Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 6079 0 pikir 13 Qazan, 2015 saghat 18:23

GÝLEN JAU BOLSA, ERDOGhAN KIM?

Týrkiyalyq jurnalist Fermy Koru «Nokta» jurnalyna bergen súhbatyndaghy «Fetullah Gýlenning Nobeli jýldesinen de әldeqayda auqymdy jýldege layyq ekenine senimdimin» degen sózderi halyq arasynda keng talqylanuda.

«Nokta» jurnalyna súhbat bergen Koru, býgingi kýni Gýlenning ainalasyna toptasqan izgi niyettelerding óte manyzdy júmystar atqaryp jatqandyghyn aitty. Týrkiyanyng 11-preziydenti Abdullah Gýlmen Angliyada studenttik kezderinde bir ýide túrghan dosy Fermy Koru: «Rejep Tayyp Erdogan, «halyqtyng qalauymen saylanghan Preziydent basqasha sayasy qaghidada boluy kerek (yaghny neni qalasa, sony jasaytyn basshy)» degen ústanymyn bildirip, "ony býginge deyin tany almaghanymdy týsindim" degen әleumettik jelidegi mәlimdemesi әli uaqytqa deyin kópshilikting nazarynda. Tipti ol sayasatta bauyrlastyqtyng bolmaytynyn aita kele «Gýl men Erdoghan bauyr emes, olar – jolserik» dep bagha beredi.

«Nokta» jurnalynda Koru ózining  Gýlenmen baylanysyna da týsinik berip: «Fetullah Gýlenning Nobeli syilyghyna layyq ekenine senimdimin» dedi.  «Men әu bastan-aq búl izgi jandardyng óte manyzdy júmystar atqaryp jatqandyghyna jәne  qyzmetterining Týrkiya ýshin paydaly ekendigine sengenmin, senemin de. Tipti, elimizdegi jәne ózge memleketterdegi bilim beru ýderisterin kórip otyrghannan keyin, Ýndistandaghy jasaghan isteri ýshin monah әiel Terezagha berilgen Nobeli syilyghynyng Fetullah Gýlenge de berilu kerektigine sene týstim. Óz basym  sol izgi niyettilerding  bir mýshesi bolmasam da, olardyng osynshama qyruar isterining ayaq asty bop, kerisinshe memleketting jauy sekildi qabyldanuy – altyndy qara baqyrgha tenegenmen birdey»,  – dedi. 

Esterinizge sala keteyik,  Fermy Koru býgingi kýni biylikke jaqyn «Habertýrik» gazetinde qyzmet atqarady.

Bauyrjan Serik

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467