Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 15097 0 pikir 15 Qazan, 2015 saghat 16:41

ÓLIM – TORQALY TOY EMES...

IYә, tirshilik bar jerde qaza bar ekendigi haq. «Aruaq razy bolmay, tiri bayymaydy» degen halqymyz marqúmdy songhy sapargha shygharyp salugha erekshe kónil bóledi. Búl ata-babamyzdan, dinimizden kele jatqan salt-dәstýrler.

Hakim Abay atamyz:  

Bireuding kisisi ólse, qaraly – ol,

Qaza kórgen jýregi jaraly – ol.

Kózining jasyn tyimay jylap jýrip,

Zarlanyp nege әnge salady ol?, degen.

Rasynda, ata-anasy, tughan-tuysy qaytys bolghan jan ol qayghyly adam. Qalay desek te qayghy adamnyng jýregine salmaq týsiredi.

Jaqyn aralasatyn meshit imamynyng júbayy qaytys bolghan edi. Sol azamat bir kezdeskende, «Qazaly ýige sabyr aityp jatamyz ghoy. Degenmen de, qayghynyng ne ekenin óz basyna týskende ghana týsinedi ekensin» degen edi.

Ajal boljausyz. Bireu jol apatynan, bireu kәrilikten qaytys bolyp jatady. Ásirese, tosynnan kelgen qaza otbasyna kóp qiynshylyqtar týsiredi. Birinshi kýni qayghydan qabyrghasy qayysyp otyrghan ýy iyesi asqa soyatyn semiz jylqy, taratatyn  kiyim, dastarhan mәzirin izdep bazar aralap ketedi.  Sonymen qatar, mәiitti ong jaqqa jatqyzyp qoyyp, keshkisin meyramhanada qonaq asyn beredi.

Bir dosym aitady: – Ákem qaytys bolghan kýni keshinde asyn berdik. Asqa  shamaly adam jinalar dep oilaghanbyz. Qarasaq, 150-den astam kisi jinalypty. Sasqanymyzdan ertengi asqa dayyndaghan jabdyqtarymyzdy әkeluge mәjbýr boldyq, deydi.

Mәiitti   jerlemey túryp, as beru qay dәstýrimizde nemese qay  sharighatymyzda bar?

Bizding bala kezimizde auyl aqsaqaldary týnimen mәiit kýzetetin. Sol týnde  kórshi-qolany, dostary as-su әkelip, qaraly ýiding adamdaryn tamaqtandyratyn nemese alystan kelgen aghayyndargha shaghyn dastarhan jayylatyn. Búl jaqsy ýrdis  әli kýnge deyin keybir  auyldy jerlerde saqtalghan.

Mәiitti jerlep kelgennen keyin, taghy 250-300 adamgha dastarhan jayylady. As berilsin oghan eshkimning qarsylyghy joq. Mәsele sol dastarhannyng asta-tóginde. Tәttining neshe týri, jemis-jiydek, tipti salatqa deyin qoyylatynyn kórip jýrmiz. Biz búl arada  qaraly qazany  torqaly toymen shatastyryp alghandaymyz. Búl bar adam ýshin týkte emes, al joq adam ýshin qasiretting ýstine ýlken auyrtpalyq týsiredi jәne ysyrapshyldyqqa jol beriledi. Jalpy, dinimizde  ysyrapqorlyq – ýlken kýnә bolyp sanalady. Qaraly dastarhandy bәsekege ainaldyrmayyq, aghayyn!

Taghy bir aitatyn mәsele keybir ýlkenderimiz  keshegi kenestik zamannyng әseri bolar  janaza ýstinde jazdyng aptap ystyghyna, qystyng qaqaghan suyghyna qaramastan  sýiekti  kóldeneng jatqyzyp qoyyp, úzaq  qaraly miting ótkizse, al as ýstinde úzyn-sonar sóilep, qajetsiz әngimelerdi aityp, kópti yghyr qylady.  Júbatyp, kónil aitqan dúrys shyghar, degenmen әr nәrsening orny boluy kerek.

Sóz sonynda aitarym, el ishinde etek ala bastaghan osynday kelensiz jaghdaylardy toqtatugha Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy, meshit  imamdary, elaghalary  belsene aralasyp,  osy mәseleni bir retke keltirse, núr ýstine núr bolar edi.

Osyghan deyin QMDB-nyng pәtuasymen janazadaghy kóptegen biydghat әreketter tyiyldy ghoy. Allagha shýkir, býginde  halqymyz dinge bet búryp, din qyzmetkerlerine boyúsynyp,  qúrmetpen  qaraydy. Sondyqtan,   búl arada  tek   meshit  imamdary tarapynan  pәrmendi nasihat kerek siyaqty.

Dәulet Tileuberdiyev,Semey qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504