shyqpaghan kýii toqsannan asyp qaytys boldy. Meni qolymnan jetektep jýrip ósirdi, enbekke erte baulydy. Oqytty da. Mal tauyp erterek ýilensin dep, qoy da baqtyrdy. Biraq, jas kezde jaghdayymyz bolmady ghoy. Men  ekinshi әielime 29 jasymda ýilendim.

– Birinshi әielinizben ajyrastynyz?

– IYә, bala bolmaghan song ajyrastyq qoy.

– Emdeldiniz?

– Áriyne. 6-7 jylday emdeldim. Ekinshim kele salyp kóterip, úl tudy. Sheshem bayghús quanghannan jylap jýrdi... Biraq, balanyng ghúmyry úzaq bolmady, bir apadan song shetinep ketti.

– «Allam bererinen tabasyn» dep sizder qaldynyzdar.

– IYә, Alla  niyetimizdi qabyl ettip, birinshisinen keyin 4 úl, 1 qyz tapty júbayym.

– Endi týie sýtining jayyn aitynyz.

– E-e, búl jaryqtyq týiening aitary joq, sýti әri susyn, әri tamaq eken. May tabanynyng tәttiligi men kishkentay ghana kesip salsan, kez kelgen et tamaqtyng keremet dәmin kirgizip jiberetin órkeshining qasiyetin aitpay-aq qoyayyn. Týie ústaudy eki ingennen bastadym. Bireui jersinbey, auyryp, tez ólip qaldy. Tólding erkegin toy-tomalaqqa jaratamyz-daghy, úrghashysy ýiimizde qala beredi. Osylay kóbeydi ghoy mal basy.

Týieni әr jerge jetelep, arqandap jýrip, zorgha qolgha ýirettik qoy. Shardara audanyndaghy «Shardara» kensharynan әkeldim. 7 ret qashty ghoy týiem! Bir retinde Shardara qalasyndaghy Syrgha salynghan kópirding auzynan ústap әkeldim. Ol týiening býgingi úrpaghy qusang da ketpeydi.

– Týieni ústau ýshin auyl ainalasy keng boluy kerek qoy?..

– Ol kezde keng bolatyn. Songhy ýsh jylda qonysymyz qatty tarylyp ketti.

– Men әlgi professordyng bilgirligine, quaty mol qymyzdy emes, qymyrandy úsynghanyna tang qalyp otyrmyn. Ómiri týie degen maldy ústap kórmegen Tashkentting professory keselge nening shipa bolaryn qalay dóp basqan desenizshi?

– Mening salmaghym 40 kelige de jetpeytin... Professor әri-beri qarap: «Oybúi, balam-ay, bolmay qalypsyng ghoy!» dedi. Jetim ósken bala tartynshaq keledi, inim. Men oiyngha da kóp barmaytynmyn.

– Siz sol 37-38 keli salmaqpen jýrip-aq, 21 jasynyzdan bastap audandaghy Mәdeniyet ýiin 11 jyl basqarypsyz ghoy?

– IYә. Alpysynshy jyldary «jastardyng komsomoldyq brigadalary» degen boldy. ol brigadalargha mәdeny qyzmet kórsetu degen bolushy edi. Qyzmet kórsetuge bayqau arqyly alatyn. Sol bayqaulardyng birinde kózge týssem kerek, meni mәdeniyet salasyna júmysqa qabyldady. Aldymen taghlymdamagha (stajirovka) Shymkentke jiberdi. Júmat Shanin teatrynda alty ay júmys istedik. Sodan audandyq Mәdeniyet ýiinde qalyp kettik qoy.

– Án salasyz, dombyra tartasyz, garmonda oinaysyz?

– Joq, aspaptardyng eshqaysysyn da mengere almadym men. Kishkene dausym bolsa kerek. Al, men sizge aitayyn, búl mәdeniyet salasy degeniniz naghyz ishetinderding ordasy bolady eken... Men soghan qúlyqty bolmadym, әiteuir. Ózimdi sol bәleden aman saqtap qaldym. Mәdeniyette ne bir jaghdaylar bolyp jatady eken ghoy. Súghanaqtar sol kezde de bar eken. Bir kýni qyzmetimnen bosap kele jatyr edim, audandyq tútynushylar odaghynyng (raypotrebsoyz) bastyghy (ózi monghol bolatyn) jolyghyp qaldy. Jaghdayymdy súrady, «júmystan bosap kele jatyrmyn» dep edim, «Nesine ony uayymdaysyn? Men saghan júmys berem. Tanerteng bar-daghy, ana selimagty qabylda» dedi. Sóitip, taban astynan saudagha auysyp kettim.

– Sonda mәdeniyet basqarmasynyng sizge qoyatyn kinәsi qanday?

– Sahnanyng shymyldyghy barqyttan tigiledi. Sony audan basshylary bólip alghysy keledi ghoy. Mәshiynening oryndyghyn barqytpen qaptau moda ol kezde. Sodan 20 metr barqyt joq. Ol matanyng qany jerge tambaydy. Sirә, basqarma bastyghy óz adamyn әkelip otyrghyzayyn dese kerek, barqyt tek jeleu boldy-au dep oilaymyn.

Alty ay ótken song audandaghylar «Áltaev qayda?» dep, meni izdepti. Mening KSRO Mәdeniyet ministrligi bergen «Ýlgili enbegi ýshin» degen tósbelgim bolatyn. Sóitsem, mening búl ataghymnyng qayrat-kýshi myqty eken, men onyng qadirin bilmeppin. Kishkentay kuәligi ýide jatatyn bir jerde. Mening ornyma kelgen jigit júmysty jýrgize almapty. Sonymen, ne kerek, mening júmys istemegen alty ay merzimimning ailyghyn bastyghymnyng moynyna salyp, ony júmystan bosatyp, ókimet ózi qayta aparyp ornyma otyrghyzdy ghoy. Men mәdeniyet ýiine әrtis-әnshilerdi alyp jýretin teatrdyng avtobusyn da әperip qoyghan edim. Ánshilerim shopandardy, kolhoz-sovhozdardy aralaytyn, óz tapqan aqshalaryn ózderine júmsap otyrghan edim. Osy enbegim eskerilse kerek. Taghy bir jyl istep, óz erkimmen aryz jazyp, ol jerden kettim ghoy.

– Álpeshtep alyp barghan orynnan da kete me eken?

– Qalay ketpeyin, magazin mening moynymda túr ghoy. Áyelim istep jatty men ýshin. Sheshem: «Abay bol, balam, sen «rәstirat» bolyp sottalyp ketseng artynnan kim barady?» deuden tanbaytyn. Ol kisi ýnemi «aramdyqqa barma, eshkimning ala jibin attama, sonda ósip-ónesin» dep otyratyn. Tek ailyghymyzdy alamyz. Sóitip jýrgende bir kýni tekseru (reviziya) kelip edi, 2700 som artyq aqsha shyqsa bola ma?! Sóitsek, jetpey qalghannan da búl jaman nәrse eken ghoy! «Áke-kóke» dep jalynyp jýrip,  zorgha qútyldyq.

– Aqsha qaydan jinalyp qalypty?

– E, ony da izdep taptyq qoy. Sóitsek, matany ólshegende ol sozylady eken ghoy, biz sony bilmeppiz. Ásirese, trikotin degen matany kóp sattyq. Ony bizge tandauly sauda oryny dep, basqa dýkenderge qaraghanda kóp bergen bolatyn. Onyng 1,5 metri bir kóilek bolady. Onyng bir metrin bizge ózbekter Tashkentten shashlyq-shashlyghyn ala kelip, jalynyp-jalpayyp alyp ketetin. Jappay qatshylyq, defisit zamany ghoy. Keyin aman-esen ol dýkendi de tapsyrdyq.

Dýkende istep jýrip te kózge týsip, audanaralyq baza degen bolatyn, sol bazada «Kulittovary» degen qoymanyn, bir jyldan keyin qúrylys zattarynyn, odan song ýirenip qalghan «mata men dayyn kiyim» degen qoymanyng kiltin ústadym. Ol jerde 16 jyl istep, kenes ókimetin tarqatyp baryp kettim ghoy. Sonsha jyl istegende eshkimnen bir auyz auyr sóz estimey, «ishshay!» despey júmys istedim. Ol jerde de «Otlichnik sovetskoy potrebiyteliskoy kooperasiiy» degen odaqtyq tósbeli aldym. Keyin kenesting aqshasynyng ornyna tenge kelgen kezde, mende 3 konteyner kiyim artylyp qaldy. Sony ýige alyp keluge qoryqtym. Júrtqa tarqatyp jiberdim. Sonyng arqasy shyghar, býgingi kýnge jetip otyrghanym...

– Óz qarajatynyzgha qoghamgha qajet oshaqtardy salu degen oy qalay tudy?

– Aulymyzdyng balalary, onyng ishinde mening de úl-qyzym, mynau «Darbaza», «Qyzyl tu» mektepterine, 4 shaqyrymnan 7-8 shaqyrym jerge deyin qatynap oqydy. Men sol balalar qinalmasyn dep, 1995 jyly 4 jyldyq bastauysh mektep salyp berdim. Qazir sol mektepte 206 bala 3 ausymda oqyp jatyr. O basta ony 23 balagha layyqtap salghan edim. Byltyr taghy eki bólme qostym. Endi jana mektepke arnap 2 gektar jer alyp qoydym. Óitkeni, 5-synyptan joghary auyldyng 175 balasy qatynap oqyp jýr. 300 oryndyq mektep salsam, eki ausymda oqysa, bәrine jetedi dep oilaymyn. Iske kirisip ketuge dayyn otyrmyn.

– Onday aqshany qaydan aldynyz?

– Niyet etip jighan-tergenimdi júmsadym. Ýidegi maldy sattyq. Týie sauyp, qymyranyn satamyz, sonyng jinalghan aqshasy bar. Bir qoy ol kezde 7 tenge túratyn. Kenes ókimeti 1987 jyldary sharuashylyq ashugha, jer alugha rúqsat bere bastady. Men 100 gektar jer aldym.  700 qoyym boldy. Qoyshy ústadyq.

Sodan keyin aulymyzda júrt jiylatyn jer joq, ana tóbege, myna tóbege jinalyp jýrgen son, shan-topyraq bolmay, jauyn-shashynda qinalmay bastary qosylyp túrsyn dep, kezinde mәdeniyet salasynyng qyzmetkeri degen atymyz boldy, auylgha klub salyp berdim. Kitap oqysyn júrt dep kitaphana salyp berdim. 2011 jyly 300 adamdyq meshit saldym. Auylda 250 otbasy, 1400 mýshesi bar. Búl – esepke kirgeni ghana. Jalpy, auylda 2500-dey túrghyn bar. Medpunktti de keneytsek pe degen oy bar. Ony Ábilqasym Dosbolov atty osy elden shyqqan azamat salyp bergen edi.

– Qazaq balanyng sanyn aitpaydy, «qúdaydyng bergen kýshikteri bar ghoy» dep qoya salady, sonda da bolsa?

– Bir balam auyryp qaytys bolyp ketti. Artynda 1 úl, 1 qyzy qaldy. Qalghan 3 úldyng bireui – Qazyghúrt audandyq ishki ister bóliminde. Qalghan ekeui osynda. Myna jýgirip jýrgen ýsheui – keyingi qosaghymnan.

– Búl kisige qashan ýilendiniz?

– Osydan 11 jyl búryn. Ekinshi әielim erterek dýniyeden qaytqan son, otbasygha әiel adam kerek boldy. Bir әielmen bas qosyp edim, odan bala bolmady. Ózimen birge erip kelgen balasyn ýilendirdim, jer alyp, basyna bólek ýy salyp berdim. Áyelim de menen góri sol balasyna kóbirek qaraylay berdi. Sosyn, «qoy, bolmaydy eken, tuatyn әiel izdeyin» degen oy keldi. Búl әielim kelgen jyly Mamyrbekti tudy, bir jyldan song Qabylbek keldi dýniyege. Ýshinshi úldyng atyn Jetpisbay dep qoydyq.

Búl kisini 4 qyzymen aldym. Boyjetip qalghan eken, bәrin de óz qolymmen úzattym. Áy, balam-au, kónil keng bolsa syimaytyn nәrse bar ma?.. Adam bir-birine senip, oi-órisin birge tújyrymday alsa, bólip-jaratyn ne bar? Qúdaygha shýkir, jaman emespiz.

20 jyldan asty, auyldaghylar aldymen auyl biyi, tóbe bi, Qúrkeles auyldyq әkimshiligi ardagerler kenesining tóraghasy etip saylady. Bir aptadan keyin auyldaghy 40 aqsaqaldy Týrkistangha ziyarat etuge alyp bara jatyrmyn.

– Kenes zamanynda ýsh salada – saudada, sotta jәne milisiyada taza júmys isteu qiyn edi ghoy...

– Saudada eng birinshi shart – úqypty boluyng kerek. Ekinshi, eshkimning aqysyn jemeuge tiyissin. Sen býgin bireuding aqysyn jesen, erteng aldynnan shyghady senin. 11 jyl dýkende, 15 jyl bazada, saudada 26 jyl júmys isteppin.

– «Saryaghash audanynyng qúrmetti azamaty» ataghyn qoghamdyq júmystaghy belsendiliginiz ýshin bergen boluy kerek?

– Solay shyghar. Biraq, men 1995 jyly, qara nan tabudyng ózi qiyn kezde mektep salsam, keyin kitaphana, meshit, klub salsam, maghan ataq beredi eken dep istegen joqpyn ghoy. Eshkimge ataq súrap barghan da emespin. Ózim solay isteu kerek, ol mening perzenttik paryzym, qoghamgha, elime qolymnan keler iygi isim, endeshe sony isteuge men mindettimin dep sheshtim. Mektep salghan song oqushy balalargha eki jyl boyy ýiimnen bir mezgil ystyq tamaq berip túrdym. Birinshi jyly 23, kelesi jyly 40 bala oqydy. Internat ta salmaqshy bolyp edim, onyng reti kele qoymady.

Endigi oiym – mýgedekterge 20 oryndyq emdeu-sauyqtyru jayy. Seksenge kelgenshe, topyraqtan aman bolsam, sony әdemilep salyp berip ketsem deymin. Ári auyl adamdaryna da júmys orny bolsyn. Anau su shyghatyn múnarany kórdiniz be, әne sol jerde jerasty ystyq suynyng kózi bar. Sol aradan jer alyp ta qoydym. Bizding 35 myng halyq túratyn auyldyq әkimshilikte  53 mýgedek bar.

– Kóp qoy?

– Bizde túratyn týrik, tәjikting qarasy qalyn, al, olar bir emshekti embese boldy, birine-biri ýilene beredi-daghy, sodan olardan mýgedek kóp tuady. Osynday tirshilik, shyraghym...

– Býgingi tanda aqshasy bar azamat az emes. Olargha mektep salu da qiyn emes. Al, sonday izgi oigha, sheshimge kelu – mine, búl aitugha ghana onay.

– E, shyraghym, maghan da «osylargha ketken qarajatyna Mekkege baryp kelmeysing be?» degen kisiler boldy. Keshegi kenes zamanynda adamdargha tiridey qiyanat jasaghan kezderimiz bar. Mәjbýrledi ghoy bizdi. «Mynany tek mynaghan beresin!» deydi. Kónuge tura keldi... Bar nәrseni joq qylghan kýnimiz boldy. Maydy, shaydy, qantty bermedik. Zyghyr maydy da bermedik. Matada istedim dedim. Qyzyl mata, qara mata, aq mata audandyq atqaru komiytetining bóluimen ghana beriletin. Jol apatynan, basqadan qaytys bolghan adamgha aq mata satpaymyz. Kelgen qarapayym halyqqa «joq» deymiz. Sol da bizding adaldyghymyz ba? Sonshama kýnәmizding kóp ekenin bile túryp, Mekege qalay baramyz? Búl jaghyn da oilap qoi kerek... Kýnәmizdi juu ýshin baramyz ba?

– Áriyne, kýnәsin juu ýshin, keshirim súrap, arylu, tazaru ýshin barady. Sizding ústanymgha salsaq, Mekege qajylyqqa baratyn tiri jan tabylmay qalady ghoy?! Jyl sayyn 7 million kýnәdan pәk jan qaydan shyghady?

– Ymm... Sonda da adam jan-jaghyn oilap barghan jón siyaqty. Árkimning oiy әr týrli. Meninshe, adam aldymen óz qolymen óz kýnәsin juatynday tirlik isteu kerek.

– «Qúday, ózing keshir kýnәmdi!» dep, barlyq jauapkershilikti Allanyng moynyna artyp qoymay, aldymen ózi-ózi tazartatyn amaldardy istesin deysiz ghoy. Oiynyz keremet. Qajylyqqa baru turaly pikiriniz osynday elden erekshe bolghan tústa, jalpy din-islamgha degen kózqarasynyz qalay?

– Óte dúrys! Biraq, songhy kezde bizding ata-babamyz ústanghan dinning arasyna týrli qospany aralastyryp, qoyyrtpaq jasap, búrynghy baghytynan búryp jýrgender kózge kórinip túr ghoy. Biz - ata-babamyzdyng ústanghan jolynyn, peyilinin, niyetining tazalyghy arqasynda qazaq bolyp qalghan halyqpyz. Peyilimiz, niyetimiz tar bolghanda biz múnshama darhan dalany ústap qala almas edik. Peyilining tazalyghy men auyzbirshiligining arqasynda osy kýnge jetti qazaq.

– Óziniz bes uaqyt namazynyzdy oqyp jýrsiz be?

– Azandaghy pamdatty oqyp jýrmin. Ýzbey de oqydym. Qartayghannan keyin qayta-qayta dәret ala beru auyr soqty. Auyryp ta qalady ekensin, tipti. Sondayy da bolyp túr... Ýzbey oraza tútamyn. Meshit joq kezde oraza aiynda taurih namazdy kýnde óz ýiimde oqyttym. Din – tazalyq negizi. Adaldyq negizi. Ótirik aitqyzbaydy.

– Saqaly úzyn, balaghy qysqalar bar ma auylda?

– Auylda joq. Ákimshilikte kóp. Basqa auyldarda bar.

– Auyldyng tóbe biyi, ardagerler kenesning tóraghasy ekensiz. El ishindegi teli-tentekti, úry-qaryny tyng, ajyrasu, tóbelesu siyaqty mәselelerdi sotqa jetkizbey, qogham kýshimen tezge salu, jónge keltiru jayy qalay bolyp jatyr?

– Eki jyl boldy-au deymin, sotqa deyingi bitimgershilik degen shyqty.

– IYә, ony mediasiya deydi.

– Mine, sol shyqqangha deyin janaghy siz aitqan mәselening bәrin taban astynda sheship tastap otyrdyq. Tipti, býgin de solay. Toqsanynshy jyldary, býkil elimizde túnghysh ret býgingi zaman biyleri degen qúbylys bizde, Saryaghashta payda boldy. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen azamattar kelip, kórip, is-tәjiriybemizdi ýirenip qaytyp jatty. Bizde әr auylda by bar! Jәne ol adamnyng jasynyng ýlkendigine, saqalynyng aqtyghyna qaramaydy. By – sonyna kópti erte alatyn, aitqan sózin ótkize alatyn  adam boluy tiyis. Keshe anau «Yntymaqta» biraz dýrbeleng boldy ghoy. Bizding auyldaghy tәjikter «Yntymaqtan» az emes. Biraq, solardyng bireui auyz ashyp, bir sóz aitqan joq. Bәri sol auyzbirshilikting arqasy. Onyng ýstine bizding tәjikterding qazaqpen qúda-jekjat bolyp ketken.

Tek bir «no» bar búl jerde... Adamdy ósiretin de, óshiretin de biylik pen aqsha ghoy. «Yntymaqtaghy» jaghday – sol salanyng kenshary bolghandyqtan kenes kezinde-aq Reseyge aparyp kókónis satudan, jylyjay salyp, qiyar satudan mol payda tauyp, mol aqshadan basy ainalghandardyng tirligi.

Súhbattyng osy túsynda ýige júmystan Elekenning júbayy – Elimira jengey keldi. Elekenning úl-qyzdary atalaryn ortagha alyp, «bylay otyrynyz, bylay otyrynyz» dep jatqan bolatyn. «Mamam keldi, mama keldi!» dep shu ete qaldy bәri. Elimira jengeyding qolynda torty bar eken. «Sen de tort aldyng ba? Men de alyp edim» dep jatyr Eleken.

– Kәne, kele qalynyzshy. Aghaymenen suretke týseyin dep jatyr edik, Alpysbay, Jetpisbay, Seksenbay qayda, bәrin otyrghyzynyz, – dedim.

– Oy, sol Jetpisbay, Seksenbay degen júrttan yghyr boldyq,tipti!

– Jeneshe, olay demeniz, ol yghyr - jaqsy yghyr ghoy!

– Sensasiyagha ainaldyryp jiberdi ghoy bizding ómirimizdi. «Seksenbaydy qashan tuasyz» dey me, qúday-au... Bizge attestasiya bolayyn dep jatyr eken. Kitaphanashymyn ghoy. «Attestasiya tapsyra almaymyn» dedim júmystaghylargha. «Nege?» «Ekiqabatpyn! Elaman jaqynda «qúrsaq shashu» toyyn jasaydy, eshqaysyng qalyp ketpender!»

–        Ha-ha-ha!

Elekeng rahattana kýlip aldy.

– Osy joldy tandaghan ekensizder, shydau kerek, jeneshe!.. Toqsanynshy jyldar, úmytpasam, әli «Altyn alqanyn» shyqpaghan kezi. Shymkent qalasynyng әkimi 8-nauryz kýni «Batyr analargha» syi-qúrmet kórsetip jatyr. Jurnalist qyz sol apalardyng bireuine: «On bes qúrsaq kóteripsiz. Sonda ómirden ne qyzyq kórdiniz?» degen maghynada súraqty qayta-qayta qoyyp jatyr. Keyuana: «Qazir on eki perzentim – on eki shanyraq, maghan búdan artyq qanday qyzyq kerek? Menen baqytty jan joq!» dep, qansha aitsa da ana qyzgha týsindire almay qoydy...

Al, aghay qartayyp otyrghan joq eken. Siz de әli qyzday kórinesiz. «Jetpis» sózin Sherhan Múrtaza aghamyz «jet» jәne «pis» degen eki sózding qospasy dep týsindirip edi ghoy. Biz toghyzynshy synypta oqyp jýrgende Jaqsylyq Moldabekov degen synyp jetekshimizding kelinshegi men sheshesi ekeui auyldaghy perzenthanagha bir kýnde týsken bolatyn. Bala tughannyng nesi úyat? Álde de «ýlken pyshaq úyalghanynan ótedi» dep, sizder bolmasanyzdar, «bala – eng ýlken baqyt» dep oilamaytyn qazirgi jastardyng jaghdayyn jaqsy bilesizder ghoy. 

– Býgin – Mamyrbekting tughan kýni. Ana bir jyly osy elge belgili Múrat Bekey esimdi jurnalist, jazushy jigitke Mamyrbekting auzyna týkirtkenbiz. Sodan ýige ol bir kelip otyrghanynda Eleken: «Múratjan-au, auzyna týkirgen balang jazushy boludy oilamaq týgili qolyna qalam da ústaghysy kelmeydi ghoy?» dedi. Múratbek: «Asyqpanyz, kóke, men qalamdy qolyma qyryq jasymda ústaghanmyn!» dep júbatyp jatyr...

– Múratbek dúrys aitqan! Men, ózine jarnama jasady demenizder,  elu jasymda, «eki Múhtardyng dauy» degen daugha nýkte qoyghan «Jas Alashtaghy» ýlken maqalamnan keyin Múhtar Shahanovtyng bir auyz sózimen, «endi bir sekirsem әkim bolmaytyn nesi bar» dep jýrgen jerimnen, oblystaghy Quanysh Aytahanov atty eng әigili әkimning qol astynda, audandyq әkimshiliktegi júmysymdy tastap, jurnalist bolyp ketkenmin... Sodan byltyr, jurnalistikagha kelgen on jylymnyng qorytyndysy ispetti «Jaughashty Nәbiyev – isting adamy» degen kitap jazghan edim. Búl kisi sizding týidey qúrdasynyz, El-agha. Ol da óziniz sekildi jaqsylyghyn jariyalamay jasaytyn «Atymtay jomart» adam. Sonau óte qiyn 1990-1995 jyldary ghana qayyrymdylyqa 450 myng dollar audarghanyn eske alsaq ta jarar. Ásirese, talay ghalym, tarihshylardyng elge paydaly kitaptaryn ózi yqylas bildirip shygharyp berip jýrgenin aitsanyzshy. 2012 jyly kóktemde mereytoy jasayyn dep otyrghan pәlenbay myng dollaryn Janaózendegi otaghasy qazagha úshyraghan otbasylargha berip jiberdi... Men sol kitabymdy ózinizge ala shyqqan edim. Auyldyng aty «Aq ýi» ghoy?

– IYә, aittym ghoy baghana «Belyy dom» dep.

– Osy sózinizden shyghady. Saryaghashtyng bazarynda «Darbaza», «Jylgha» jaqqa shyghatyn taksisterden «Aq ýige» kim barady?» desem, «Bilidom» ba?» deydi. Onysyn men týsinbeymin. Sóitsem, «Belyy dom» degenderi eken ghoy. Qaladaghylardy qazaqqa ainaldyra almay jýrsek, sizder auylda otyryp orys bolyp ketipsizder... Mine, «Jetpistegi jigit» Elaman aghama barlyq jaqsylyq ataulyny tileushi avtordan. Aq ýi» dep jazdym.

«Jigit!..» dep jengey jymyng ete qaldy... «Jigit!» dep Mamyrbek pen Qabylbek bir-birine qorazdana qarap qoydy...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz