Almaty oblystyq ónerkәsip jәne kәsipkerlik basqarmasy oblystaghy qúnsyzdanu ýrdisin tejeu maqsatyndaghy júmystardy ýilestirude ýlken ister atqaryp otyr. Osy maqsatta tarifter men baghalardy túraqtandyru jónindegi oblystyq, audandyq jәne qalalyq shtabtar qúrylghan.
Oblys aumaghynda kókónister men jemisterdi  kótere jәne bólshektep satatyn 77 bazar júmys isteydi, Olardyn  55-i әmbebap jәne bireui kommunaldyq. Sauda bazarlarynyng diyrektorlarymen ózara iskerlik qatynastar turaly kelisimder jasalyp, ondaghy basty punktterding biri retinde auyl sharuashylyghy tauar óndirushilerine bazarlarda óz ónimderin avtokólik qorabynan satu ýshin oryndar beru qarastyrylghan. Sonymen birge jalgerlik aqyny arttyrmau jóninde de  ortaq kelisim jasalypty. Osylardyng arqasynda auyl sharuashylyghy enbekkerleri óz ónimderin deldaldarsyz ótkizuge mýmkindik aldy.

Almaty oblystyq ónerkәsip jәne kәsipkerlik basqarmasy oblystaghy qúnsyzdanu ýrdisin tejeu maqsatyndaghy júmystardy ýilestirude ýlken ister atqaryp otyr. Osy maqsatta tarifter men baghalardy túraqtandyru jónindegi oblystyq, audandyq jәne qalalyq shtabtar qúrylghan.
Oblys aumaghynda kókónister men jemisterdi  kótere jәne bólshektep satatyn 77 bazar júmys isteydi, Olardyn  55-i әmbebap jәne bireui kommunaldyq. Sauda bazarlarynyng diyrektorlarymen ózara iskerlik qatynastar turaly kelisimder jasalyp, ondaghy basty punktterding biri retinde auyl sharuashylyghy tauar óndirushilerine bazarlarda óz ónimderin avtokólik qorabynan satu ýshin oryndar beru qarastyrylghan. Sonymen birge jalgerlik aqyny arttyrmau jóninde de  ortaq kelisim jasalypty. Osylardyng arqasynda auyl sharuashylyghy enbekkerleri óz ónimderin deldaldarsyz ótkizuge mýmkindik aldy.
Taldyqorghanda «Jerúiyq» atty kommunaldyq bazar júmys isteytinin búdan búryn da jazghanbyz. Qazirgi kezde múnda halyqqa sapaly qyzmet kórsetuge qajetti jaghdaylardyng barlyghy jasalghan. Sauda bazarynyng júmysyna qoyylar talaptar tolyghymen oryndalghan. Bazarda zeynetkerler men halyqtyng az qamtylghan tobyna arnalghan әleumettik dýken júmys isteydi. Oblystyq mәslihat bazarlarda bir rettik talonmen sauda jasaytyn jeke túlghalardan alynatyn salyqtyng qúnyn 2003 jyldan beri ózgertken joq. Kókónis pen jemis satushylargha beriletin bir rettik talonnyng qúny  – 70 tenge. Qúnsyzdanu ýrdisterin tejeu maqsatynda qolgha alynyp otyrghan sharalardyng qatarynda apta sayyn auyl sharuashylyghy ónimderi jәrmenkelerin úiymdastyru men jol boyyndaghy sauda nýktelerining júmysyn jónge qong, avtokólik qorabynyng ýstinen satu syndy bereri mol qadamdar bar. Búlardyng barlyghynda satylatyn auylsharuashylyq ónimderining baghasy basqa bazarlardaghydan 10-20 payyzgha arzan әri sapasy óte jaqsy.  Ýstimizdegi jyly oblys qalalary men audan ortalyqtarynda 269 auyl sharuashylyghy ónimderi jәrmenkesi ótkizilip, túrghyndargha 226,3 mln. tengening ónimderi satylypty. Sonyng ishinde Taldyqorghandaghy «Jerúiyq» kommunaldyq bazarynda 15 jәrmenke úiymdastyrylyp, oblys ortalyghy túrghyndary 49,3 mln. tengening ónimderin satyp alypty.
Oblysta jylyjaylar qúrylysyna óte ýlken kónil bóilinip keledi. Qazirgi kezde 93 jylyjay salynyp bolyp, taghy 61-ining qúrylysy jýrgizilude. Jylyjaylar salugha arnalghan jobalar tolyqqandy jýzege assa, oblys túrghyndary qysy-jazy baghasy arzan, sapaly kókónisten taryqpaydy. Sonday-aq, inflyasiyany tejeu ýshin halyq birinshi kezekte tútynatyn tauarlardyng bastapqy qúnyna qosylatyn sauda baghasyn 5-10 payyzdan asyrmau turaly 1030 memorandumgha qol qoyylypty. Osynday naqty sharalar men júmystar arqasynda ýstimizdegi jyldyng tórt aiynda Almaty oblysy boyynsha inflyasiya 102,1 payyzdy ghana qúrady. Búl kezde respublikalyq kórsetkishting 102,8 payyz bolghanyn eskersek, Jetisu jerindegi qúnsyzdanudyng el aimaqtary boyynsha eng tómen ekendigi birden kórinedi.

Tyiym salularmen problema sheshilmeydi
Alakól-Sasyqkól kólder jýiesine enetin su qoymalarynyng eng ýlken kólemi 2650 sharshy shaqyrym bolatyn Alakól. Odan keyingi Sasyqkól (736 sharshy shaqyrym), Qoshqarkól (120 sharshy shaqyrym) jәne Jalanashkól (38 sharshy shaqyrym) de osy kólder jýiesine qosylady. Osylardyng qataryna eng kishisining kólemi 1 sharshy shaqyrymnan kem emes 539 shaghyn kóldi qossanyz, kóz aldynyzgha suly-batpaqty asa auqymdy jýie keledi. Jyl mezgilderinde jyrtylyp-ayyrylatyn qústardy jәne sudy mekendeytin úsaq andardy qospaghanda, kólder zamanynda asa bay balyq qorymen de erekshelenetin. Qazirgi kezde ghalymdardyng anyqtauynsha, atalghan kólder jýiesinde balyqtyng 22 týri mekendeydi.
Alakól audanyndaghy balyq sharuashylyghy –  mal jәne egin sharuashylyqtarymen qatar túratyn, jergilikti halyqtyng ata kәsipterining biri. Audan ekonomikasynda balyq sharuashylyghynyng alatyn orny asa manyzdy. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary alakóldik balyqshylar jyl sayyn 3-4 myng tonna balyq aulaytyn. Alayda, tәuelsizdigimizding alghashqy jaldaryndaghy baqylausyzdyq pen ysyrapqorlyq basqa salalarmen birge balyq sharuashylyghynyng da shәt-shәlekeyin shygharyp, balyq qorynyng qorghaluy men kóbengine keri әserin tiygizdi. Sonyng kesirinen keyingi jyldary balyq aulau kólemi de azayyp bara jatqany bayqalady. Mәselen, 2008 jyly bar-joghy 2111 tonna balyq aulaugha kvota berilse, balyq aulaumen shúghyldanatyn qúrylymdar osynau ózi az kólemning ózin orynday almay, 1273 tonna kól marjanyn aulaumen shekteldi. Sonymen birge aulanghan balyqtyng 90 payyzgha juyghy qúny tómen bolyp sanalatyn taban men mónke.
Ýstimizdegi jyly balyq aulaushy qúrylymdargha bekitilip berilgen balyq aulau mólsheri tipten tómen – 1049 tonna. Soghan sәikes, balyq aulaytyn úiymdar sany 22-den toghyzgha deyin azayyp ketti. Toqeterin aitar bolsaq, bayaghydan balyq aulaumen ainalysqan balyqshylar men olardyng tabystaryna qarap otyrghan otbasylaryna auyrtpalyqty jaghday tuyp túr.
Kól jaghasyndaghy Qamysqala auylynyng balyqshylary audan әkimdigine arnayy hatpen shyghyp, jaghdaygha say sharalar qabyldaudy súrap otyr. Rasynda, dәl býgingi kýni qalyptasyp otyrghan jaghday balyqshy auyldar men balyq ónimin óndeytin kәsiporyndardyng barlyghyn alandatuda. Óitkeni, uyldyryq shashu kezeninde sazan aulaugha tyym salynsa, ghalymdar úsynysyna say 1 shildeden bastap kókserke aulaugha da toqtam salynbaq. Bir jaghynan múnday talaptardy dúrys dep sanaghanmen, múnda balyqshylar men audan aumaghynda ornalasqan, negizinen kókserkeden týrli dayyn ónimder shygharugha mamandandyrylghan balyq zauyttarynyng mýddeleri oilastyrylmaghanyn day aita ketken jón. Taban men mónke aulau balyqshylar ýshin tiyimsiz. Kýnine bir balyqshy  30-40 keli balyq ústaydy desek,  onyng 1 kelisining qabyldau baghasy  10-aq tenge.  Sonda kýn sayyn tabatyn 300-400 tengeni balyqshy kimning auzynan tabady.
Qazirgi jaghday osynday bolyp túrghynda, balyq sharuashylyghynyng bolashaghy turaly aitudyng ózi qorqynyshty. Balyq aulaudyng mandymay jatqanynyng kózge baqyrayyp kórinip túrghan jәne kópshilikke beymәlim sebepteri bar. Solardyng eng bastysy, balyq qoryn molaytu baghytynda maqsatty sharalardyng úiymdastyrylmauy. Zamanynda balyq qorghau jәne kóbeytu júmystarynan kól jaghalaghandardyng eshgqaysysy tysqary qalmaytyn. Oqymystylar anyqtaghan mәseleler men qoyatyn talaptardyng barlyghy qatang saqtalatyn. Al býginde jekelegender bolmasa, jalpaq júrt pen jergilikti basshylardy kól baylyghynyng baryn sypyryp aludan basqa mәsele tolghandyrmaydy.   Erteng jayly bas qatyrghylary kelmeydi eshkimnin. Ýsharal qalasyndaghy balyq zauytynyng janynda inkubasiyalyq seh júmys isteydi degenimizben, olardyng jyl sayyn kólderge jiberetin 10 mln. dernәsilderining 1-aq payyzy balyq bolyp jetiledi. Qalghandary jyrtqysh balyqtardyng jemine ainalady nemese kólge beyimdele almay joyylyp ketedi. Qapshaghaydaghy balyq ósiretin orynnan,  jeti jýz shaqyrymdyq qashyqtyqtan jetkizelitinder de solardyng kebin qúshady. Sondyqtan sol dernәsilderdi belgili bir shamagha deyin ósiruge arnalghan toghandar kerek. Jaz boyy ósirip, kýzde qimyly birshama shirap, balyqqa úqsap qalghan qúrtshabaqtardy kólderge jiberse, olardyng aman qalatynynyng sany 60-70 payyzdy qúraydy. Búl ghylymy túrghyda dәleldengen. Degenmen osy maqsatta atqarylar júmysqa qomaqty qarjy qajet. Oghan audandyq budjetting shamasy jetpeydi. Osyghan oray tabighat ananyng ózi dayyndap bergen jergilikti jerdegilerge shaghyn kólderdi balyq ósiruge paydalansa jaman bolmas edi degen úsynysty ortagha salghymyz keledi. Mana aityp ketkenimizdey, kólder jýiesinde jýzdegen shaghyn-shaghyn su qoymalary bar. Solardyng deni balyq ósiruge qolayly bolyp sanalatyn tabighy toghandar.
Ekinshi bir ózekti mәsele – gidromelorativtik júmystardyng úmyt qalghany. Kóktem men kýzde negizgi aidynnan bólinip qalatyn jýzdegen kólshikterde qalyp qoyghan qúrt shabaqtar milliondap qyrylady. Búl mәseleni sheshu de qarjygha baryp tireletin kórinedi. Sonymen birge balyqshylar әli kýnge qoldanyp kele jatqan Qytayda shygharylghan arzanqol aular da kól baylyghynyng ósip-ónuine ózindik zardabyn tiygizude. Onday aulardy paydalanugha tyiym salynghanymen, óz elimizde býginde au-qúraldardyng shygharalmaytyndyghy, kórshi elden aghylyp kelip jatqan ziyandy aulardy qoldanugha eriksiz mәjbýrleydi. Reseyde shygharylatyndar sapaly bolghanymen, qymbat. Ony satyp aludy ekining birining qaltasy kótermeydi.
Uyldyryq shashu kezinde balyq aulaugha tyiym salynghanyn elding barlyghy dúrys týsinedi. Olardy alandatyp otyrghany kókserkeni aulaugha rúqsat berimeuge qatysty jaghday. Óitkeni, basqa balyqtardan onyng bir ereksheligi augha týskennen song qayta bosatylghan kókserkenin  95 payyzy ólip qalady. Búl óz kezeginde kólding tazalyghyn býldirip, júqpaly aurulardyng taraluyna әkelip soqtyruy da mýmkin. Qalay bolghanda da, kólder jýiesindegi jyldap qordalanghan mәselelerdi balyq aulaugha tyiym salularmen jónge keltiremiz deu qúr dalbasa. Birinshi kezekte balyq qoryn molaytu men qorghau maqsatyndaghy barlyq sharalardyng keshendi josparyn jasap, onyng oryndaluyn qatang qadaghalau kerek. Onyng qatarynda balyq ósirudi, gidromelorativtik júmystardy jolgha qoi syndy tez arada jýzege asyrudy qajet etetin manyzdy júmystar bar.

Eldegi qoydyng 17,6 payyzy Almaty oblysynda
Jambyl audanyndaghy Mynbaev auylyndaghy Qazaqtyng qoy sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutynyng bazasynda  «Qoy sharuashylyghyn damytu, qoy túqymyn asyldandyru jәne biyazy jýn óndirisin arttyru » taqyrybynda oblystyq dengeydegi seminar-kenes ótti. Basqosugha oblystyng barlyq audandaryndaghy әkimderding auyl sharuashylyghy júmystary jónindegi orynbasarlary, auyl sharuashylyghy basqarmalararynyng bastyqtary men bas mamandary, qút-berekeni qoy sharuashylghynan tauyp jýrgen myqty kәsipkerler jinalyp, ghalymdar men auyl sharuashylyghy salasy basshylarynyng bayandamalaryn tyndap ózara tәjiriybe almastyn 
Oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Baghdat Áliyevting aituyna qaraghanda, Jetisu jerinde qazaqtyng ata kәsibining biri bolghan qoy sharashylyghyn damytugha ýlken qolaylylyqtar men mýmkindikter bar. Jayylym jerler jetkilikti, tabighy jaghday men aua rayy da qoy ósiruge ynghayly.  Jalpy oblystaghy 14,7 mln. gektar jayylymdyq jerding 20,4 payyzy shól jәne shóleytti jerler. Sondyqtan osynday ónirlerde kóp kýy talghamaytyn qoy túqymdaryn ósiru tabysty bolmaq. Dәl qazirgi kezde Jetisu jerindegi 3 mln-gha jetip jyghylatyn qoydyng negizgi bóligin qazaqtyng biyazy jýndi qoyy qúraydy. Sonymen birge «Arqar-merinos», «Soltýstik qazaq merinosy», «Avstraliya merinosy», Qazaqtyng etti әri jýndi «Degeres», «Gempshiyr», etti-mayly «Edilbay», «Saryarqa» syndy túqymdary ósiriledi. Elimizdegi barlyq qoydyng 17,6 payyzynyng Almaty oblysynda ósip-ónip jatqany jetisulyqtar ýshin ýlken jetistik ekeni sózsiz.
Qoy sharuashylyghynyng basy-qasynda jýrgenderding әngimesine sýiensek, asyl túqymdy qoy sharuashylyghyn damytudy qoldaugha respublikalyq budjetten 63 mln. 537  myng tenge bólinipti. Ónimdik baghytta satylatyn qoy etining tiri salmaqtaghy bir kelisi ýshin 125 tengeden demeuqarjy beriletin bolypty. Qarap otyrsan, az qarjy emes, naqty qoldau dep aitugha bolady.
Býginde Almaty oblysynda asyl túqymdy qoy sharuashylyghy mәrtebesin alghan subektilerding sany – 33. Olardyng arasynda qazaqtyng biyazy jýndi qoyyn ósirude ózgelerge ónege kórsetip jýrgen Aqsu audanyndaghy «Nikolay», Qarataldaghy «Núrjan», Jarkenttegi «Dәuletbekov» sharua qojalyqtary bar.  
Basty bayandamashylardan song kópshilik aldyna shyqqandar da ózekti mәselening mәn-jayyn ashughayp, bolashaq mindetterdi jan-jaqty týsindiruge tyrysty. Qoy sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, akademik Qilybay Medeubekov, osy instituttyng diyrektory auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory Serik Ospanov, professor Tóleuhan Sadyqov, «Jetisu» aimaqtyq qauymdastyghynyng preziydenti Keneshan Ábdildenov, «Jetisu» әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasy» Últtyq kompaniyasy» AQ departament diyrektory Viktor Nikifirov jәne taghy basqalar qoy sharuashylyghyn damytudyng joldary jayyndy oilary men úsynystaryn ortagha saldy. 
Seminar-kenesti qorytyndylaghan oblys әkimining orynbasary Tynyshbay Dosymbekov qazaqtyng qoy qadirin bir kisidey biletinin aita kele, aldaghy kezde basty nazardyng asyl túqymdy qoy sanyn ósiruge, odan alynatyn ónimderdi alysqa arbalamay-aq, jergilikti jerlerde terendey óndeuden ótkizuge jaghdaylar jasaugha audarylatynyn jetkizdi. Ghylymiy-zertteu instiutynyng ghalymdary jer-jerden kelgen sharua adamdaryna ózderi ósirgen asyl túqymdy qoylardy kórsetti. Sonday-aq, keneske qatysushylar ýshin Qarghaly shúgha kombinatynda qoydyng jýninen jasalghan, toqylghan túrmystyq zattar úsynyldy.

Bolat Abaghan, Almaty oblysy.